Selle asemel, et vinguda, kui väsinud ma olen ja kuidas midagi valmis ei saa, peaksin mõtlema neile tublidele inimestele, kes praegu elu eest sessilõpu projekte vohmivad nii, et pole aega süüagi.
See läheb ikka kuradima ruttu meelest - see aeg, kui istusin 56h järjest arvuti taga ja kell 5 öösel pelkusid tegin või kui kell kaheksa hommikul saabus korraks see hetk, kui tund aega magamist oleks ka meeletu ajaraiskamisena tundunud...
Ma kiidan teid ja kummardan teie ees maani - sest uskuge mind, peale neid pingutusi tuleb lõpuks ka rahu. Kui suutsin mina, suudate ka teie:)
Ma isegi ei tea, keda ma peaksin tänama nii toreda töökoha ja kollektiivi eest.
Minu tänane tööpäev:
Hommikul kell üheksa, selle asemel, et kontoris tähtsa näoga tööd teha, läksin hoopis juuksurisse. Kontorisse jõudsin umbes pool 12. Tööandja käis üleval kontoriruumis mu soengut kiitmas ja muuseas jagas kätte 2 tööülesannet. Seejärel, kuna meie ridades viibis täna juubilar, otsisin sünnipäeva salmi ja tegelesin kaardi kirjutamisega kuni kella poole üheni. Seejärel otsustas tööandja, et võiks tähtsa päeva puhul ikka šampat ka juua - lahti tehti kaks pudelit ja trühvlite karp. Mmmm. Seejärel saatsime tööasjad üleüldse põrgusse ja sünnipäeva lõuna sõime Tabasalu Grillis. Siis mõned tunnid hiljem tööle tagasi ja siin ma nüüd siis istun ja "teen tööd". :)
Ja lõppude lõpuks polegi nagu põhjust viriseda.
Oma aastakokkuvõtet tehes võib pea kõigega rahule jääda:
*kevadised ponnistused lõputööga röövisid küll minult suure hulga närvirakke, kuid asi oli ilmselgelt seda väärt. Juunis kätte jagatud diplom oli iga keharakuga välja teenitud. Võibolla jäi alguses kripeldama see, et oleks ju tegelikult suutnud enamgi, kuid tagasi vaadates oli vist kõik viimse piirini välja pandud. Just täpselt nii palju pingul, et kuskilt mujalt ka ei rebenenud.
Võibolla see õppetund on selle aasta tähtsaim - jagada ennast kõigi oma kohustuste vahel nii, et miski ega keegi teine ei kannataks. Oluliselt rikkam ühe kogemuse võrra olen nagunii ja tagant tulevate saatusekaaslaste mõistmine ei valmista raskusi:)
*Ma arvan, et oleks õiglane ka see kirja panna, kuigi asi väga isiklik on: nimelt viimased neli aastat on kaal kasvanud võrdeliselt kogemustega. Jah. Ja viimaks, kui läksin endale lõpukleiti valima, olin valmis tõdema, et aeg oleks söömis- ja elamisharjumusi muuta. Viimaste aastate ühtlane tõus kaalu osas on jätnud endast maha nii mõnegi valusa haava ja eelkõige rahulolematuse iseendaga. Sügise algus oli selles mõttes läbimurre - ma võtsin kätte ja läksin Fittest`i. Ja ma ütlen ausalt, et seal spordiklubis veedetud aeg on üks parimaid sellel aastal. Ma lähen sinna alati rõõmsa meelega ja olen alati valmis proovima midagi uut - need treenerid lihtsalt süstivad inimestesse energiat, tahtejõudu ja positiivsust.
Uskuge või ei, aga kaotanud olen 14 kilo...
* Mul on oma kodu! Ilusa punase magamistoa, kahe rõdu, suurte esikukappide, kohvimasina ja tolmuimejaga veel lisaks. Laupäeval siis võite kõik külla tulla:)
*Olen iseendale võlgu suure pai Kuljuse osas. Olen suutnud ära teha kõik selle aastaga seotud toimetamised, kaunistamised, kujundamised. Juubelihooaja algus lendas sügisel suure hoolega peale, aga tänase seisuga on valmis kõik. Isegi jõulukaardid.
Mis veel?
Järgmise aasta plaane ette mõelda ei taha - kindel on vaid see, et Kuljus ei kao kuhugi, nagu ei kao ka Fittest, kodu ja remont, perekond ja muska...
Ei tea, kas enne uut aastat siia veel trehvan. Loodame parimat.
Igaks petteks soovin aga head soovid ette ära:)
Igaks juhuks, teate küll.
Edited:
* Njah, läheb ikka väga ruttu meelest, et veel mõned kuud tagasi täitsa pime inimene olin:)
Silmaoperatsioon augustilõpus on teinud minu elu selliseks, nagu ta oleks alati olema pidanud. Aegajalt ikka tuleb meelde ja tekitab imestust, kui näiteks Rocca Prismas ringi patseerin ja ühest poe otsast teise näen. Niinu kingitud prillitoos on ka alles - päikeseprille on ju ka vaja kaasas kanda:)
neljapäev, 18. detsember 2008
esmaspäev, 15. detsember 2008
Puhata ja mängida...
jõudsin nädalavahetusel kohe mitme korra eest. Reedel peale tööd oli kange tahtmine minna trenni, aga koju jõudes trenniasju võttes tundus diivan nii mõnusalt pehme ja kui tekk ka veel peale toodi, oli selge, et trenn seekord ära jääb. Keha ja vaim on viimasel ajal suht piinatud seisus olnud, seega paaritunnine uni tundus tõelise taevamannana. Seejärel käisime läbi Tormi juurest, ajasime törts tööjuttu, kiirelt Staabist päeva esimene eine ja siis juba kimasime Mustamäe poole. 405b toimus suurem koduõlle degusteerimine. Pärast kogu seda mõnusat õhtut/ööd/hommikut, mis sisaldas ma-ei-tea-kui-pikka pokkerimängu, siseaudiitori tööülesannete täitmist ja mini-Auschwitzi, saime õnnelikult magama kell seitse hommikul. Et siis kell pool 12 jälle üles tõusta ja nii end kui muskat trenni minema sundida:) Sinna me igatahes jõudsime, teha midagi ei jõudnud, igapäevased raskused olid vahepeal kolm korda kaalukamaks läinud. Ja siis veel 55 min venitusi. Mmm...
Pärast oli selline õunapüree tunne.
Kiirelt poodi ja siis koju süüa tegema, sest märkamatult oli väljas pimedaks läinud ja kell näitas jälle õhtut. Üle tüki aja suutsime köögi ka nõudehunniku alt välja kaevata ja peale seda kõhu head-paremat täis pugida. Plaanis oli veel pesu pesemine ja tööd remondivaldkonnas, aga siis saabus silmapiirile jälle see vastikult mugav ja mõnus diivan. Tukkusime rahulikult kaheteistkümneni, seejärel läks uni ära ja tõsiseid asju tehes veetsime aega kella viieni. Pühapäeva hommik saabus uuesti juba kell 10, et nautida imeilusat ilma ja teha väljasõit maale. Ema-isa juures lõunaks seapraad ja pannkoogid. Polnud üldse paha valik:)
Seejärel juba ninaotsad linna poole , väike peatus Marianni juures ja muska vanemate juures ja juba me olimegi taas linnas. Siis muuseas mu venna juurde trelli järgi, kus tegime väikese peatuse, et punast veini degusteerida ja edasi jälle koju. Kus me mitte midagi korda saata ei suutnud.
Poole üheksast poole kaheni jälle diivani vangistuses, edasi juba voodis ja und jagus vabalt kuni hommikuni. Järele magada oli tõeliselt palju vist.
Aga hommikul vähemalt ei läinud vaja ärkamiseks sõjaväeorkestrit, trollis ei olnud vaja laugude vahele tikke ja tööl pole veel vajanud tassi kanget kohvi.
Ehk nüüd jaksab kuni aasta lõpuni rahmeldada:)
Pärast oli selline õunapüree tunne.
Kiirelt poodi ja siis koju süüa tegema, sest märkamatult oli väljas pimedaks läinud ja kell näitas jälle õhtut. Üle tüki aja suutsime köögi ka nõudehunniku alt välja kaevata ja peale seda kõhu head-paremat täis pugida. Plaanis oli veel pesu pesemine ja tööd remondivaldkonnas, aga siis saabus silmapiirile jälle see vastikult mugav ja mõnus diivan. Tukkusime rahulikult kaheteistkümneni, seejärel läks uni ära ja tõsiseid asju tehes veetsime aega kella viieni. Pühapäeva hommik saabus uuesti juba kell 10, et nautida imeilusat ilma ja teha väljasõit maale. Ema-isa juures lõunaks seapraad ja pannkoogid. Polnud üldse paha valik:)
Seejärel juba ninaotsad linna poole , väike peatus Marianni juures ja muska vanemate juures ja juba me olimegi taas linnas. Siis muuseas mu venna juurde trelli järgi, kus tegime väikese peatuse, et punast veini degusteerida ja edasi jälle koju. Kus me mitte midagi korda saata ei suutnud.
Poole üheksast poole kaheni jälle diivani vangistuses, edasi juba voodis ja und jagus vabalt kuni hommikuni. Järele magada oli tõeliselt palju vist.
Aga hommikul vähemalt ei läinud vaja ärkamiseks sõjaväeorkestrit, trollis ei olnud vaja laugude vahele tikke ja tööl pole veel vajanud tassi kanget kohvi.
Ehk nüüd jaksab kuni aasta lõpuni rahmeldada:)
kolmapäev, 10. detsember 2008
reede, 5. detsember 2008
Lilled morsikannus
Kui ma poleks eile õhtul vannitoas hambaid pestes oma alusseelikut silmanud, poleks ilmselt kuni täna lõunani meenunud, et õhtul tuleb jälle esinema minna...
Jäkk, täiesti viljand on.
Aga mis seal ikka - pakkisin siis oma rahvariided jälle kokku. Kusjuures ainult üht komplekti oli seekord vaja ( = tugeva iroonilise alatooniga).
Kuna viimasel ajal unega pisut kitsas käes on olnud, siis telekaprogrammi süvenemata ja meilboksis käimata vajusin üsna varsti unemaale. Ma ei tea, kas asi on magamistoas, voodi asukohas või madratsis või veel milleski muus, aga uni on viimasel ajal väga sügav. Ja unenägudeta. Ja magus.
Mõneks ajaks vist sai tumesinistest varjudest silmade all jälle lahti, saab uuesti pikalt ülevalolemisega end väsitama hakata:) Aga no nädalavahetus ju tulemas, võtame ülesande kohe käsile.
Täna on meeldiv reedepäev ilma tööandjata. Saab rahulikult töönädala lõpule venitada. Motivatsioonitase on peale rabelemist mitmel rindel mõneks ajaks maas, aga küll see ka uuesti tuleb. No eile näiteks toodi mulle lõunasöögi kõrvale lilli. Roose. Daamikesed mul siin ahhetasid pool päeva, et ikka miks ja oh kui ilusad ja sa vaata, milline noormees:)
Mis veel? Meile võib nüüd teinekord ööseks täitsa külla jääda. Kahele inimesele on garanteeritud magamiskoht, tekk ja padjad:) Hakkame elutuba välja rentima - ise me ju nagunii käime kodus ainult magamas, oleks kasulik, kui keegi teist tuba ka aegajalt kasutaks.
Njahh, küll nüüd. Lobisemise eest palka ei maksta ( tööandjale muigi pole vaja öelda, et tegelikult sellega suurem osa tegeledki...)
Lugemiseni siis!
Jäkk, täiesti viljand on.
Aga mis seal ikka - pakkisin siis oma rahvariided jälle kokku. Kusjuures ainult üht komplekti oli seekord vaja ( = tugeva iroonilise alatooniga).
Kuna viimasel ajal unega pisut kitsas käes on olnud, siis telekaprogrammi süvenemata ja meilboksis käimata vajusin üsna varsti unemaale. Ma ei tea, kas asi on magamistoas, voodi asukohas või madratsis või veel milleski muus, aga uni on viimasel ajal väga sügav. Ja unenägudeta. Ja magus.
Mõneks ajaks vist sai tumesinistest varjudest silmade all jälle lahti, saab uuesti pikalt ülevalolemisega end väsitama hakata:) Aga no nädalavahetus ju tulemas, võtame ülesande kohe käsile.
Täna on meeldiv reedepäev ilma tööandjata. Saab rahulikult töönädala lõpule venitada. Motivatsioonitase on peale rabelemist mitmel rindel mõneks ajaks maas, aga küll see ka uuesti tuleb. No eile näiteks toodi mulle lõunasöögi kõrvale lilli. Roose. Daamikesed mul siin ahhetasid pool päeva, et ikka miks ja oh kui ilusad ja sa vaata, milline noormees:)
Mis veel? Meile võib nüüd teinekord ööseks täitsa külla jääda. Kahele inimesele on garanteeritud magamiskoht, tekk ja padjad:) Hakkame elutuba välja rentima - ise me ju nagunii käime kodus ainult magamas, oleks kasulik, kui keegi teist tuba ka aegajalt kasutaks.
Njahh, küll nüüd. Lobisemise eest palka ei maksta ( tööandjale muigi pole vaja öelda, et tegelikult sellega suurem osa tegeledki...)
Lugemiseni siis!
esmaspäev, 1. detsember 2008
Ka sina, Brutus...
Terve nädal rebisime Kuljusega tantsu nii, et vere maitse suus. Trennid (keskmiselt kolme ja poole tunni pikkused) esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval. Hetkel üritasin tuvastada, millega tegelelesin teisipäeval... ahjaa, neljasaja viies toimus ajurünnak teemal "Kava ja kujundus ja sissejuhatus". Ühesõnaga Kuljus.
Ja kui ma siis reedel mõtlesin, et vahelduseks võiks Kuljuse üheks õhtuks pikalt saata, siis mõned hetked peale mõtte mõtlemist helistati. Teemaks oli Kuljus...
Nojah, probleemid veeretasin igatahes selleks õhtuks enda õlult maha ja muretsemise asemel läksime sünnipäevale. Arhitektide punt oli tõeliseks vahelduseks:) Sai arendada erialast kretinismi, kuulda tublide õppurite käekäigust ja meenutada hiljutimöödunud lõbusaid aegu kõrgkoolis. Mäletada on igatahes palju, nii head kui halba.
Koju jõudsime umbes südaööseks ja järnevad kolm tundi uneaja arvelt kulusid rahvariiete kordasättimisele. Vahepeal oli kätte jõudnud muska sünnipäev ja vahelduseks rutiinsele tööle tegime mõned maitsvad dringid:)
(Kaks alkohoolikut...)
Uni saabus poolelt jalalt. Varavaravarahommik nagu ikka möödus kiirustades (vahepeal möödaminnes jõudsin veel hapukurki ka lõigata näiteks ja terve aja ärkamisest väljasõiduni mõelda, kas kõik on ikka kaasas), et õigeks ajaks startivale bussile jõuda.
Teekond Sillamäele algas pool kaheksa koos Vana Tallinna ja hapukurgiviiludega.
Edasi läks kõik veidi keerulisemaks ja tantsulisemaks. Ja peale kõike seda tralli meie juubehooaja esimeste kontsertite ümber Sillamäel ja Haljalas jõudsime lõpuks südaöö paiku jälle Tallinnasse. Terve tagasitee kahe lõbusa seltskonna vahel kapates ja aegajalt ennastunustavalt laulu jorisedes küpses plaan, et koju ometi veel ei saa minna. Bussilt maha, asjad autosse ja edasi Buldogisse, kus õlut jagati meetritega ja hõrgutisi jagus tervele meie kambale. Ma ei tea, mis kell me sealt lahkusime, aga noormeestel tuli kange tahtmine veel poolpurjus pokkerit mängida ja nii me Kaspari juurde jõudsimegi. Kuues, viies ja neljas koht välja mängitud, läksin mina Une-Matiga diivanile ja meie "vestlus" katkestati kell kuus hommikul. Taksoga koju ja juba 24h peale ärkamist õnnestus jälle oma head ja uut madratsit testida.
Terve pühapäevase päeva (kui see lõpuks kätte jõudis meie jaoks) loivasime ringi nagu kaks talvist karu. Viitsi oli täitsa läinud. Korter oli aga kahe viimase nädalaga täielikult seapesastunud ja end aegajalt kokku võttes üritasime taastada meie igapäevaselt loomulikku elukeskkonda. Peaaegu see ka õnnestus ja öösel veel boonuseks Sin City´t vaadates oli hea tunne - korda läksid nii Kuljuse kontserdid, muska sünnipäeva tähistamine (vol1) kui üks (peaaegu)täiesti kodune pühapäev. Magama küll väga hilja, aga rahulolu õnnestunud sündmustest aitasid hommikul jälle üles. Üks hull periood viimaks läbi saanud...
(pealkiri jääb edaspidiseks meenutama seda, et me kõik oleme eksimuslikud - ka mina. Oma suurima lavakala jätsin Sillamäele - juhtus see täieliku mõttelageduse mõjul Otsapandjatse muusika saatel... Lahe.)
Ja kui ma siis reedel mõtlesin, et vahelduseks võiks Kuljuse üheks õhtuks pikalt saata, siis mõned hetked peale mõtte mõtlemist helistati. Teemaks oli Kuljus...
Nojah, probleemid veeretasin igatahes selleks õhtuks enda õlult maha ja muretsemise asemel läksime sünnipäevale. Arhitektide punt oli tõeliseks vahelduseks:) Sai arendada erialast kretinismi, kuulda tublide õppurite käekäigust ja meenutada hiljutimöödunud lõbusaid aegu kõrgkoolis. Mäletada on igatahes palju, nii head kui halba.
Koju jõudsime umbes südaööseks ja järnevad kolm tundi uneaja arvelt kulusid rahvariiete kordasättimisele. Vahepeal oli kätte jõudnud muska sünnipäev ja vahelduseks rutiinsele tööle tegime mõned maitsvad dringid:)
(Kaks alkohoolikut...)
Uni saabus poolelt jalalt. Varavaravarahommik nagu ikka möödus kiirustades (vahepeal möödaminnes jõudsin veel hapukurki ka lõigata näiteks ja terve aja ärkamisest väljasõiduni mõelda, kas kõik on ikka kaasas), et õigeks ajaks startivale bussile jõuda.
Teekond Sillamäele algas pool kaheksa koos Vana Tallinna ja hapukurgiviiludega.
Edasi läks kõik veidi keerulisemaks ja tantsulisemaks. Ja peale kõike seda tralli meie juubehooaja esimeste kontsertite ümber Sillamäel ja Haljalas jõudsime lõpuks südaöö paiku jälle Tallinnasse. Terve tagasitee kahe lõbusa seltskonna vahel kapates ja aegajalt ennastunustavalt laulu jorisedes küpses plaan, et koju ometi veel ei saa minna. Bussilt maha, asjad autosse ja edasi Buldogisse, kus õlut jagati meetritega ja hõrgutisi jagus tervele meie kambale. Ma ei tea, mis kell me sealt lahkusime, aga noormeestel tuli kange tahtmine veel poolpurjus pokkerit mängida ja nii me Kaspari juurde jõudsimegi. Kuues, viies ja neljas koht välja mängitud, läksin mina Une-Matiga diivanile ja meie "vestlus" katkestati kell kuus hommikul. Taksoga koju ja juba 24h peale ärkamist õnnestus jälle oma head ja uut madratsit testida.
Terve pühapäevase päeva (kui see lõpuks kätte jõudis meie jaoks) loivasime ringi nagu kaks talvist karu. Viitsi oli täitsa läinud. Korter oli aga kahe viimase nädalaga täielikult seapesastunud ja end aegajalt kokku võttes üritasime taastada meie igapäevaselt loomulikku elukeskkonda. Peaaegu see ka õnnestus ja öösel veel boonuseks Sin City´t vaadates oli hea tunne - korda läksid nii Kuljuse kontserdid, muska sünnipäeva tähistamine (vol1) kui üks (peaaegu)täiesti kodune pühapäev. Magama küll väga hilja, aga rahulolu õnnestunud sündmustest aitasid hommikul jälle üles. Üks hull periood viimaks läbi saanud...
(pealkiri jääb edaspidiseks meenutama seda, et me kõik oleme eksimuslikud - ka mina. Oma suurima lavakala jätsin Sillamäele - juhtus see täieliku mõttelageduse mõjul Otsapandjatse muusika saatel... Lahe.)
Tellimine:
Postitused (Atom)