Kuvatud on postitused sildiga töö. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga töö. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 22. veebruar 2012

"Aeg ei peatu, ei-ei..."

Kaks nädalat pole päevad otsa interneeduses istunud ja juba ma tunnen, et olen ajast maha jäänud. Väga huvitav iseenesest.

Aga eks ma ütlen teile, kui ma jälle igavuse kätte suremas olen ja 24/7 online viibin.
Seniks, taaskord - kui teil on mind mingil põhjusel vaja, siis palun helistage. Teie kirjad postkastis ja hüüded skaibis lihtsalt lähevad enne vanaks, kui mina nendele jälile jõuan.
Aitäh.

Off.

PS, mul läheb muidu väga hästi, kui kedagi peaks kogemata huvitama :)

kolmapäev, 11. jaanuar 2012

Nr 337

Kevadet tahan.

Täna, kui ma poodi minnes äärepealt üle-eelmise talve õnnetust kordamas olin (enne suusareisi peapõrutus ja nihestatud põlv), igatsesin ma tõeliselt juba kevadet taga.
Ei, ma ei virise lihtsalt sellepärast, et viriseda. Ausalt, kui ma jaksaks poekotile lisaks veel ka liivaämbrit ja lumelabidat kaasas kanda, siis ma teeks seda. Sest tundub, et päev läbi õues müttavad hooldusmehed lihtsalt ei jaksa loodusega võistelda ja tänavatel valitseb just selline olukord, nagu ikka "ootamatu" talve tuleku korral, seega on minu arust kevade küsimine üsna õigustatud.
Olgem ausad, veel enne jõulupühi oli õues täiesti kevadehõngu tunda. Nüüd siis see. Lumi.

Ps, tuletage mulle meelde, et ma oma ebaseltskondlikkusega midagi ette võtaksin. Ma olen nüüdseks mitu nädalat vaid ninapidi arvutis istunud ja mööda linna ringi vuhisedes vaid võõraste inimestega kohtumistel käinud.
Peale pere ja töö peaks ju ometi muuks ka aega jääma...

reede, 9. detsember 2011

Paus 15 minutit

Viimane tööpäev sellel nädalal? Juba?
Ülejäänud nädal möödus küll meeletu kiirusega. Samas, olles kõik päevad tegelenud seminaride, kontaktide ja kohtumistega, siis on ka arusaadav... Järgmisel nädalal sama hooga edasi.

Eile õhtul oli sellest ringisebimisest närv nii must ja kõik inimesed ajasid oma suhtumisega mul juuksekarvad peas püsti, et rahustuseks lahendasime matemaatilise võrrandi
2 NÄRVIAETUT+ 1 VEINIPUDEL

Vahepeal sain läbi ka Fexeuse ülimalt põneva psühholoogia-raamatu. Ma ütlesin juba eelmine kord, et soovitan soojalt see endale muretseda - saate endast palju paremini aru. Teistest muidugi ka. Audioraamatutest olen värskelt käsile võtnud M. J. Durkini - hetkel veel hinnangut anda ei oska, sest käsil on alles esimesed peatükid.

Aknast välja vaadates küsin endalt ühe sõbrantsi sõnadega - miks me just täna õhtuks võtsime plaani minna välja õhtust sööma ja klubisse tantsima? Samas, mis vahet sellel ilmal on? Kui ilm oleks piisav vabandus, et mitte sõpradega kokku saada, siis eestlasi ja Eesti ilma arvestades istuks kõik parema meelega kodus ja kiruks loodust, valitsust, Euroopa Liitu ja lihtsalt laiskleks. Seega, talvemantel-mütsid-kindad kapist välja ja peole!

"Kui Sul tuju hea, siis hüüa: "Küll on hea!""

neljapäev, 10. märts 2011

Deem...

Ei ole võimalik terve püsida, kui kontoris ringi tatsavad jääkarud pidevalt akent lahti teevad.
Kurja küll, tulemuseks on nüüd valus kurk ja pidevalt külmetavad varbad-sõrmed.

Aga kellele ma seda kurdan?
Karupüksid jalga ja tutimüts pähe!
Ajee :)

teisipäev, 18. jaanuar 2011

Uue aasta esimene

Nonii,
Olles end viimaks kõigist kohustustest korraks vabaks raputanud, leidsin viimaks jälle ka tee sellele saidile üles. Njaa. Viimasest postitusest on möödas ikka hulga aega, vahepeal on aastanumber ja riigis kehtiv rahagi jõudnud vahetuda!
Möödunud aasta oli raske, palju oli muret ja vaeva, kuid seda parem ja mõnusam tuleb uus.
Ma luban seda. Ma tean seda!

Vahemärkusena tahtsin siinkohal ära märkida kõik oma vanad ja igivanad sõbranjed, kes vahepeal poolsalaja või pisut avalikumalt pudenenud või pudenemas on :) Palju õnne teile, noored lapsevanemad!

Eks selliseid uudiseid tuleb viimasel ajal kohe hulgikaupa, aga seda toredam:)

Kui nüüd jälle endast rääkida, siis ega vahepeal polegi midagi muutunud. Mõlgutan viimasel ajal salajasi mõtteid sügisesest kooliminekust, aga päriselt ei ole ma veel midagi otsustanud. On nii üht-koma-teist mõttes :D

Tööd on viimasel ajal jälle palju. Kohe tõsiselt palju. Ja selle üle on ju tegelikult ainult hea meel. Kuigi jah, ega see kerge ei ole päevad otsa arvutiekraani jõllitada. Vahepeal on tõsiseid kahtlusi oma nägemisteravuse suhtes, aga paar tundi puhkust on siiani õnneks aidanud.

Ja kui tööpäev saab läbi, siis asun usinalt oma hobi kallale. Pea igaks päevaks jagub midagi :) Kahel päeval nädalas trennid, siis kabineti sekretäri ametist tulenevad tööd-kohustused ja siis pressiteenistusega koostöös kodulehe ja kuukirjaga tegelemine. Sagimist on palju. Aga see-eest hindamatu väärtusega kogemus, selles olen küll kindel.
Aga üldiselt üritan oma Kuljuse-ajajärku kuidagi kokku tõmbama hakata. Sügis toob uusi tuuli ja uusi suundi, kuhu poole püüelda. Suvel ootab veel ees Gaudeamus ja noorte tantsupeol valikrühmana esinemine, sealt edasi siis on aeg ruumi teha juba noorematele.

No ja kodu?
No koduga on sellised toredad lood, et suvel sai siis valmis elutoa remont. Seinad said uuesti tapeeditud, liistudki kohe sama soojaga seina pandud. Vahepeal lisandus tuppa kaks mahukat raamatukappi, mis mu kahe raamatusarja ja lugematute muude teoste tarvis asendamatuks osutusid ja toanurka tekkis ka väike töönurgake, kus korraliku inimese kombel arvuti taga tööd saab teha. Ainult ühtegi pilti polnud jõudnud selle aja sees maalida. Toa seinad olid aga enne tapeetimist jälle ilusti siledaks tehtud ja kuidagi ei mahtunud pähe mõte, et mõne maali pärast jälle auku on puurima vaja hakata. Jube mõeldagi.
Selle asemel maalisin seekord aga otse seinale. Jah. Kõrgust ja laiust šedöövril siis umbes 1,5m ja kasutatud pruuni akrüülvärvi ning internetist leitud ideekavandit. Aega kulus ainult 6 tundi :)
Jube mõnus oli nokitseda! Päriselt!
Aga koduga seoses muidugi veel juhtumisi - nimelt ostsin eelmisel nädalal ühest internetipoest esikusse kaks jalatsikappi, kuna mul oli juba täiesti kõrini nendest jalatsiriiulitest, mille eelmistelt omanikelt päranduseks saime. Eelmisel nädalal siis käis Aivar kastidel laos järel, kokkupanemisrõõm jäi loomulikult mulle :) Esimest karpi avades sai selgeks, et kapi tagumine seinapapp ja väikese sahtli põhjapapp oli teadmata suunas jalutama läinud - kas siis juba tehases karpi pannes või oli kellelgi laost neid asju vaja. Igatahes, minul oli ka vaja. Seepärast helistasin järgmisel päeval klienditeenindusse ja küsisin, kas ja millal asjad ikkagi minuni jõuavad. Tädi muutus häälest kuidagi eriti leplikuks ja tasaseks ja palus kirjutada kirjalik avaldus, mis täpselt kadund on. Oeh. Kirjutasin siis. Juurde kirjutasin ka konkreetse küsimuse, millal asjad minuni toimetatakse, sest selle paari papiliistaka pärast küll enam ei tahaks kuhugi pärapõrgusse sõita. Järgnes mitmepäevane vaikus. Alles järgmise nädala esmaspäeval helistati ja küsiti, millal mulle sobib nende kulleril kodus vastas olla. Konkreetne. Täna õhtul siis saab teise kapi ka viimaks kokku panna ja kola esikus vähemaks. Nüüd on vaja kallile kaasale veenvalt põhjendada, miks me esiku seinad üle peaks värvima ja miks uut porimatti vaja läheb :)
Kodune diplomaatia.
Ja põhimõtteliselt oleme viimaks jõudnud otsapidi ka uue köögimööblini. Oleme jõudnud ühise visioonini nii paigutusest kui värvilahendusest. Nüüd oleks vaja ainult rahalist ressurssi ;P Aga küll me kogume...

Vot siis,
Hulga aega jälle siin meeldivalt ära raisatud - nii teil kui minul.
Lähen ja hakkan jälle asjalikuks!
Kallid-paid.

teisipäev, 12. jaanuar 2010

Error

Viimasel ajal on mulle hakanud maitsema kohv mee ja vahukoorega...
Nagu magustoit.
Peale lõunasööki uuesti kontorisse jõudes on mõnus pausi pikenduseks üks tassike ära luristada ja rahulolevalt akna taga olevaid härmas puid imetleda.
Ja see on ka vist ainuke hetk päevas, mil mind ei tüüdata ja ei oodata imetabaseid oskusi kõigega enneaegselt valmis saada...

Sest kui pr Boss üks hetk kontorisse jõuab, eeldab ta enda arvates õigustatult, et kõik tööülesanded, mis ta eelmise õhtu jooksul suutis välja mõelda ja mida ta mulle kõigest hoolimata ikka kirja ei märganud panna, on juba ammu valmis.
Ja te ei tahaks olla siin, kui ta siis kõrgenenud detsibellide ja helistike saatel uksest sisse tormab ning aru pärima hakkab. Ning järgmisel hetkel avastan ma end juba kõiki neid eelmisel õhtul genereeritud ülesandeid täitmas. Korraga.

Aga jah, kohvipaus on küll hea:)


kolmapäev, 7. jaanuar 2009

Ebanormaalne

Uus töötaja. Et leida teda Skype`i kaudu üles, uurisin eelnevalt Orkutit.
Nimi ja pilt läks ilusti kokku.

Täna hommikul Orkutisse minnes selgus, et tal on täna sünnipäev.
Ja kui suure sahmimise peale tööandja lilled ja kommikarbi sebis, selgus, et tegelikult ikkagi ei ole.

Valed andmed.
Sõprade kontrollimiseks.
Ebanormaalne.

Tarkusetera: Siiralt ja sügavalt teiste inimeste aususesse uskumine maksab kätte...
Palju õnne sulle.

reede, 5. detsember 2008

Lilled morsikannus

Kui ma poleks eile õhtul vannitoas hambaid pestes oma alusseelikut silmanud, poleks ilmselt kuni täna lõunani meenunud, et õhtul tuleb jälle esinema minna...
Jäkk, täiesti viljand on.
Aga mis seal ikka - pakkisin siis oma rahvariided jälle kokku. Kusjuures ainult üht komplekti oli seekord vaja ( = tugeva iroonilise alatooniga).
Kuna viimasel ajal unega pisut kitsas käes on olnud, siis telekaprogrammi süvenemata ja meilboksis käimata vajusin üsna varsti unemaale. Ma ei tea, kas asi on magamistoas, voodi asukohas või madratsis või veel milleski muus, aga uni on viimasel ajal väga sügav. Ja unenägudeta. Ja magus.
Mõneks ajaks vist sai tumesinistest varjudest silmade all jälle lahti, saab uuesti pikalt ülevalolemisega end väsitama hakata:) Aga no nädalavahetus ju tulemas, võtame ülesande kohe käsile.

Täna on meeldiv reedepäev ilma tööandjata. Saab rahulikult töönädala lõpule venitada. Motivatsioonitase on peale rabelemist mitmel rindel mõneks ajaks maas, aga küll see ka uuesti tuleb. No eile näiteks toodi mulle lõunasöögi kõrvale lilli. Roose. Daamikesed mul siin ahhetasid pool päeva, et ikka miks ja oh kui ilusad ja sa vaata, milline noormees:)

Mis veel? Meile võib nüüd teinekord ööseks täitsa külla jääda. Kahele inimesele on garanteeritud magamiskoht, tekk ja padjad:) Hakkame elutuba välja rentima - ise me ju nagunii käime kodus ainult magamas, oleks kasulik, kui keegi teist tuba ka aegajalt kasutaks.

Njahh, küll nüüd. Lobisemise eest palka ei maksta ( tööandjale muigi pole vaja öelda, et tegelikult sellega suurem osa tegeledki...)
Lugemiseni siis!

kolmapäev, 24. september 2008

Tööpäev üheksast kaheksani

Nädal aega tagasi sai ehitusloa minu esimene projekt siin Casa´s. Enesetunne - ei midagi jalustrabavalt erilist, varsti tuleb lihtsalt kohustuslikus korras jälle torti süüa ja veini või sampust juua. Oeh. Ega arhitekti töö pole üldse kerge, seda enam, et suvi nüüd läbi ja riigiasutused saavad ka end jälle töö peale häälestada ja seoses sellega sellist kohustuslikus korras tordisöömist rohkem hakkab tulema...

Eile õhtul olin üksi kodus. Tööl läks nagunii koosolekuga peaaegu poole kaheksani, siis läksin poodi. (Mul on ikka nii kahju, et Mariga trenni ei saand minna.) Muska mängis kusagil kesklinnas KuljusPokerit ja mul polnud eriti jaksu temaga kaasa minna.(Tõenäoliselt oleks mind kohe kaineks autojuhiks delegeeritud). Ja nii ma siis läksingi peale poetuuri koju ja tegelesin uue hobiga, nii et silmad pulkas peas. Siis, kui kõik juba toas ringi vaadates virvendama hakkas, kobisin teki alla ja üle tüki aja puhkasin end jälle välja.

Mingi kell saabus muska ja võttis mu kaissu, sosistas kõrva midagi head ja siis võisin rahulolevalt sügavasse unne vajuda.

Hommikul mõnulesime aga ikka liiga kaua voodis ja hiljaksjäämine tuli juba peaaegu päevakorda. Hommikust sõin kontoris:)

Sellised pikad päevad tõmbavad ikka täiega rihmaks. Viimased nädalad üldse eriti jõudu ei ole, pidevalt kimbutab väsimus ja isegi asjaolu, et päike juba neljandat päeva järjest paistab, ei muuda mu enesetunnet paremaks. Koguaeg tahaks magada. Pikalt. Ja sügavalt. Sellepärast oligi eilne õhtu kohe eriliselt hea, mis sest, et üksi pidin olema.