Millal see siis oligi, kui viimati siia kirjutasin...
Häbi mulle:)
Tegelikult pole ju häbeneda midagi. Kalender lihtsalt lippab ja ma isegi ei räägi enam tundide lippamisest. Ma nüüd aste kõrgemal juba:) Siit edasi tuleb juba teadmata põhjustel käestlibisenud kuud ja sealt edasi juba tuleb jutt aastatest, aga nii kaugele ma pole veel jõudnud. Mu isiklik kriminalistikaosakond peas otsib paaniliselt taga kadumaläinud päevi...
Reisieelsed poolteist nädalat (14.- 23. sept) möödus suures osas Kuljus60 tähe all - vaja oli sada asja teha enne, kui saime soojale maale puhkama minna. Plakatid ja kutsed ja muu selline jura, teate küll.
24. september saatsime kõik selle kuradile ja istusime autodesse, et Riia lennujaama vurada, kus ootas lennuk, mis meid Milanosse viia lubas. Täitsa ilma pommiähvarduse ja kaaperdamiseta ta seda ka tegi ning Pergamo lennujaamas lennukist väljudes tervitas meid kõiki soe õhupahvak. Kiired riidevahetused lennujaama tualettruumis ja ees ootasid suvised kaheksa päeva täis tantsu, klatšimist, veinide degusteerimist, päikest ja randa (ja kingade hõõrutud ville kõikvõimalikes kohtades jalalaba ulatuses, mis ei takistanud mind aga sugugi kogu seda reisi nautimast) Ja muidugi tassitäied head kohvi. Mmm.
Lisaks jäävad seda reisi meenutama kõiksugused paljastused a la pirn šokolaadis (ärge parem küsige...), granaatõunavargil käimine, San Marinos kaljuronimise algkursus (läbitud omal käel, ilma instruktorita), kõiksugune susserdamine postkaartidega, Carla Bruni salapäevik (viimane kuu jäigi läbi lugemata!), päikselised pärastlõunad rannas siestat pidamas, Milano Duomo katuselkäik, need hiiglasuured pitsad sealt Moskva tänavalt ...
Ohh, taaskord jäi üks tükike südant Itaaliasse.
Esmaspäeval (05. okt) uuesti tööle minnes lajatas reaalsus lahtise käega otse näkku - tegemata tööde hunnik polnud vahepeal väiksemaks jäänud, vastupidi. Külm ilm aga lajatas veel valusamalt - vaja oli jälle üles otsida oma paks jope ja sall-müts-kindad, saapad ja muu tore varustus, mis aitaks keha soojas hoida.
Nädalavahetusel (9.-11. okt) otsustasime vanematele üllatuse teha. Tegelikult ei olnud meil üldse plaanis sel korral maale minna. Aga reedeõhtused plaanid muutusid ja kiire kalkuleerimise tulemusena leidsime end Pargi tänava kodu esiuksest sisse hiilimas, et korralikul kombel üllatust valmistada. Õnnestus - kutsa Baruto oleks peaaegu tagurpidi saltot teinud suurest rõõmust ja ega Andralgi sellest palju puudu ei jäänud. Pika eemaloleku eest lepituseks kommikoti saamine oli muidugi samuti üks põhjustest, aga see selleks.
Laupäeva hommikul olime aga taas teel - imeilus päikseline hommik jätkus Marge-Maidu-Miia juures mõnusasti juteldes ja vanu aegu meenutades. Tõepoolest üks tore päeva algus, seda enam, et ammu nägemata sõbranna polnudki väga võõraks jäänud. Jõudu ja jaksu tirtsule ja vanemate:) Hoiame sidet!
Ja sealt juba edasi Väänasse, kus ootas üks tore aasta vanune poisiklutt sünnipäevalisi. Ja kinke:) Pikalt istumiseks polnud aga seekord taas mahti, sest Eesti jalkakoondis vajas samuti tuge ning peale jalkamängu juba ootas soe saun ja hubane seltskond koos oma lauamängude ning huvitavate jututeemadega:)
Päevatoimetused said otsa alles pühapäevahommikuste külmakraadidega ja unnemattunud linnas ringisõitmisega, et taas pühapäeva hommikul vara ärgata ja asjalikuks hakata.
Energiajoogi ja kohvitasside toel alustas Kuljus60 kaunistustiim oma järjekordset vahespurti dekoratsioonide ja väljanäituse vallas. Spurt kestis 10 tundi ja tipnes meeletu peavaluga koju jõudes, peale mida vajusin unehõngulisse musta auku...
Et taas esmaspäeva hommikul ärgata ja askeldama hakata. Oeh...
Haigused on minust siiani õnneks kaarega mööda läinud, isegi siis, kui suure tuulega A le Coq Arena kõige ülemises pingireas jalalt jalale keksides Eesti jalkakoonisele valjuhäälselt kaasa karjusin. Ei midagi. Õnneks.
Kiirelt ja lühidalt kokku võetud tohuvapohu minu viimastest tegemistest siis. Tehtud on palju, suurem hunnik alles ootab ees.
Aga ma tegelikult ju ei kurda. Sest mind pole loodud rahulikuks inimeseks teadupärast:)
Uued ettekanded/ülevaated/aruanded juba tulevikus!
Olge tublid!
PS! Kellel on aega ja huvi, siis:
Kuljuse 60. juubelihooaja galakontsert toimub 31. oktoobril kell 17:00 Nokia kontserdimajas Solaris keskuses. Ootan Teid kõiki sinna!
