...kohe pärast seda, kui Ta alustas juttu molluskitest, andsin ma alla. Kaua sa ikka jõuad tema isikliku Une-Katiga võidelda....
Eilsete jututeemade valguses muutus tulevik kohe paar tooni tumedamaks. Kui praegu kehtib olukord, et tihti ei ole Temal minu jaoks aega, siis varsti ei ole minul ka enam aega. Ma hakkan kooli lõpetama. Ja see röövib meeeletult palju aega.
Mõtlema hakates meenub, et iga haridusetapi lõpetamise ajal on mu eraelu üsna suur lisakoormus. Muidugi olen ma alati hakkama saanud ja tõenäoliselt saan ka nüüd. Aga kõhedustunne tekib ikkagi.
Aasta pärast on jälle üks osa elust läbi...
Ma rohkem ei paanitse igaks juhuks.
Jätkuks mul ainult närvi ja kannatust ja häid, toetavaid, mõistvaid inimesi...
4 kommentaari:
Me Saame Hakkama ;)
Ma ju usun Sinusse ja endasse uskumast pole ma ka lakanud ;)
Seda on lohutav teada:)
oh, kullakene...koolilõpetamine- see on üks lust ja lillepidu ju...eelduselt, et sul on keegi kõrval, kellega koos on hea. vähemalt tagantjärgi *-)
ja äkki on eraelu sellises ajal see kõige vajalikum asi üldse- stressi mittemaandades upuksid ju lihtsalt kooli- ja töökohustustesse ära. Mina usun ka Sinusse, muide..ja teisse...hakkasin vist üleöö usklikuks :D
oh teid kallikesi. kui teid ei oleks, ma vist oleksin üks paras närvipundar juba ammu:)
Postita kommentaar