Sa ikka oskad aegajalt lausa imeliselt hästi mu tuju ära rikkuda...
Aitäh kohe!
Et homme näeme. No vaatame seda asja! Lausa jonnipärast keeldun homme telefoni vastu võtmast... Ega ma ju ei olegi neljapäevast saadik Sind igatsenud ja meeletu tahtejõuga end tagasi hoidnud, et mitte Su telefoni sms-mälu ära ummistada. (Ok, ühe sms saatsin, aga see oli rohkem info selle kohta, mis linnas toimub.) Nii änksa!
Ja nüüd Sa siis helistad, et ei tulegi linna...
Aaa...
Kiusupunn selline!
esmaspäev, 30. aprill 2007
Tõdemusi
¤ Igal reeglil on erandid; eranditeta reegel on reeglipärane erand.
¤ Kui naine teab oma hinda, on ta seda enam kui korra nimetanud.
¤ Kui itimees on kl 9 juba tööl, siis ta on veel tööl.
¤ Ärge sõitke oma autoga kiiremini kui lendab teie kaitseingel.
¤ Inimene veedab 1/3 oma elust voodis. Aga ülejäänud 2/3 proovib ta kedagi sinna enda kõrvale saada...
¤ Sõpru on raske leida, aga veel raskem on vaenlasi kaotada.
¤ Ainult rumal jätab meelde solvangud, tark aga solvajad.
¤ Naine on siis tark, kui tema seltskonnas on võimalik lollilt käituda.
¤ Üksindus on hea asi - sa tead alati, kus su asjad on.
¤ Lapsed on elu õied – said kimbu kokku, kingi vanaemale.
¤ Hullem, kui sinu üle naerdakse, on see, kui sinu pärast nutetakse.
¤ Võõrast naist on kerge kaasa viia, aga hoopis raskem tagasi viia.
¤ Kui sa vaidled jobuga, siis tõenäoliselt teeb seda ka tema.
¤ Tuhkatriinud kaovad keskööl, aga printsid varahommikul.
¤ Elada on raske...Aga hästi elada on veelgi raskem.
¤ Koristamine on prahi ebavõrdne levitamine.
¤ Depressioon on siis, kui ühendad arvuti internetti ja ei tea, kuhu minna.
¤ Kes vara tõuseb, see töökohast kaugel elab.
¤ Ärge öelge mulle, mida ma tegema pean, ja ma ei ütle teile, kuhu te minema peate.
¤ Paradiisis on hea kliima, põrgus aga head kaaslased.
¤ Kui naine teab oma hinda, on ta seda enam kui korra nimetanud.
¤ Kui itimees on kl 9 juba tööl, siis ta on veel tööl.
¤ Ärge sõitke oma autoga kiiremini kui lendab teie kaitseingel.
¤ Inimene veedab 1/3 oma elust voodis. Aga ülejäänud 2/3 proovib ta kedagi sinna enda kõrvale saada...
¤ Sõpru on raske leida, aga veel raskem on vaenlasi kaotada.
¤ Ainult rumal jätab meelde solvangud, tark aga solvajad.
¤ Naine on siis tark, kui tema seltskonnas on võimalik lollilt käituda.
¤ Üksindus on hea asi - sa tead alati, kus su asjad on.
¤ Lapsed on elu õied – said kimbu kokku, kingi vanaemale.
¤ Hullem, kui sinu üle naerdakse, on see, kui sinu pärast nutetakse.
¤ Võõrast naist on kerge kaasa viia, aga hoopis raskem tagasi viia.
¤ Kui sa vaidled jobuga, siis tõenäoliselt teeb seda ka tema.
¤ Tuhkatriinud kaovad keskööl, aga printsid varahommikul.
¤ Elada on raske...Aga hästi elada on veelgi raskem.
¤ Koristamine on prahi ebavõrdne levitamine.
¤ Depressioon on siis, kui ühendad arvuti internetti ja ei tea, kuhu minna.
¤ Kes vara tõuseb, see töökohast kaugel elab.
¤ Ärge öelge mulle, mida ma tegema pean, ja ma ei ütle teile, kuhu te minema peate.
¤ Paradiisis on hea kliima, põrgus aga head kaaslased.
pühapäev, 29. aprill 2007
Armumine
Üks ilusamaid asju elus on armumine. (Palun ärge tapke mind nüüd küsimusterahega! See on lihtsalt mõttelend...)See tunne, mis kohati teeb sinust täieliku lamba, on nii kõikehõlmav vaimustusepuhang teisest inimesest, et täidab kõik sinu meeled ja ajusopid:)
See vaimustus teisest inimesest paneb su hommikuni üleval olema, et saaks teise inimesega rääkida. Ja samas võid sa lihtsalt terve öö veeta unetult ja magavat inglit imetleda:) Sa võid temaga jalutada teise maailma otsa, mis sest et jalas on maailma ebamugavamad jalanõud ever. Tahaks korraga jalutada rannas, vahtida päikeseloojangut (olgem ausad, sa oleksid nõus selle inimese kõrval ka vahtima värvi kuivamist seinal või tolmurulli tekkimist voodi alla), kuulata lihtsalt tema häälekõla, kui ta ka kõige mõttetumatest asjadest vatrab.
Ja suudelda, suudelda, suudelda! Õrnalt, kirglikult, ennastunustavalt, kogu hingega...
Parkimisplatsil, rannas, bussiootepaviljonis, kusiganes. Sa soovid pugeda kaissu ja tunda, kuidas ta süda rahulikult lööb, hingetuna jälgida, kuidas ta su juuksesalgu näo eest lükkab - nii lihtne liigutus, kuid ometi ahastamapanevalt armas, panna pea teise inimese sülle ja nautida temaga koosolemist...
Isegi kõige mõistlikumad inimesed suudavad kirjutada armununa kõige idiootsemaid sms-e, sest see inimene on su peas ja hinges ka siis, kui ta su kõrval pole. Sa naeratad iga asja peale, üldjuhul on see naeratus sinu näkku lihtsalt kleebitud:)
Sellel ajal konsumeerid sa tohutul hulgal muusikat, võimalikult palju temaatilist. Armununa on sul tunne, et sa suudad kõike, everything is possible.Sa võid inimesega msn-s tundide kaupa vestelda, telefoni otsas rippuda kuniks aku lihtsalt otsad annab. Sind ei huvita eriti, kas homme on semestri tähtsaim eksam või ei;)
Ja see meeldiv värin seal sügaval hinges, kui ringikeeramatagi on teada, kes selja taha seisma on jäänud. Või kui kuuled nurga taga tuttavat häält ning tead paugust, kellele see kuulub;) See on oskus näha teda kõikjal enda ümber ja see teebki armumise nii isetuks. Sa ei märka ennast ega teisi, vaid annad endast kõik vaid ühele isikule...
Need hetked on pannud inimesed looma kauneimat kunsti, muusikat ja ilu üldse, mida on võimalik.
See vaimustus teisest inimesest paneb su hommikuni üleval olema, et saaks teise inimesega rääkida. Ja samas võid sa lihtsalt terve öö veeta unetult ja magavat inglit imetleda:) Sa võid temaga jalutada teise maailma otsa, mis sest et jalas on maailma ebamugavamad jalanõud ever. Tahaks korraga jalutada rannas, vahtida päikeseloojangut (olgem ausad, sa oleksid nõus selle inimese kõrval ka vahtima värvi kuivamist seinal või tolmurulli tekkimist voodi alla), kuulata lihtsalt tema häälekõla, kui ta ka kõige mõttetumatest asjadest vatrab.
Ja suudelda, suudelda, suudelda! Õrnalt, kirglikult, ennastunustavalt, kogu hingega...
Parkimisplatsil, rannas, bussiootepaviljonis, kusiganes. Sa soovid pugeda kaissu ja tunda, kuidas ta süda rahulikult lööb, hingetuna jälgida, kuidas ta su juuksesalgu näo eest lükkab - nii lihtne liigutus, kuid ometi ahastamapanevalt armas, panna pea teise inimese sülle ja nautida temaga koosolemist...
Isegi kõige mõistlikumad inimesed suudavad kirjutada armununa kõige idiootsemaid sms-e, sest see inimene on su peas ja hinges ka siis, kui ta su kõrval pole. Sa naeratad iga asja peale, üldjuhul on see naeratus sinu näkku lihtsalt kleebitud:)
Sellel ajal konsumeerid sa tohutul hulgal muusikat, võimalikult palju temaatilist. Armununa on sul tunne, et sa suudad kõike, everything is possible.Sa võid inimesega msn-s tundide kaupa vestelda, telefoni otsas rippuda kuniks aku lihtsalt otsad annab. Sind ei huvita eriti, kas homme on semestri tähtsaim eksam või ei;)
Ja see meeldiv värin seal sügaval hinges, kui ringikeeramatagi on teada, kes selja taha seisma on jäänud. Või kui kuuled nurga taga tuttavat häält ning tead paugust, kellele see kuulub;) See on oskus näha teda kõikjal enda ümber ja see teebki armumise nii isetuks. Sa ei märka ennast ega teisi, vaid annad endast kõik vaid ühele isikule...
Need hetked on pannud inimesed looma kauneimat kunsti, muusikat ja ilu üldse, mida on võimalik.
(muuhulgas kasutatud ühe teise inimese mitut tsitaati ja mitut enda aju genereeritud ideed. Aitäh mõlemale!)
reede, 27. aprill 2007
Ja veel...
9. Mure, kas mu sõpradega on ikka kõik korras, on enam kui õigustatud
10. Ja täna olen kohe ikka väga rahul, et meie büroo Tõnismäe kandist Pirtale kolis. Päriselt ka!
10. Ja täna olen kohe ikka väga rahul, et meie büroo Tõnismäe kandist Pirtale kolis. Päriselt ka!
Täna
1. Jõudsin ilusti ja õnnelikult koju.
2. Mu telefon keeldus neljal korral sõnumit saatmast. Ju siis võttis ta väga tõsiselt mu lubadust, et teatavatele inimestele järgnevad viis päeva sõnumeid saata ei tohi.
3. Ärgates rõõmustas mind teade, et bussid-trollid-trammid sõidavad jälle.
4. Ühisteenused on viimasel ajal päris popp teema...
Jälle pidin piletit augustama
5. "Et mismõttes nagu?"
Majal olid kolmanda(?) korruse aknad sisse visatud.
6. Bussitäis poliismäne. Tõenäoliselt suundumas päevasele tööle. Vaesekesed.
7. Minu büroo seinasuurusel klaaspinnal on viimaks ribikardinad ees.
Enam ei saagi päevitada;)
8. Mure, kas ma saan õhtul ilusti koju, ON õigustatud
2. Mu telefon keeldus neljal korral sõnumit saatmast. Ju siis võttis ta väga tõsiselt mu lubadust, et teatavatele inimestele järgnevad viis päeva sõnumeid saata ei tohi.
3. Ärgates rõõmustas mind teade, et bussid-trollid-trammid sõidavad jälle.
4. Ühisteenused on viimasel ajal päris popp teema...
Jälle pidin piletit augustama
5. "Et mismõttes nagu?"
Majal olid kolmanda(?) korruse aknad sisse visatud.
6. Bussitäis poliismäne. Tõenäoliselt suundumas päevasele tööle. Vaesekesed.
7. Minu büroo seinasuurusel klaaspinnal on viimaks ribikardinad ees.
Enam ei saagi päevitada;)
8. Mure, kas ma saan õhtul ilusti koju, ON õigustatud
neljapäev, 26. aprill 2007
Uni vol 3
Ma ei suutnud tõesti hommikul üllatada end avastusega, et taaskord olen unine.
No tõesti!
Ei märgand õigel ajal magama minna ja nüüd võitlen siin projekti ja Mati Unega...
No tõesti!
Ei märgand õigel ajal magama minna ja nüüd võitlen siin projekti ja Mati Unega...
Ja tööle suutsin ka AINULT 20 minutit hilineda. Ei, tegelt see on päris hea tulemus, kui arvestada, et juhatajal on sügavalt savi, millal me ilmume. Peaasi, et ilmume... Aga enda distsipliini huvides meeldib mulle kindlaks kellaajaks siiski saabuda.
No aga täna hommikul oli ikka tõeliselt mõnus uni ja eriliselt soe tekialune. Mmm! Lausa kananahk tuleb peale, kui sellele tagasi mõtlen;)
Aga millal ma üldse puhanud küll olen?
Polegi vist:)
Õnneks on nädalavahetus juba saapaga visata, seega saab jälle kodu poole lipata, vaikselt leviauku ära kaduda ja nautida kevadist loodust.
Saab patakaid laadima minna metsade vahele:) Teate ju küll, kuidas see käib!
Aga millal ma üldse puhanud küll olen?
Polegi vist:)
Õnneks on nädalavahetus juba saapaga visata, seega saab jälle kodu poole lipata, vaikselt leviauku ära kaduda ja nautida kevadist loodust.
Saab patakaid laadima minna metsade vahele:) Teate ju küll, kuidas see käib!
kolmapäev, 25. aprill 2007
Tõdemusi
¤ Igal reeglil on erandid; eranditeta reegel on reeglipärane erand.
¤ Kui naine teab oma hinda, on ta seda enam kui korra nimetanud.
¤ Kui itimees on kl 9 juba tööl, siis ta on veel tööl.
¤ Ärge sõitke oma autoga kiiremini kui lendab teie kaitseingel.
¤ Inimene veedab 1/3 oma elust voodis. Aga ülejäänud 2/3 proovib ta kedagi sinna enda kõrvale saada...
¤ Sõpru on raske leida, aga veel raskem on vaenlasi kaotada.
¤ Ainult rumal jätab meelde solvangud, tark aga solvajad.
¤ Naine on siis tark, kui tema seltskonnas on võimalik lollilt käituda.
¤ Üksindus on hea asi - sa tead alati, kus su asjad on.
¤ Lapsed on elu õied – said kimbu kokku, kingi vanaemale.
¤ Hullem, kui sinu üle naerdakse, on see, kui sinu pärast nutetakse.
¤ Võõrast naist on kerge kaasa viia, aga hoopis raskem tagasi viia.
¤ Kui sa vaidled jobuga, siis tõenäoliselt teeb seda ka tema.
¤ Tuhkatriinud kaovad keskööl, aga printsid varahommikul.
¤ Elada on raske...Aga hästi elada on veelgi raskem.
¤ Koristamine on prahi ebavõrdne levitamine.
¤ Depressioon on siis, kui ühendad arvuti internetti ja ei tea, kuhu minna.
¤ Kes vara tõuseb, see töökohast kaugel elab.
¤ Ärge öelge mulle, mida ma tegema pean, ja ma ei ütle teile, kuhu te minema peate.
¤ Paradiisis on hea kliima, põrgus aga head kaaslased.
¤ Kui naine teab oma hinda, on ta seda enam kui korra nimetanud.
¤ Kui itimees on kl 9 juba tööl, siis ta on veel tööl.
¤ Ärge sõitke oma autoga kiiremini kui lendab teie kaitseingel.
¤ Inimene veedab 1/3 oma elust voodis. Aga ülejäänud 2/3 proovib ta kedagi sinna enda kõrvale saada...
¤ Sõpru on raske leida, aga veel raskem on vaenlasi kaotada.
¤ Ainult rumal jätab meelde solvangud, tark aga solvajad.
¤ Naine on siis tark, kui tema seltskonnas on võimalik lollilt käituda.
¤ Üksindus on hea asi - sa tead alati, kus su asjad on.
¤ Lapsed on elu õied – said kimbu kokku, kingi vanaemale.
¤ Hullem, kui sinu üle naerdakse, on see, kui sinu pärast nutetakse.
¤ Võõrast naist on kerge kaasa viia, aga hoopis raskem tagasi viia.
¤ Kui sa vaidled jobuga, siis tõenäoliselt teeb seda ka tema.
¤ Tuhkatriinud kaovad keskööl, aga printsid varahommikul.
¤ Elada on raske...Aga hästi elada on veelgi raskem.
¤ Koristamine on prahi ebavõrdne levitamine.
¤ Depressioon on siis, kui ühendad arvuti internetti ja ei tea, kuhu minna.
¤ Kes vara tõuseb, see töökohast kaugel elab.
¤ Ärge öelge mulle, mida ma tegema pean, ja ma ei ütle teile, kuhu te minema peate.
¤ Paradiisis on hea kliima, põrgus aga head kaaslased.
Ideaalne naine ei joo, ei suitseta, ei shoppa, ei vaata teisi mehi – ja ei eksisteeri...
Head tüdrukud usuvad paradiisi, halvad – põrgut, targad – Darwinit;
Head tüdrukud ootavad printsi valgel hobusel, halvad – miljardäri mustas mersus, targad – peavad nii üht kui teist ebareaalseks;
Head tüdrukud magavad pidžaamas, halvad – alasti, targad – olenevalt olukorrast;
Head tüdrukud on truud oma mehele, halvad – armukesele, targad – mõlemale;
Head tüdrukud armastavad kõiki lapsi, halvad – ainult teismelisi, targad – ainult omi;
Head tüdrukud juhivad allüksust, halvad – sponsori rahavooge, targad – oma firmat;
Head tüdrukud usuvad puhast armastust, halvad – sagedast, targad – kvaliteetset;
Head tüdrukud riietuvad korralikult, halvad – väljakutsuvalt, targad – kiiresti;
Head tüdrukud muutuvad hoolitsevateks naisteks, halvad – kirglikeks armukesteks, targad – usaldusväärseteks sõpradeks.
Ja meestesoo kohta ma ei öelnud midagi halvasti! Küll tahaks, aga pole põhjust...
Hetkel.
Aga te olete ju võimelised seda olukorda kiiresti muutma;)
Head tüdrukud ootavad printsi valgel hobusel, halvad – miljardäri mustas mersus, targad – peavad nii üht kui teist ebareaalseks;
Head tüdrukud magavad pidžaamas, halvad – alasti, targad – olenevalt olukorrast;
Head tüdrukud on truud oma mehele, halvad – armukesele, targad – mõlemale;
Head tüdrukud armastavad kõiki lapsi, halvad – ainult teismelisi, targad – ainult omi;
Head tüdrukud juhivad allüksust, halvad – sponsori rahavooge, targad – oma firmat;
Head tüdrukud usuvad puhast armastust, halvad – sagedast, targad – kvaliteetset;
Head tüdrukud riietuvad korralikult, halvad – väljakutsuvalt, targad – kiiresti;
Head tüdrukud muutuvad hoolitsevateks naisteks, halvad – kirglikeks armukesteks, targad – usaldusväärseteks sõpradeks.
Ja meestesoo kohta ma ei öelnud midagi halvasti! Küll tahaks, aga pole põhjust...
Hetkel.
Aga te olete ju võimelised seda olukorda kiiresti muutma;)
Elu vol2
Vaarub purjus mees uksest sisse ja lõugab:
“Ma jõudsin koju!”
Võtab saapad jalast, virutab ühega neist vaasi kildudeks:
“Ma jõudsin koju!”
Läheb tuppa, tõmbab voodilt teki, viskab selle põrandale ja heidab pikali:
“Raisk, üksinda on ikka super elada…”
“Ma jõudsin koju!”
Võtab saapad jalast, virutab ühega neist vaasi kildudeks:
“Ma jõudsin koju!”
Läheb tuppa, tõmbab voodilt teki, viskab selle põrandale ja heidab pikali:
“Raisk, üksinda on ikka super elada…”
Paanikaosakond
Tere, mina olen meie firma paanikaosakonna vanemspets.
Tavaliselt olen mina see, kes tuiskab ja tormab ennastsalgavalt ringi, et likvideerida tekkinud probleeme.
Aga vahel läheb minulgi sassi ja siis olen ise paanikakülvaja. Nagu ka eile:)
Ja paras teile kõigile, keda antud kommentaar puudutas;)
Mul oli eile ikka väga savi...
teisipäev, 24. aprill 2007
Muusikast ja muust
Saadan tuule su juurde
Et ta sosistaks salaja
Et ta räägiks kõigest sulle
Räägiks sellest kuidas vajan sind ma
Saadan pilved su juurde
Et nad seisaks su ees
Et nad seletaksid sulle
Et sa näeksid mis toimub mu sees
...
Saadan öö su juurde
Ilma sinuta kõle on see
Saadan suudlused suule
See on ainus mida teha võin veel
Saadan kuu su juurde
Et ta näitaks sulle teed
Läbi piinava une
Läbi ööde mitmete veel
...
(Smilers - "Nii sind ootan")
Et ta sosistaks salaja
Et ta räägiks kõigest sulle
Räägiks sellest kuidas vajan sind ma
Saadan pilved su juurde
Et nad seisaks su ees
Et nad seletaksid sulle
Et sa näeksid mis toimub mu sees
...
Saadan öö su juurde
Ilma sinuta kõle on see
Saadan suudlused suule
See on ainus mida teha võin veel
Saadan kuu su juurde
Et ta näitaks sulle teed
Läbi piinava une
Läbi ööde mitmete veel
...
(Smilers - "Nii sind ootan")
Imelik lugu selle muusikaga. Iga eluetapi juurde oskab mõni laulja just ideaalsete sõnadega laulu kirjutada:)
Aga kui teile ei sobi mu mõttelaad, siis keegi ei sunni teid ju lugema:)
Tegelt mul hakkas endal ka juba paha, kui avameelne olen, aga no oli vaja kirjutada ju. Ja kui kellelgi on pretensioone, siis on see küll sügavalt teie isiklik probleem. Seega leppige sellega.
Mind ei huvita...
esmaspäev, 23. aprill 2007
Peavalust siniliiliateni :)
Reedet siis kirjeldaks kui järjekordset päeva, mis algas peavaluga:)
Aga ega kaua polnud aega põdeda. Kõik superhead inimesed oli vaja ilusti tööle saata ja ega siis ei tulnudki enam und peale...
Jäin mõtlema ja pikutama sinna mõnusasse voodisse. Mõtlesin ma jee!
Kaifisin lihtsalt teise padja lõhna ja naeratasin totakalt:) Te ju mõistate mind...
Ja siis helistati taas ja küsiti reipa häälega, kas ma ei viitsiks pisut sõitma tulla. Aga loomulikult viitsin! Mis küsimus see on? Olin ju endale päeva vabaks teinud ja tõenäoliselt olekski ma muidu sinna voodisse totra näoga laisklema jäänud (jah, Sul oli selles osas õigus, aga sel hetkel ei soovind küll, et Sulle õigus jääks).
Ühesõnaga, istusin autosse ja algas mitmetunnine sõit. Rääkida sai, head muusikat sai, naerda sai;) Päev oli rohkem kui kordaläinud.
Suure tormamisega jõudsin kursavenna ja naabrinaisega kinno ka. Ai kui rõve film! Mägedel on silmad 2 siis. Nagu kohe eriti rõve noh! Mingi kutt väljub kuivkäimla sitakastist... mingile jobule lüüakse relvatoru konkreetselt silma ja enne seda urgitsetakse peahaava kaudu tema ajus. Nagu päriselt! Närvid olid pärast nii kapi otsas, aga ma nautisin seda mõnuga;)
Give me a hand...
Gänginali(kes teab, see teab...)
Ja õhtu magustoiduks oli soolaleivapidu Kassu ja Miku juures:) Kuna mu kõht polnud päeva jooksul eriti süüa näinud, siis kiired mullijoogid panid aju kihisema. Ja kui ma olin lõpetanud ka veinipudeli, olin jälle kapsauss...
Ja mingi hetke pärast saabus täielik mäller. Selle aja jooksul suutsin ma konkreetselt bitchida ja inimesega tüli norida.
Hommikul muidugi oli paar hämmeldust, aga see selleks...
Ja siis ma hakkasin kodu poole end orgunnima. Tõesti ei viitsind hommikul end rongi peale ajada ja esimese bussi saatsin ka kuradile. Selle asemel võtsin ette pikema teekonna ja maabusin kodus, olles vahepeal end Pärnus surnuks külmetanud;)
Aga asi oli seda väärt. Kodus oli ikka mõnna-mõnna...
Vaikus ja rahu muidugi eelkõige.
Ja tegelt on nii imelik, et pühapäeva hommikul silmi avades oleks tahtnud hoopis linnas olla. Tegelt ka noh!
Terve päev lugesin tunde. Endal hakkas ka juba nõme, kui pool päeva alles läbi oli...
Ja siis ma saatsin end põrgu ja hakkasin asjalikuks. Mingis mõttes noh! Vähemalt ei vahtind iga natukese aja tagant kella...
Aga õhtul tuldi siniliiliatega!
Ja tehti süüa! Mmm, küll oli hää...
Aga ega kaua polnud aega põdeda. Kõik superhead inimesed oli vaja ilusti tööle saata ja ega siis ei tulnudki enam und peale...
Jäin mõtlema ja pikutama sinna mõnusasse voodisse. Mõtlesin ma jee!
Kaifisin lihtsalt teise padja lõhna ja naeratasin totakalt:) Te ju mõistate mind...
Ja siis helistati taas ja küsiti reipa häälega, kas ma ei viitsiks pisut sõitma tulla. Aga loomulikult viitsin! Mis küsimus see on? Olin ju endale päeva vabaks teinud ja tõenäoliselt olekski ma muidu sinna voodisse totra näoga laisklema jäänud (jah, Sul oli selles osas õigus, aga sel hetkel ei soovind küll, et Sulle õigus jääks).
Ühesõnaga, istusin autosse ja algas mitmetunnine sõit. Rääkida sai, head muusikat sai, naerda sai;) Päev oli rohkem kui kordaläinud.
Suure tormamisega jõudsin kursavenna ja naabrinaisega kinno ka. Ai kui rõve film! Mägedel on silmad 2 siis. Nagu kohe eriti rõve noh! Mingi kutt väljub kuivkäimla sitakastist... mingile jobule lüüakse relvatoru konkreetselt silma ja enne seda urgitsetakse peahaava kaudu tema ajus. Nagu päriselt! Närvid olid pärast nii kapi otsas, aga ma nautisin seda mõnuga;)
Give me a hand...
Gänginali(kes teab, see teab...)
Ja õhtu magustoiduks oli soolaleivapidu Kassu ja Miku juures:) Kuna mu kõht polnud päeva jooksul eriti süüa näinud, siis kiired mullijoogid panid aju kihisema. Ja kui ma olin lõpetanud ka veinipudeli, olin jälle kapsauss...
Ja mingi hetke pärast saabus täielik mäller. Selle aja jooksul suutsin ma konkreetselt bitchida ja inimesega tüli norida.
Hommikul muidugi oli paar hämmeldust, aga see selleks...
Ja siis ma hakkasin kodu poole end orgunnima. Tõesti ei viitsind hommikul end rongi peale ajada ja esimese bussi saatsin ka kuradile. Selle asemel võtsin ette pikema teekonna ja maabusin kodus, olles vahepeal end Pärnus surnuks külmetanud;)
Aga asi oli seda väärt. Kodus oli ikka mõnna-mõnna...
Vaikus ja rahu muidugi eelkõige.
Ja tegelt on nii imelik, et pühapäeva hommikul silmi avades oleks tahtnud hoopis linnas olla. Tegelt ka noh!
Terve päev lugesin tunde. Endal hakkas ka juba nõme, kui pool päeva alles läbi oli...
Ja siis ma saatsin end põrgu ja hakkasin asjalikuks. Mingis mõttes noh! Vähemalt ei vahtind iga natukese aja tagant kella...
Aga õhtul tuldi siniliiliatega!
Ja tehti süüa! Mmm, küll oli hää...
reede, 20. aprill 2007
Tudengipäevade Neljapäev...
...oot, ma kogun end alles;)
Õhtuks jõuan kirjutatud ehk...
No nii!
Neljapäev hakkas siis rahulikult, sest kolmapäeva õhtu möödus rahulikult(üllatus,üllatus!).
Umbes poole tunniga lõpetasin töö juures oma päevatoimetused ja alustasin sulaselget laisklemist:)
Ja umbes poole kolmest üllatati mind palvega, kas ma ei viitsiks õhtusel peol õhtujuhi veetlevaks abiliseks hakata...
No võttis päris mõtlema, aga ega ma tegelt eriti ei kahelnud. Kõik asjad tuleb ju elus läbi proovida. Ja seda ma veel ei olnudki teinud ju;)
Ja otse loomulikult ilmnes siis ju naisolevuste igavikuline probleem. Just-just! Mida selga ja mida jalga panna...
Ja nagu rikkuritele (minu puhul tähendab see inimest, kes elab juba ammu üle oma võimete)
kohane, tegin paar kiiret poeringi ja mure sai rahuldava lahenduse.
Ühikasse sättima ja siis Katsi poole.
Vanakat jooma;)
Uh, kuidas laksis. Vahepeal suutsin veel telefoni teel teatava inimesega poolenisti tülli minna. Selle peale on mul alati annet. Igatahes nõuti minult kohalolekut sellisel kellaajal, mis mulle meeltmööda ei olnud. Ja siis ma natuke turtsusin seal. Nagu sellest veel vähe oleks, helistati mingi aja pärast hoopis Katsile ja ma võin ainult oletada, millest jutt käis. Igatahes leidis järjekordselt kinnitust see, et naised hoiavad ikkagi kokku. Ei suutnud ta mind varasemaks kellaajaks kohale meelitada. Ja nagu hiljem selgus, olime ikkagi liiga vara kohal.
Aga see selleks!
Enne seda tehti meile veel supersõitu mingi väikse musta kopsikuga, mis tegelt oleks pidanud mahutama ainult neli inimest. Ja see oli päris õige. Niinu oleks põlved vabalt tahtnud aknast välja pista vist. Ja kuna autojuht oli änksa noormees, siis otse loomulikult said kolm purjus tsikki sõidu osaliseks, mida kirjeldab hästi väljend - maosisu esiklaasil:)
Muidugi punkt autojuhile, sest meid toimetati siiski otse Parla trepi ette.
Pidu algas siis järjekordse tekiilaga. Ja tantsimisega:) Kaksmeeter-Peeter ja Erlend olid esimesed noormehed, kes üleüldse kohal olid. Mõte, et kõige varem on kohal meeleheitel vallalised, peab täiesti paika;) (Me muidugi olime veel varem, aga meil oli ka mõjuv põhjus...) Asjaolu, et Peeter mind jälgis ja pilguga tähepanu otsis, mõjus pisut pingestavalt. Minu deit oli ju ka ikkagi seal. Ja minu käevangus suisa!
Ah jaa! Ma ju olin eila VIP! Tasuta siider oli garanteeritud ja seda privileegi ma ka kasutasin. (jube ikka, mis alkohole mu keha kannatab. Ja segamini!)
Ja viimaks lavale...
Änksa oli, kui mu sõbrad mind sealt avastasid. Need näod on kordumatud. Isiklik fännklubi muidugi kulus marjaks ära;) Ätähh, sõbrad! Olite taaskord parimad ja valjuhäälseimad.
Tõesti änksa noh!
No ja Traffic esines. Mu viimase aja lemmik. Tõesti! Kuidagi lühikeseks jäi küll nende kava, aga parimad lood tulid ära ja see oli kõige olulisem.
Kuna mul oli parim kaaslane ever, siis sain tantsida, juua, naerda ja seda hellust, mida hingele vaja oligi. Aitähh sulle veelkord! Praktiliselt terve õhtu ainult minu päralt... See oli suurepärane leevendus teisipäevasele peole;)
Aga kuna Niinu süda tehti taaskord katki (mehed raisk, ma ütlen), põgenesime pisut varem ja läksime hoopis ühikasse üksteise võidu pisaraid valama. Tugigrupp asus tööle...
Mul oli nii kahju! See, et superänksa peo selline lõpp oli pisut ootamatu, oli täiesti ebaoluline. Oluline oli vaid mu sõbrants, kellele tehti taaskord haiget. Ja jälle nii valusalt. Valusalt sellepärast, et tõenäoliselt polnud noormehel õrna aimugi, millega hakkama sai.
Õnneks on see tore neiu nii tugev, et murdub, on pisut aega katki, siis sulgeb selle valu jälle endasse ja ajab taas pea püsti. Just sellepärast ta mulle meeldibki. Ma ju tean, kui haavatav ta on(me kõik oleme ju!), aga ta on tugev.
Ma nii väga tahaks teda kuidagi aidata, aga ei oska. Tahaks teha midagi sellist, nagu tema eile minu nimel.
Selline kurbus valdas eile õhtul mind.
On ikka mehi maailma tehtud...
Tuttu - 4:45
Õhtuks jõuan kirjutatud ehk...
No nii!
Neljapäev hakkas siis rahulikult, sest kolmapäeva õhtu möödus rahulikult(üllatus,üllatus!).
Umbes poole tunniga lõpetasin töö juures oma päevatoimetused ja alustasin sulaselget laisklemist:)
Ja umbes poole kolmest üllatati mind palvega, kas ma ei viitsiks õhtusel peol õhtujuhi veetlevaks abiliseks hakata...
No võttis päris mõtlema, aga ega ma tegelt eriti ei kahelnud. Kõik asjad tuleb ju elus läbi proovida. Ja seda ma veel ei olnudki teinud ju;)
Ja otse loomulikult ilmnes siis ju naisolevuste igavikuline probleem. Just-just! Mida selga ja mida jalga panna...
Ja nagu rikkuritele (minu puhul tähendab see inimest, kes elab juba ammu üle oma võimete)
kohane, tegin paar kiiret poeringi ja mure sai rahuldava lahenduse.
Ühikasse sättima ja siis Katsi poole.
Vanakat jooma;)
Uh, kuidas laksis. Vahepeal suutsin veel telefoni teel teatava inimesega poolenisti tülli minna. Selle peale on mul alati annet. Igatahes nõuti minult kohalolekut sellisel kellaajal, mis mulle meeltmööda ei olnud. Ja siis ma natuke turtsusin seal. Nagu sellest veel vähe oleks, helistati mingi aja pärast hoopis Katsile ja ma võin ainult oletada, millest jutt käis. Igatahes leidis järjekordselt kinnitust see, et naised hoiavad ikkagi kokku. Ei suutnud ta mind varasemaks kellaajaks kohale meelitada. Ja nagu hiljem selgus, olime ikkagi liiga vara kohal.
Aga see selleks!
Enne seda tehti meile veel supersõitu mingi väikse musta kopsikuga, mis tegelt oleks pidanud mahutama ainult neli inimest. Ja see oli päris õige. Niinu oleks põlved vabalt tahtnud aknast välja pista vist. Ja kuna autojuht oli änksa noormees, siis otse loomulikult said kolm purjus tsikki sõidu osaliseks, mida kirjeldab hästi väljend - maosisu esiklaasil:)
Muidugi punkt autojuhile, sest meid toimetati siiski otse Parla trepi ette.
Pidu algas siis järjekordse tekiilaga. Ja tantsimisega:) Kaksmeeter-Peeter ja Erlend olid esimesed noormehed, kes üleüldse kohal olid. Mõte, et kõige varem on kohal meeleheitel vallalised, peab täiesti paika;) (Me muidugi olime veel varem, aga meil oli ka mõjuv põhjus...) Asjaolu, et Peeter mind jälgis ja pilguga tähepanu otsis, mõjus pisut pingestavalt. Minu deit oli ju ka ikkagi seal. Ja minu käevangus suisa!
Ah jaa! Ma ju olin eila VIP! Tasuta siider oli garanteeritud ja seda privileegi ma ka kasutasin. (jube ikka, mis alkohole mu keha kannatab. Ja segamini!)
Ja viimaks lavale...
Änksa oli, kui mu sõbrad mind sealt avastasid. Need näod on kordumatud. Isiklik fännklubi muidugi kulus marjaks ära;) Ätähh, sõbrad! Olite taaskord parimad ja valjuhäälseimad.
Tõesti änksa noh!
No ja Traffic esines. Mu viimase aja lemmik. Tõesti! Kuidagi lühikeseks jäi küll nende kava, aga parimad lood tulid ära ja see oli kõige olulisem.
Kuna mul oli parim kaaslane ever, siis sain tantsida, juua, naerda ja seda hellust, mida hingele vaja oligi. Aitähh sulle veelkord! Praktiliselt terve õhtu ainult minu päralt... See oli suurepärane leevendus teisipäevasele peole;)
Aga kuna Niinu süda tehti taaskord katki (mehed raisk, ma ütlen), põgenesime pisut varem ja läksime hoopis ühikasse üksteise võidu pisaraid valama. Tugigrupp asus tööle...
Mul oli nii kahju! See, et superänksa peo selline lõpp oli pisut ootamatu, oli täiesti ebaoluline. Oluline oli vaid mu sõbrants, kellele tehti taaskord haiget. Ja jälle nii valusalt. Valusalt sellepärast, et tõenäoliselt polnud noormehel õrna aimugi, millega hakkama sai.
Õnneks on see tore neiu nii tugev, et murdub, on pisut aega katki, siis sulgeb selle valu jälle endasse ja ajab taas pea püsti. Just sellepärast ta mulle meeldibki. Ma ju tean, kui haavatav ta on(me kõik oleme ju!), aga ta on tugev.
Ma nii väga tahaks teda kuidagi aidata, aga ei oska. Tahaks teha midagi sellist, nagu tema eile minu nimel.
Selline kurbus valdas eile õhtul mind.
On ikka mehi maailma tehtud...
Tuttu - 4:45
neljapäev, 19. aprill 2007
Tudengipäevade Kolmapäev...
... algas lubatud sissemagamisega. Hommikul ühikast lahkudes olime toanaabriga alles jummela purjus...
Ja see kuradi kirves peas. Täitsa haige, milline peavalu. Jälle!
Et siis tund hilinemist töö juurde. Ja siis selgus, et kiirustasin ikkagi ilmaasjata. Boss ilmus ise alles poole ühest.
Neetud, mõtlesin. Oleks saand siis ju veel magada. Ja äkki oleks kainemaks ka saand:)
Tööpäev kulges enamps-vähemps nagu alati. Uni oli meeletu, kohvitassid välkusid pidevalt ja töö ei edenenud. Nagu alati:) Ja siis tuli mingi hetk veel uut töötajat juhendada... Ta oskab sellistel hetkedel alati nii vahvalt tähtsaid küsimusi esitada, et tükk aega on vaja mõelda kohe. No ja kui veel sel hetkel aju genereerib ainult unenägusid, on suht raske mingit erialast tarkust suust välja ajada;)
Aga me saame kenasti hakkama. Mina käsutan ja laisklen ning tema teeb tööd ;)
Ja nagu loogiliselt võttes peaks nüüd rääkima sellest, kuidas päev edasi kulges onju. Et kuidas ma meeletult mingil üritusel jälle lamenti lõin ja hullult saba keerutasin.
Ma oleks pidanud olema trammipeol, kuraasirohtu manustades oleks ehk ka pubiralliga pistmist olnud. Tudengipäevade telgis oleks mind siis kindlasti kuuldud ka karaoket laulmas ja päris kindlasti oleks oma suurepärase õhtu lõpetanud Hollikas ja kommenteerinud missikandidaate.
Aga ei. Selle asemel nautisin ühika võlusid ja puhkasin tänaseks pralleks korralikumalt välja:)
Tegin endale meeldiva tassitäie kohvi ja mugisin apelsini. Üle tüki aja nägin taas telekat(lülitasin sisse ka!) ja pugesin teki alla. Teate kui hea oli! Tehke järgi, ma pole üldse kade:)
Tegelt ka!
Tuttu - 1:30
Ja see kuradi kirves peas. Täitsa haige, milline peavalu. Jälle!
Et siis tund hilinemist töö juurde. Ja siis selgus, et kiirustasin ikkagi ilmaasjata. Boss ilmus ise alles poole ühest.
Neetud, mõtlesin. Oleks saand siis ju veel magada. Ja äkki oleks kainemaks ka saand:)
Tööpäev kulges enamps-vähemps nagu alati. Uni oli meeletu, kohvitassid välkusid pidevalt ja töö ei edenenud. Nagu alati:) Ja siis tuli mingi hetk veel uut töötajat juhendada... Ta oskab sellistel hetkedel alati nii vahvalt tähtsaid küsimusi esitada, et tükk aega on vaja mõelda kohe. No ja kui veel sel hetkel aju genereerib ainult unenägusid, on suht raske mingit erialast tarkust suust välja ajada;)
Aga me saame kenasti hakkama. Mina käsutan ja laisklen ning tema teeb tööd ;)
Ja nagu loogiliselt võttes peaks nüüd rääkima sellest, kuidas päev edasi kulges onju. Et kuidas ma meeletult mingil üritusel jälle lamenti lõin ja hullult saba keerutasin.
Ma oleks pidanud olema trammipeol, kuraasirohtu manustades oleks ehk ka pubiralliga pistmist olnud. Tudengipäevade telgis oleks mind siis kindlasti kuuldud ka karaoket laulmas ja päris kindlasti oleks oma suurepärase õhtu lõpetanud Hollikas ja kommenteerinud missikandidaate.
Aga ei. Selle asemel nautisin ühika võlusid ja puhkasin tänaseks pralleks korralikumalt välja:)
Tegin endale meeldiva tassitäie kohvi ja mugisin apelsini. Üle tüki aja nägin taas telekat(lülitasin sisse ka!) ja pugesin teki alla. Teate kui hea oli! Tehke järgi, ma pole üldse kade:)
Tegelt ka!
Tuttu - 1:30
kolmapäev, 18. aprill 2007
Mõistlik mees see taksojuht:)
...See laul on meist,
kes on leidnud teineteist,
keera raadio valjemaks,
sest seal kõlab meie laul.
Kõik on kui peab,
meile mõeldud on need read,
igal hetkel ta meid saadab -
see laul on meie...
Laul, mille pärast eile öösel taksojuht meie käest tippi sai;)
Ja ta suutis rahulikult naeratades kuulata, kuidas me Niinuga sellele kaasa üürgame.
Ja tal oli viiesajalisest KA tagasi anda. Täitsa lõpp kohe!
Viimasel ajal me üldse palju sõidame taksodega ringi.
Raha vist palju käes;)
kes on leidnud teineteist,
keera raadio valjemaks,
sest seal kõlab meie laul.
Kõik on kui peab,
meile mõeldud on need read,
igal hetkel ta meid saadab -
see laul on meie...
Laul, mille pärast eile öösel taksojuht meie käest tippi sai;)
Ja ta suutis rahulikult naeratades kuulata, kuidas me Niinuga sellele kaasa üürgame.
Ja tal oli viiesajalisest KA tagasi anda. Täitsa lõpp kohe!
Viimasel ajal me üldse palju sõidame taksodega ringi.
Raha vist palju käes;)
Tudengipäevade Teisipäev...
...algas siis nagu iga tavaline päev - töö, töö, uni, töö... Uni.
(Paidevei, täna tuleb siuke pisut avameelne kirjutis. Ärge siis ära ehmatage)
Peale seda oli muidugi jube rabelemine, sest mul oli hädasti vaja ühikast läbi minna ja Mustamäele koosolekule jõuda.
Need jopskid ju lükkasid Nõmme tee ka remonti ja siis me olemegi nagu napakad ja jookseme Sõpaka vahet nii, et jalad villis... Tegelt ka! Üks päev küll alles, aga juba on kopp ees(mul, ma mõtlesin) ja nii nõme on kuidagi.
Aga siis, suure tuiskamisega jõudsin edukalt ühikas kaks ampsu süüa ja juba ma tormasin jälle Sõpaka poole. Et siis koosolek. Kuljuse halduskogu oma seekord. Mõttetute teemade ümber jahumine mõttetult pikka aega - nii võiks meie kaks tundi lühidalt kokku võtta. Ei, tegelt. Päris kasulik oli, aga lihtsalt mõni hetk väljuti teemadest ja siis hakati juba rõvedalt aega kulutama.
Ja ma tahtsin ju nii väga Vabakale jõuda...
Ning viimaks, peale suuri ponnistusi, ma jõudsingi kohale. Ja siis, no kurat küll, Niinu arvas, et aitab küll ja lähme hoopis peda folgile. :S
Neetud küll, mõtlesin endamisi! Sina oled ju siin, aga Niinu tahab enda silmarõõmu näha. Kaugelt nägin Sind ka, aga sul oli kiire. Nii vähemalt paistis ja ma ei tulnud segama. Niinu ütles, et kui ta väljas telefoniga rääkimas käis, olite trehvand. No vedas tal!
Vastu minu tahtmist suundusime rahvaga siis RockCafesse. Kui ma juba olin leppinud sellega, et tegelikult olen ju päris änksal peol ja just hakkasin tarbima oma lemmikjooki - tekiilat - Sa helistasid...
No oli Sul vaja siis sinna ühika ukse taha ilmuda? Sitaks ebameeldiv tunne oli, kui inimene, kellega võiks koos olla, on hoopis mu ukse taga ja küsib telefonis kurva häälega, et kus ma olen. No ei olnud hea tunne! Ja Sa veel ütled, et no eks sa pidutse siis hästi!
Nii ei saa ju rallit sõita!
No jooki läks selle peale päris mitu topsi...
Niinule ei tahtnud rääkida, kui löödud ma olen, sest tal oli oma töökaaslasega seal päris palju tegemist. Esialgu muidugi oli tal tegemist sellega, et see noormees lõpetaks minu piiramise:)
(Niinu, kallis oled, et rääkida julgesid! Ma ju saan aru, mida tundsid...)
Ja siis tuli Kaksmeeter-Peeter...
Karvane ja meeletult pikk motomees. Absoluutselt mitte minu maitse! Aga siis ma viitsisin pisut süveneda ja tuli välja, et täitsa änksa kutt on. Vähemalt nalja sai temaga küll;)
Kaks musi ka, aga see selleks.
Palju parem oli see, mida ta minust arvas...
Võttis mu pea oma kahe suure kämbla vahele ja küsis, et kuidas saab nii olla, et sellist naist suudetakse lasta üksi välja lõbutsema. Ja kuidas teinepool küll suudab kodus istuda sel hetkel...
No ma ei tea ka! ;) Ei tegelt täitsa õigustatud küsimus. ma küsiks samamoodi...
Igatahes pidu oli ikka änksa ja veelkord änksa noh!
Suure pusimise peale sain Niinu Erlendi käte vahelt kätte ja suutsin ta taksosse pressida. Huvitav, kuidas nad täna hommikul küll üksteisele töö juures otsa vaatasid...
Tuttu - 4:00
(Paidevei, täna tuleb siuke pisut avameelne kirjutis. Ärge siis ära ehmatage)
Peale seda oli muidugi jube rabelemine, sest mul oli hädasti vaja ühikast läbi minna ja Mustamäele koosolekule jõuda.
Need jopskid ju lükkasid Nõmme tee ka remonti ja siis me olemegi nagu napakad ja jookseme Sõpaka vahet nii, et jalad villis... Tegelt ka! Üks päev küll alles, aga juba on kopp ees(mul, ma mõtlesin) ja nii nõme on kuidagi.
Aga siis, suure tuiskamisega jõudsin edukalt ühikas kaks ampsu süüa ja juba ma tormasin jälle Sõpaka poole. Et siis koosolek. Kuljuse halduskogu oma seekord. Mõttetute teemade ümber jahumine mõttetult pikka aega - nii võiks meie kaks tundi lühidalt kokku võtta. Ei, tegelt. Päris kasulik oli, aga lihtsalt mõni hetk väljuti teemadest ja siis hakati juba rõvedalt aega kulutama.
Ja ma tahtsin ju nii väga Vabakale jõuda...
Ning viimaks, peale suuri ponnistusi, ma jõudsingi kohale. Ja siis, no kurat küll, Niinu arvas, et aitab küll ja lähme hoopis peda folgile. :S
Neetud küll, mõtlesin endamisi! Sina oled ju siin, aga Niinu tahab enda silmarõõmu näha. Kaugelt nägin Sind ka, aga sul oli kiire. Nii vähemalt paistis ja ma ei tulnud segama. Niinu ütles, et kui ta väljas telefoniga rääkimas käis, olite trehvand. No vedas tal!
Vastu minu tahtmist suundusime rahvaga siis RockCafesse. Kui ma juba olin leppinud sellega, et tegelikult olen ju päris änksal peol ja just hakkasin tarbima oma lemmikjooki - tekiilat - Sa helistasid...
No oli Sul vaja siis sinna ühika ukse taha ilmuda? Sitaks ebameeldiv tunne oli, kui inimene, kellega võiks koos olla, on hoopis mu ukse taga ja küsib telefonis kurva häälega, et kus ma olen. No ei olnud hea tunne! Ja Sa veel ütled, et no eks sa pidutse siis hästi!
Nii ei saa ju rallit sõita!
No jooki läks selle peale päris mitu topsi...
Niinule ei tahtnud rääkida, kui löödud ma olen, sest tal oli oma töökaaslasega seal päris palju tegemist. Esialgu muidugi oli tal tegemist sellega, et see noormees lõpetaks minu piiramise:)
(Niinu, kallis oled, et rääkida julgesid! Ma ju saan aru, mida tundsid...)
Ja siis tuli Kaksmeeter-Peeter...
Karvane ja meeletult pikk motomees. Absoluutselt mitte minu maitse! Aga siis ma viitsisin pisut süveneda ja tuli välja, et täitsa änksa kutt on. Vähemalt nalja sai temaga küll;)
Kaks musi ka, aga see selleks.
Palju parem oli see, mida ta minust arvas...
Võttis mu pea oma kahe suure kämbla vahele ja küsis, et kuidas saab nii olla, et sellist naist suudetakse lasta üksi välja lõbutsema. Ja kuidas teinepool küll suudab kodus istuda sel hetkel...
No ma ei tea ka! ;) Ei tegelt täitsa õigustatud küsimus. ma küsiks samamoodi...
Igatahes pidu oli ikka änksa ja veelkord änksa noh!
Suure pusimise peale sain Niinu Erlendi käte vahelt kätte ja suutsin ta taksosse pressida. Huvitav, kuidas nad täna hommikul küll üksteisele töö juures otsa vaatasid...
Tuttu - 4:00
teisipäev, 17. aprill 2007
Parimatest parimad
...on minu päikseprillid. Istun muide hetkel büroos ka, päiksekad peas:)
Sest kui ma need eest ära võtaksin, siis mu silmamunad lõhkeksid.
Vähemalt selline tunne on hetkel;)
Ja rähnipoiss, va lollakas, toksib ka mu pähe auku vist...
Sest kui ma need eest ära võtaksin, siis mu silmamunad lõhkeksid.
Vähemalt selline tunne on hetkel;)
Ja rähnipoiss, va lollakas, toksib ka mu pähe auku vist...
Tudengipäevade Esmaspäev...
... möödus esialgu voodirežiimis. Jube sitt oli olla.
Ja siis ma sundisin end trenni minema, mis otseloomulikult oli viga.
Meid oli kohal tervelt kuus inimest, kusjuures selle arvu sisse meie juhendaja ei mahtunud. Talle viimaks helistades leidis ta suuremeelselt, et no me võime siis ära minna...
Kurat! Milline ajaraiskamine...
Suure kärtsu ja mürtsuga lendasime siis siksiga tudengipäevade avaparaadile. Palju jooki endale sisse, palju kisa endast välja...
Ja siis otse loomulikult laulupeole. Rahvustunde näidik hüppas jälle maksimumi peale. Palju häid laule ja palju toetust pakkuvaid õlgu:) Ma armastan selliseid hetki;)
Päris mitu jooki ja meeletut naermishoogu hiljem maandusime öökinos. Borat, sa oled ikka täiega haige! Eriti rõve film! Ja rõve oli see, et see oli tegelikult naljakas:) Muidugi ümbritsesid mind paar "uinuvat kaunitari", aga see oli liiga tavaline, et end sellest häirida lasta...
Takso
Tuttu - 2:15
Muide - kas ma juba olen maininud, kui änksad mu sõbrad on?
Igav ei hakka absoluutselt mitte kunagi:)
Aitäh, te olete tõesti ikka kallid kõik!
Ja siis ma sundisin end trenni minema, mis otseloomulikult oli viga.
Meid oli kohal tervelt kuus inimest, kusjuures selle arvu sisse meie juhendaja ei mahtunud. Talle viimaks helistades leidis ta suuremeelselt, et no me võime siis ära minna...
Kurat! Milline ajaraiskamine...
Suure kärtsu ja mürtsuga lendasime siis siksiga tudengipäevade avaparaadile. Palju jooki endale sisse, palju kisa endast välja...
Ja siis otse loomulikult laulupeole. Rahvustunde näidik hüppas jälle maksimumi peale. Palju häid laule ja palju toetust pakkuvaid õlgu:) Ma armastan selliseid hetki;)
Päris mitu jooki ja meeletut naermishoogu hiljem maandusime öökinos. Borat, sa oled ikka täiega haige! Eriti rõve film! Ja rõve oli see, et see oli tegelikult naljakas:) Muidugi ümbritsesid mind paar "uinuvat kaunitari", aga see oli liiga tavaline, et end sellest häirida lasta...
Takso
Tuttu - 2:15
Muide - kas ma juba olen maininud, kui änksad mu sõbrad on?
Igav ei hakka absoluutselt mitte kunagi:)
Aitäh, te olete tõesti ikka kallid kõik!
esmaspäev, 16. aprill 2007
Tagajärjed
Ja nii ma siis istun nüüd ühikas ja proovin õhtuks tervise korda saada.
Öised jalutuskäigud...
Paneks siis vähemalt soojalt riidessegi.
Öised jalutuskäigud...
Paneks siis vähemalt soojalt riidessegi.
Assaraisk!
Mõni inimene kohe oskab. Ma siin ei suuda kohe uskuda..
Reedepäev kulges siis tuumapohmelli tähe all. Pool tööpäeva venitasin niisama ära, teise poole uimasin mööda ehitusmessi. Tegin jube tarka nägu. Üks ilus noormees oleks mulle suurima heameelega müünud maja kusagil Pärnu kandis. Mul aint polnud raha, et osta. Aga materjale küsisin ikka ja igast tähtsaid küsimusi ka. Ta oli jummela õnnes, et sai mulle pahna pihku toppida. Aga ta oli lihtsalt armas noh!
Ja peale tööd pidime Niinuga kesklinnas kokku saama. Istusin siis Virus pingi peale maha, toetasin selja vastu seina, panin päikseprillid pähe ja võtsin kätte messilt saadud materjalid. Ja siis ma jäin tukkuma...
Ma oskan juba ikka täiesti uskumatutes kohtades magama jääda:)
Ja õhtal ootas mind ees seltskondlik üritus. Mida küll juua? Kõige tavalisem vesi jäi ka päeval lihtsalt laua peale seisma, sest miski vedelik ei tahtnud kõrist alla minna. Kohvi veel ehk ainult...
Tarbisin siis rahulikult gini sel ajal, kui teised jõid rummi. Ei olnud isu. Ja kohe päriselt ei olnud julgust, et oma eelmiseõhtu pohmale nii kanget peale võtta. Aga ei polnud hullu. Kui absint lauale ilmus, oli hirm juba kaugele peletatud...
No tegelt ka! Täitsa uskumatu noh. Igatahes ühikasse ma sel ööl ei jõudnud. Võõrustajad tegid voodi valmis ja sinna siis maandusingi. Hommikul muidugi olin juba kaheksast üleval ja ei mõistnud end kaineks magada. Selle asemel lonksasin vett peale ja läks jälle!
Laupäeval siis oli planeeritud kokkusaamine Ummiga. Sinna saabusin ka üsna mittekaines olekus. Hea, et ma enne ühikas vähemalt süüa ja pesta jõudsin. Sest ühikasse minnes oli ikka väga raagus tunne noh. Juuksed sassis, meik poolenisti maha võetud, hambad pesemata... Kole loom ühesõnaga. Aga õnneks suutsin end peaaegu noormaalseks muundada uuesti. Päikseprillid muidugi olid mu parimad sõbrad;)...
Pärast tulin kesklinnast jalgsi ühikasse. Jalgadest on kahju, sest sellel nädalavahetusel nägid nad päris mitut kilomeetrit...
Ummi teab,et pidime seltkonnaga Riiga minema. Aga ei läinud hoopiski! Keegi ei viitsind nii pikalt sõita ja autojuht magas end kella viieks alles kaineks... Selle asemel läksime hoopis grillrestorani ja pugisime end maitsvast lihast oimetuks. Ja siis läksime mere äärde... Päikeseloojangut vaatama.
Nähes, kuidas muulil üks kutt päikest pildistab, tuli absoluutselt kohe meelde Katsi jutt amatöörfotograafidest... Tegelt ka! Jep, Kats, ma mõtlesin su peale laupäeval. Tundsid?
Edasi ei viitsind keegi enam asjalik olla. Läksime siis Rimisse, et osta järjekordne hea lauakas. Lauamäng siis seekord...(reede õhtu muide veetsin ühe taolise seltsis) See jäi aga ostmata, kuna keegi ei suutnud valida olematu ja olematu mängu vahel. Võtsime joogid ja suundusime teist õhtut järjest mis-iganes maid avastama... Hea mäng. Mulle jamalt meeldib kaotada...
Seekord jõudsin ühikasse ka. Muidugi oli vaja jala tulla. Kusagil kaugel-kaugel oma magamiskohast ei tule ju mõttessegi taksot võtta...
Ja viimaks, miljon kilomeetrit ja 103h lobisemist hiljem, koitis
pühapäev. Ees ootas veel 30km jalutamist loomaaias:)
Oi kuidas mulle ikka meeldis see nädalavahetus. Sama seltskond kolm päeva järjest... Aga nad olid ka ikka supervahvad ja lahedad. Sellest ma üldse ei viitsi kribada, kui palju ma sain naerda ja kui lahked mu vastu oldi, kui änksa on ikka öösel kelleltki jope seljast lunida, kuna öö päris jahe on, kui änksa on loomaaias lakklamba puuri ees seista ja kuulda ebasündsaid kommentaare...
Kõik oli nii änksa! Ja ma jõudsin eile veel raamatut ka lugeda! Vapustav nädalavahetus vapustavas seltskonnas. Et siis millal jälle?
Reedepäev kulges siis tuumapohmelli tähe all. Pool tööpäeva venitasin niisama ära, teise poole uimasin mööda ehitusmessi. Tegin jube tarka nägu. Üks ilus noormees oleks mulle suurima heameelega müünud maja kusagil Pärnu kandis. Mul aint polnud raha, et osta. Aga materjale küsisin ikka ja igast tähtsaid küsimusi ka. Ta oli jummela õnnes, et sai mulle pahna pihku toppida. Aga ta oli lihtsalt armas noh!
Ja peale tööd pidime Niinuga kesklinnas kokku saama. Istusin siis Virus pingi peale maha, toetasin selja vastu seina, panin päikseprillid pähe ja võtsin kätte messilt saadud materjalid. Ja siis ma jäin tukkuma...
Ma oskan juba ikka täiesti uskumatutes kohtades magama jääda:)
Ja õhtal ootas mind ees seltskondlik üritus. Mida küll juua? Kõige tavalisem vesi jäi ka päeval lihtsalt laua peale seisma, sest miski vedelik ei tahtnud kõrist alla minna. Kohvi veel ehk ainult...
Tarbisin siis rahulikult gini sel ajal, kui teised jõid rummi. Ei olnud isu. Ja kohe päriselt ei olnud julgust, et oma eelmiseõhtu pohmale nii kanget peale võtta. Aga ei polnud hullu. Kui absint lauale ilmus, oli hirm juba kaugele peletatud...
No tegelt ka! Täitsa uskumatu noh. Igatahes ühikasse ma sel ööl ei jõudnud. Võõrustajad tegid voodi valmis ja sinna siis maandusingi. Hommikul muidugi olin juba kaheksast üleval ja ei mõistnud end kaineks magada. Selle asemel lonksasin vett peale ja läks jälle!
Laupäeval siis oli planeeritud kokkusaamine Ummiga. Sinna saabusin ka üsna mittekaines olekus. Hea, et ma enne ühikas vähemalt süüa ja pesta jõudsin. Sest ühikasse minnes oli ikka väga raagus tunne noh. Juuksed sassis, meik poolenisti maha võetud, hambad pesemata... Kole loom ühesõnaga. Aga õnneks suutsin end peaaegu noormaalseks muundada uuesti. Päikseprillid muidugi olid mu parimad sõbrad;)...
Pärast tulin kesklinnast jalgsi ühikasse. Jalgadest on kahju, sest sellel nädalavahetusel nägid nad päris mitut kilomeetrit...
Ummi teab,et pidime seltkonnaga Riiga minema. Aga ei läinud hoopiski! Keegi ei viitsind nii pikalt sõita ja autojuht magas end kella viieks alles kaineks... Selle asemel läksime hoopis grillrestorani ja pugisime end maitsvast lihast oimetuks. Ja siis läksime mere äärde... Päikeseloojangut vaatama.
Nähes, kuidas muulil üks kutt päikest pildistab, tuli absoluutselt kohe meelde Katsi jutt amatöörfotograafidest... Tegelt ka! Jep, Kats, ma mõtlesin su peale laupäeval. Tundsid?
Edasi ei viitsind keegi enam asjalik olla. Läksime siis Rimisse, et osta järjekordne hea lauakas. Lauamäng siis seekord...(reede õhtu muide veetsin ühe taolise seltsis) See jäi aga ostmata, kuna keegi ei suutnud valida olematu ja olematu mängu vahel. Võtsime joogid ja suundusime teist õhtut järjest mis-iganes maid avastama... Hea mäng. Mulle jamalt meeldib kaotada...
Seekord jõudsin ühikasse ka. Muidugi oli vaja jala tulla. Kusagil kaugel-kaugel oma magamiskohast ei tule ju mõttessegi taksot võtta...
Ja viimaks, miljon kilomeetrit ja 103h lobisemist hiljem, koitis
pühapäev. Ees ootas veel 30km jalutamist loomaaias:)Oi kuidas mulle ikka meeldis see nädalavahetus. Sama seltskond kolm päeva järjest... Aga nad olid ka ikka supervahvad ja lahedad. Sellest ma üldse ei viitsi kribada, kui palju ma sain naerda ja kui lahked mu vastu oldi, kui änksa on ikka öösel kelleltki jope seljast lunida, kuna öö päris jahe on, kui änksa on loomaaias lakklamba puuri ees seista ja kuulda ebasündsaid kommentaare...
Kõik oli nii änksa! Ja ma jõudsin eile veel raamatut ka lugeda! Vapustav nädalavahetus vapustavas seltskonnas. Et siis millal jälle?
reede, 13. aprill 2007
LEMON TASTE
Eile oli pidu
Päris kindlasti oli pidu
Kõik killud on alles, aga mõni on pisut udune ehk...
Naistele kohaselt alustasime oma peoettevalmistusi poest, sest "meil ei olnud midagi selga panna"
Pisuke vahuvein(mulliga alko, et kiiresti mässiks ja et järgmine päev rõve oleks...)
Ühikas
Kolm tumedapäist tsikki väljusid ebakaines olekus ja suundusid ego lehvides RIFFi(nõme koht mu meelest,aga olulisem oli hoopis see, et TTK pidu oli ja nii mõnigi tuttav automehaanik silma alla juhtus. Mõni kobe ehitaja näiteks ka)
Paar kiiret tekiilaringi ka veel ja oligi pandud alus peavaluks
Nagu ütles Niinu - lööki oli, kui oleks viitsind ainult lüüa...
Nende näljaste koletiste meieümbertiirutamine pani tundma, et teatavad meetodid polegi rooste läind;)
Girlpower ülbitses täiega ja kõigile kutsikapilkudega kuttidele tehti konkreetselt ära...
Mingi hetk uuesti ühikas
Voodisse maandudes kadus pilt juba poole kukkumise peal
Ja hommikul ärgates oli tuumakas
Totaalne ja kadumatu
Kuuma kohviga suutsin oma hääletämbri enamvähem uuesti normaalseks muuta, kirvest aga pealuu seest kätte ei saanud
Ja muidugi kael. No seda ei saa täna väga liigutada.Eile sai liiga lahedalt rokitud;)
Nüüd ma siis olengi tööl ja proovin asjalik välja näha. Räsitud tunne on pisut. Aga silmades on sära ja naeratus kustumatu...
Elu on lill...
Ei, elu on sidrun. Muidu on ta kibe ja hapu, aga heade inimeste ja mõtetega(ehk siis suhkruga) on ta siiski tarbitav.
Üks tekiila selle peale, palun!
Päris kindlasti oli pidu
Kõik killud on alles, aga mõni on pisut udune ehk...
Naistele kohaselt alustasime oma peoettevalmistusi poest, sest "meil ei olnud midagi selga panna"
Pisuke vahuvein(mulliga alko, et kiiresti mässiks ja et järgmine päev rõve oleks...)
Ühikas
Kolm tumedapäist tsikki väljusid ebakaines olekus ja suundusid ego lehvides RIFFi(nõme koht mu meelest,aga olulisem oli hoopis see, et TTK pidu oli ja nii mõnigi tuttav automehaanik silma alla juhtus. Mõni kobe ehitaja näiteks ka)
Paar kiiret tekiilaringi ka veel ja oligi pandud alus peavaluks
Nagu ütles Niinu - lööki oli, kui oleks viitsind ainult lüüa...
Nende näljaste koletiste meieümbertiirutamine pani tundma, et teatavad meetodid polegi rooste läind;)
Girlpower ülbitses täiega ja kõigile kutsikapilkudega kuttidele tehti konkreetselt ära...
Mingi hetk uuesti ühikas
Voodisse maandudes kadus pilt juba poole kukkumise peal
Ja hommikul ärgates oli tuumakas
Totaalne ja kadumatu
Kuuma kohviga suutsin oma hääletämbri enamvähem uuesti normaalseks muuta, kirvest aga pealuu seest kätte ei saanud
Ja muidugi kael. No seda ei saa täna väga liigutada.Eile sai liiga lahedalt rokitud;)
Nüüd ma siis olengi tööl ja proovin asjalik välja näha. Räsitud tunne on pisut. Aga silmades on sära ja naeratus kustumatu...
Elu on lill...Ei, elu on sidrun. Muidu on ta kibe ja hapu, aga heade inimeste ja mõtetega(ehk siis suhkruga) on ta siiski tarbitav.
Üks tekiila selle peale, palun!
neljapäev, 12. aprill 2007
Kahekesi
...kahekesi on hea. Kui unustad endale õhtul teki peale tõmmata, siis ühel hetkel avastad, et see on sulle ikkagi peale pandud...
Parim ütlus ever mu meelest...
(Ühe armsa inimese jutust välja nopitud)
PS! Mariann! Aitääh telefonikõne eest:) See tähendas mulle palju...
PPS! Ilusat kosmonautikapäeva kõigile!
kolmapäev, 11. aprill 2007
Noselgesiisju!
Ja et päev läheks veel rõõmsamalt ja lõbusamalt edasi, otsustas mu arvuti täna naist mängida(loe:pirtsutama hakata).
Et elu oleks põnev, peksis projekt fataalseid erroreid ja avas kõiki lehekülgi umbes miljon aega. Ja siis ma pidin printima. Seitsme korraliku lehe peale läks mul neli tundi. Neli tundi! Lausa meeletu kiirus ikka...
Aga ei ole hullu. Programm läks vahepeal veelkord segaseks ja siis tegi arvuti juba ise restardi.
Mmm...
Puhas rõõm tööst ja tehnoloogiaajastust:)
Ja peavalu aina süveneb ja süveneb...
Et elu oleks põnev, peksis projekt fataalseid erroreid ja avas kõiki lehekülgi umbes miljon aega. Ja siis ma pidin printima. Seitsme korraliku lehe peale läks mul neli tundi. Neli tundi! Lausa meeletu kiirus ikka...
Aga ei ole hullu. Programm läks vahepeal veelkord segaseks ja siis tegi arvuti juba ise restardi.
Mmm...Puhas rõõm tööst ja tehnoloogiaajastust:)
Ja peavalu aina süveneb ja süveneb...
Pähh! Parem ära mõtle...
Kui te kõik olete nüüd superlahedad ja üdini rõõmsad, siis lõpetage kohe lugemine!
Tuleb järjekordne virisemist ja vingumist täis jutt...
Nii, ma nüüd loodan, et raputasin siit nii mõnegi inimese minema. Kui sa sellest hoolimata viitsid praegu edasi lugeda, siis kas sulle lähebki korda, mida ma öelda tahan või oled sa lihtsalt haiglaselt uudishimulik;) Aitähh sulle igatahes!
Enivei...
Eile õhtul poole kaheksast teki alla pugedes tekkis pähe ikka igasuguseid lolle mõtteid. Kas selline siis saabki olema minu tulevik? Tulen töölt, söön ja kobin tuttu? Kogu meelelahutuslik võlu on nagu elust kadunud või nii...
Ei viitsi kusagile minna, kellegagi kokku saada, millestki mõelda.
(Ma tean, et mõnel heal sõbrantsil on nüüd kohe midagi selle peale öelda.Et nii laisk olengi? No loe edasi...)
Ja siis ma mõtlesin veidi...
No tegelt, ega ma ju koguaeg ka nii kodune ei ole. Ikka saab naabrinaisega kuhugi mindud või midagi tehtud. Aga sundima peab kohutavalt. Nüüd, kui kool on läbi saanud ja järele on ainult praktika jäänud, on elu kuidagi liiga tühi ja lihtne. Lollus küll, aga ma olen harjunud pingelist elu elama.:)
Ja siis ma leidsin, et no hea küll! Puhkan siin mõne nädala, küll mul varsti igavaks läheb! Ja siis hakkan jälle ellu põnevaid olukordi tekitama. Ei ole hullu! Seda ma juba oskan;) Ja suurtes kogustes kohe.
Et siis hetkel olen lülitatud Stand by peale ja kogun häid mõtteid, energiat ning positiivset mõttelaadi, eriti aga meelekindlust. Ja siis ma varsti plahvatan jälle! Siis hoidke kõik alt, siis ma tahan tegutseda ja tormata ja meeletusi teha. Hetkel peab aga leppima sellega, et ma olen pisut tuhm ja aeglane ja üldse mõttetu asjake.
Aga see ei jää nii!
Ja selle mõttega ma uinusin, et siis kaheteistkümne tunni pärast tõusta ja peavalu kätte peaaegu et ära surra.
Sähh sulle häid mõtteid enne magamist!
Tuleb järjekordne virisemist ja vingumist täis jutt...
Nii, ma nüüd loodan, et raputasin siit nii mõnegi inimese minema. Kui sa sellest hoolimata viitsid praegu edasi lugeda, siis kas sulle lähebki korda, mida ma öelda tahan või oled sa lihtsalt haiglaselt uudishimulik;) Aitähh sulle igatahes!
Enivei...
Eile õhtul poole kaheksast teki alla pugedes tekkis pähe ikka igasuguseid lolle mõtteid. Kas selline siis saabki olema minu tulevik? Tulen töölt, söön ja kobin tuttu? Kogu meelelahutuslik võlu on nagu elust kadunud või nii...
Ei viitsi kusagile minna, kellegagi kokku saada, millestki mõelda.
(Ma tean, et mõnel heal sõbrantsil on nüüd kohe midagi selle peale öelda.Et nii laisk olengi? No loe edasi...)
Ja siis ma mõtlesin veidi...
No tegelt, ega ma ju koguaeg ka nii kodune ei ole. Ikka saab naabrinaisega kuhugi mindud või midagi tehtud. Aga sundima peab kohutavalt. Nüüd, kui kool on läbi saanud ja järele on ainult praktika jäänud, on elu kuidagi liiga tühi ja lihtne. Lollus küll, aga ma olen harjunud pingelist elu elama.:)
Ja siis ma leidsin, et no hea küll! Puhkan siin mõne nädala, küll mul varsti igavaks läheb! Ja siis hakkan jälle ellu põnevaid olukordi tekitama. Ei ole hullu! Seda ma juba oskan;) Ja suurtes kogustes kohe.
Et siis hetkel olen lülitatud Stand by peale ja kogun häid mõtteid, energiat ning positiivset mõttelaadi, eriti aga meelekindlust. Ja siis ma varsti plahvatan jälle! Siis hoidke kõik alt, siis ma tahan tegutseda ja tormata ja meeletusi teha. Hetkel peab aga leppima sellega, et ma olen pisut tuhm ja aeglane ja üldse mõttetu asjake.
Aga see ei jää nii!
Ja selle mõttega ma uinusin, et siis kaheteistkümne tunni pärast tõusta ja peavalu kätte peaaegu et ära surra.
Sähh sulle häid mõtteid enne magamist!
teisipäev, 10. aprill 2007
Elu? Elu!
Niinu-Niinu! Seda pilti nähes tuli mulle meie eilane päevalõpp meelde!
Ja pilti vaadates ei pea ma wörkahoolikut silmas;)
Mis mõttes nagu?
Tuju on nagu siinusfunktsiooni graafik...
Tõuseb, langeb, tõuseb, langeb... (Nagu ka bensiinihind, valuutakursid, päike-kuu, enamik elutähtsatest asjadest siin ilmas jne)
Eilsele maksimumile peaks ju enesestmõistetavalt järgnema langus...
Siiski mitte!
Ja ometi on mul tunne, et tahaks mõnele peksa anda. Nii profülaktika mõttes;) Et nagu ette või nii...
Et mis mõttes te sunnite mind tegema asju, mis mulle üldse ei meeldi?
Mis mõttes te ülbitsete minuga?
Ja mis mõttes ma pean pidevalt kellegi järgi ootama, et oma tegevuskava paika sättida?
Et mis mõttes ilmad nii külmad on?
Mis mõttes?
ja mis mõttes nagu?
No kurja küll! Ärge mängige minuga nagu käpiknukuga. Käpiknukk ärkab äkki ükskord ellu ja teeb tagasi...
Päris kindlasti kohe!
Ma olen rääkinud!
Tõuseb, langeb, tõuseb, langeb... (Nagu ka bensiinihind, valuutakursid, päike-kuu, enamik elutähtsatest asjadest siin ilmas jne)
Eilsele maksimumile peaks ju enesestmõistetavalt järgnema langus...
Siiski mitte!
Ja ometi on mul tunne, et tahaks mõnele peksa anda. Nii profülaktika mõttes;) Et nagu ette või nii...
Et mis mõttes te sunnite mind tegema asju, mis mulle üldse ei meeldi?
Mis mõttes te ülbitsete minuga?
Ja mis mõttes ma pean pidevalt kellegi järgi ootama, et oma tegevuskava paika sättida?
Et mis mõttes ilmad nii külmad on?
Mis mõttes?
ja mis mõttes nagu?
No kurja küll! Ärge mängige minuga nagu käpiknukuga. Käpiknukk ärkab äkki ükskord ellu ja teeb tagasi...
Päris kindlasti kohe!
Ma olen rääkinud!
esmaspäev, 9. aprill 2007
Midaiganes...
No lilled puhkesid jälle õide noh!
Tuli üks särasilmne ja puhus mu lõkkesöed uuesti põlema...
Eilsest jonnitujust ei jäänud küll lõpuks midagi alles. Ta ikka oskab kohe! Üks vähestest, kes mu tuju putitada oskab;) Vanaema tehtud küpsised... Mm! Viis keele alla ja tõi naeratuse näole. Muidugi katsetasin oma tuju tema peal ka, a ta ikka konkreetselt laksas, et mis vingud? No ma siis enam ei vingund...
Vahel mulle piisab karmist sõnast ka. Polegi päris kurdiks jäänd.
No tegelt loeb ikka see ka, kes ja kuidas ütleb.
Mõne teise oleks päris kindlalt Musta Auku uurima saatnud, nagu viimasel ajal juba kombeks on öelda;)
Katsile ka muidugi tänud:) Õnneks ei pidand kaikaga kedagi kolkima minema...
A metsa te kõik, kellele minu suhtumine ei sobi. Minu elu - ise tean, mis sellega ette võtan! Ja mul jummela kakskõik, mis te selle peale nüüd ütlete.
Kui te topite oma nina minu asjadesse, siis topin mina oma asjad teile ninasse. Hehee!
Mul oli vist vahepeal mingi suhtumiskriis. Kuidagi softiks muutusin. Aga siuksed ülbed loomad kasvatavad naha paksust päris edukalt.
Ja eriline tänks kursarahvale, kes iga hinna eest teiste peal oma küüsi ja hambaid armastavad teritada. Sellest tunneb lausa puudust ju! Ei saagi Raxile-Gerdile midagi sitasti öelda;) (Ma loodan, et nad ikka saavad aru, et tegelikult olen ma Hea) Ja ülbikloom-Ummi punase kopsikauto üle saa ka nalja heita. Ja muidugi Britt, minu heledapäine versioon! Sama terav ja sarkastiline... Sinuga on ikka suisa mõnu vestelda. Hoogu sattudes ei jää ka kivi kivi peale:)
Olgu-olgu! Olengi juba liiga pikalt laiselnud siin. Aeg jälle tarkpeaks-asjalikuks muutuda! Olge mureta, naeratus mul täna ei kao:) Selleks olen väga hästi vaimselt ette valmistatud.
Ja hommikud on selleks ikka liiga ilusad, et terve päeva vältel üldse mingi halb tuju tekkida saaks;)
Tuli üks särasilmne ja puhus mu lõkkesöed uuesti põlema...
Eilsest jonnitujust ei jäänud küll lõpuks midagi alles. Ta ikka oskab kohe! Üks vähestest, kes mu tuju putitada oskab;) Vanaema tehtud küpsised... Mm! Viis keele alla ja tõi naeratuse näole. Muidugi katsetasin oma tuju tema peal ka, a ta ikka konkreetselt laksas, et mis vingud? No ma siis enam ei vingund...
Vahel mulle piisab karmist sõnast ka. Polegi päris kurdiks jäänd.
No tegelt loeb ikka see ka, kes ja kuidas ütleb.
Mõne teise oleks päris kindlalt Musta Auku uurima saatnud, nagu viimasel ajal juba kombeks on öelda;)
Katsile ka muidugi tänud:) Õnneks ei pidand kaikaga kedagi kolkima minema...
A metsa te kõik, kellele minu suhtumine ei sobi. Minu elu - ise tean, mis sellega ette võtan! Ja mul jummela kakskõik, mis te selle peale nüüd ütlete.
Kui te topite oma nina minu asjadesse, siis topin mina oma asjad teile ninasse. Hehee!
Mul oli vist vahepeal mingi suhtumiskriis. Kuidagi softiks muutusin. Aga siuksed ülbed loomad kasvatavad naha paksust päris edukalt.
Ja eriline tänks kursarahvale, kes iga hinna eest teiste peal oma küüsi ja hambaid armastavad teritada. Sellest tunneb lausa puudust ju! Ei saagi Raxile-Gerdile midagi sitasti öelda;) (Ma loodan, et nad ikka saavad aru, et tegelikult olen ma Hea) Ja ülbikloom-Ummi punase kopsikauto üle saa ka nalja heita. Ja muidugi Britt, minu heledapäine versioon! Sama terav ja sarkastiline... Sinuga on ikka suisa mõnu vestelda. Hoogu sattudes ei jää ka kivi kivi peale:)
Olgu-olgu! Olengi juba liiga pikalt laiselnud siin. Aeg jälle tarkpeaks-asjalikuks muutuda! Olge mureta, naeratus mul täna ei kao:) Selleks olen väga hästi vaimselt ette valmistatud.
Ja hommikud on selleks ikka liiga ilusad, et terve päeva vältel üldse mingi halb tuju tekkida saaks;)
pühapäev, 8. aprill 2007
Hmm!
Masekas.
Täiesti kohutav kohe!
Keegi ei oskaks mu tuju hetkel putitada… Vist.
Võibolla ainult need toredad sõbrad, kellega ma olen sõimerühmast saadik koos olnud ning kes tunnevad mind läbi ja läbi. Ei tea ka tegelt. Viimaste aastatega oleme juba üsna lahku kasvanud. Isegi lühikest kokkusaamist peame mitu nädalat ette planeerima ja viimaks unustame sellegi sootuks, sest töögraafikud lihtsalt ei klapi ju…
Ja kui eludes toimuvad muudatused, siis ei saa me seda mitte üksteise käest teada, vaid mõnel nädalavahetusel koju eksides ema käest. Ning ka siis ei võta me enam teineteisega ühendust, et fakte kontrollida. Me kuulame heal juhul näiteks ühe osapoole arvamust asjast ja leiame, et sellest meile piisabki…
Oojaa, ma rääkisin praegu enda elust hetkel. Mu vanad sõbrad ei vaevugi mu käest enam küsima, mis minuga toimub. Neile on see ju ilmekalt selgeks tehtud.
Ja mis sellest, et see jutt minu suust ei pärine! Inimene, kes mind ARVAB tundvat, on neile kõik juba ära rääkinud. Aitäh muidugi, aga hoidku taevas selle seest, et MINU käest küsima tulla! Ma ju olen peast puhta segaseks läinud ja maailma kõige niruma käitumisega inimene…
Ja kui te nüüd leiate, et te ei oska asjasse kuidagi suhtuda. Et sellepärast ei võta ka enam ühendust…
No tänan väga! Mis sõber sa oled, kui hingesugulase hätta jätad…
Kui ma nüüd olin ebaõiglane ja tegin kellelegi liiga, siis andestust! Lihtsalt aegajalt tunnen puudust nendest endistest aegadest, nendest pikkadest jutuajamistest elu ja maailmaasjade, filmi ja raamatute tegelaste teemadel, nendest pikkadest jalutuskäikudest ja lõputult sarkastilistest naljadest eriti kohe…
Mul on palju häid sõpru ja loodan, et me üksteist päris ära ei unusta…
Täiesti kohutav kohe!
Keegi ei oskaks mu tuju hetkel putitada… Vist.
Võibolla ainult need toredad sõbrad, kellega ma olen sõimerühmast saadik koos olnud ning kes tunnevad mind läbi ja läbi. Ei tea ka tegelt. Viimaste aastatega oleme juba üsna lahku kasvanud. Isegi lühikest kokkusaamist peame mitu nädalat ette planeerima ja viimaks unustame sellegi sootuks, sest töögraafikud lihtsalt ei klapi ju…
Ja kui eludes toimuvad muudatused, siis ei saa me seda mitte üksteise käest teada, vaid mõnel nädalavahetusel koju eksides ema käest. Ning ka siis ei võta me enam teineteisega ühendust, et fakte kontrollida. Me kuulame heal juhul näiteks ühe osapoole arvamust asjast ja leiame, et sellest meile piisabki…
Oojaa, ma rääkisin praegu enda elust hetkel. Mu vanad sõbrad ei vaevugi mu käest enam küsima, mis minuga toimub. Neile on see ju ilmekalt selgeks tehtud.
Ja mis sellest, et see jutt minu suust ei pärine! Inimene, kes mind ARVAB tundvat, on neile kõik juba ära rääkinud. Aitäh muidugi, aga hoidku taevas selle seest, et MINU käest küsima tulla! Ma ju olen peast puhta segaseks läinud ja maailma kõige niruma käitumisega inimene…
Ja kui te nüüd leiate, et te ei oska asjasse kuidagi suhtuda. Et sellepärast ei võta ka enam ühendust…
No tänan väga! Mis sõber sa oled, kui hingesugulase hätta jätad…
Kui ma nüüd olin ebaõiglane ja tegin kellelegi liiga, siis andestust! Lihtsalt aegajalt tunnen puudust nendest endistest aegadest, nendest pikkadest jutuajamistest elu ja maailmaasjade, filmi ja raamatute tegelaste teemadel, nendest pikkadest jalutuskäikudest ja lõputult sarkastilistest naljadest eriti kohe…
Mul on palju häid sõpru ja loodan, et me üksteist päris ära ei unusta…
neljapäev, 5. aprill 2007
Ja siis viimane...
No eila oli siuke vahva nali, et nalja ei olnudki. Jõudsin õhtul ühikasse teadmisega, et saan viimaks vara tuttu kobida. Aga võta näpust...
Ja hommuku ei tahtnd silmad kuidagi lahti tulla. Nii hää ja soe oli... Suure pusimise peale suutsin viimaks sõrgkangi silmalaugude vahele ajada ja need lahti kangutada. Une-Mati oli kalluriga liiva silma orgunnind...
Eh, mai viitsi. Tööle tulles lonksasin ühe hää kohvi sisse, see ajas korraks silmad lahti. Nüüd siin kontoris päikese käes istudes koputab ta jälle mulle õlale. See vastik uni noh...
Eelmisest nädalast veel korralikult välja puhkamata on ikka jube raske endas seda motti leida ja ühiskonnale terve päeva jooksul kasulik olla. Ikka kipub nii minema, et laisklen siin arvuti taga oma aja ära ja kui viitsin, siis teen millimeetri jagu tööd ka;)
Aga homme lähen koju ja siis PEAB midagi tarka ka tegema. Kodu kohe on siuke koht, kus ei ole tahtmist väga pikalt magada. Seal on mu kutsu, kellega on vahva aias ringi joosta.
Ja Andra, kellega me siis kas jookseme toas/õues, mängime klaverit, tantsime, laulame, otsime vanaema, kiusame vanaema, joome iga viie mintsa järel morssi, sööme iga kahe mintsa tagant või teeme niisama pättust... ;) Ja kui ta ära väsib, siis laulame koos karumõmmi laulu ja jääme tuttu. Ja kui mina ära väsin, siis läheb Andra emme või vana juurde ja siis nad hakkavad mind kiusama...
Ühesõnaga, kodus on lahe!
Lilled, linnud ja heinamaa...
Ja hommuku ei tahtnd silmad kuidagi lahti tulla. Nii hää ja soe oli... Suure pusimise peale suutsin viimaks sõrgkangi silmalaugude vahele ajada ja need lahti kangutada. Une-Mati oli kalluriga liiva silma orgunnind...
Eh, mai viitsi. Tööle tulles lonksasin ühe hää kohvi sisse, see ajas korraks silmad lahti. Nüüd siin kontoris päikese käes istudes koputab ta jälle mulle õlale. See vastik uni noh...
Eelmisest nädalast veel korralikult välja puhkamata on ikka jube raske endas seda motti leida ja ühiskonnale terve päeva jooksul kasulik olla. Ikka kipub nii minema, et laisklen siin arvuti taga oma aja ära ja kui viitsin, siis teen millimeetri jagu tööd ka;)
Aga homme lähen koju ja siis PEAB midagi tarka ka tegema. Kodu kohe on siuke koht, kus ei ole tahtmist väga pikalt magada. Seal on mu kutsu, kellega on vahva aias ringi joosta.
Ja Andra, kellega me siis kas jookseme toas/õues, mängime klaverit, tantsime, laulame, otsime vanaema, kiusame vanaema, joome iga viie mintsa järel morssi, sööme iga kahe mintsa tagant või teeme niisama pättust... ;) Ja kui ta ära väsib, siis laulame koos karumõmmi laulu ja jääme tuttu. Ja kui mina ära väsin, siis läheb Andra emme või vana juurde ja siis nad hakkavad mind kiusama...
Ühesõnaga, kodus on lahe!
Lilled, linnud ja heinamaa...
kolmapäev, 4. aprill 2007
Selle nädala eelviimane tööpäev
Jesver, millega ma jälle hakkama sain;)
Nii häid võileibu ei tohi ikka teistele serveerida, nad hakkavad äkki arvama, et ma TEGELT ka oskan süüa teha... Kaera-Jaan hingesoojuse ja muude salakomponentidega.
Ma ükskord enne ka kogemata oleks peaaegu vahele jäänd, kuna ei käitunud pottide-pannidega piisavalt võhiklikult. Aga see kirjutati pigem algaja õnne arvele ja sinna paika mu hetkeline kokaanne ka jäi. Õnneks! Mulle kohutavalt meeldib, kui minulegi head kõhutäidet valmistatakse. Ja kui see ei koosne kiirmakaronidest, olen kohe eriti tänulik...
Ja superärataja olen ka! Ms Äratuskell:)
Ise ma saadaksin sellise küll hommikuti kuskile tumedate avaruste kanti, aga ikka eriti vahva on vaadata, kuidas inimene kuidagi soojast voodist tõusta ei taha, aga mingi nõid ometi teda sealt välja üritab sikutada.
Loodan, et vähemalt eriti palju tööle hiljaks ei jäädud...
Uskumatu ikka, kui hea tuju võib tekitada üks tavaline telefonikõne, milles soovitakse head tööpäeva algust... Täitsa lõpp!
Ma nüüd siis säran siin edasi ja proovin tänase päeva plussi ära teenida. Ja ei taha ma täna näha ega kuulda kedagi vingumas ja jonnimas!
Kolmapäev ju ikkagi! Ja kolmapäev ON imeline. Tuju ka. Päike ka. Kevad ka:)
Nii häid võileibu ei tohi ikka teistele serveerida, nad hakkavad äkki arvama, et ma TEGELT ka oskan süüa teha... Kaera-Jaan hingesoojuse ja muude salakomponentidega.
Ma ükskord enne ka kogemata oleks peaaegu vahele jäänd, kuna ei käitunud pottide-pannidega piisavalt võhiklikult. Aga see kirjutati pigem algaja õnne arvele ja sinna paika mu hetkeline kokaanne ka jäi. Õnneks! Mulle kohutavalt meeldib, kui minulegi head kõhutäidet valmistatakse. Ja kui see ei koosne kiirmakaronidest, olen kohe eriti tänulik...
Ja superärataja olen ka! Ms Äratuskell:)
Ise ma saadaksin sellise küll hommikuti kuskile tumedate avaruste kanti, aga ikka eriti vahva on vaadata, kuidas inimene kuidagi soojast voodist tõusta ei taha, aga mingi nõid ometi teda sealt välja üritab sikutada.
Loodan, et vähemalt eriti palju tööle hiljaks ei jäädud...
Uskumatu ikka, kui hea tuju võib tekitada üks tavaline telefonikõne, milles soovitakse head tööpäeva algust... Täitsa lõpp!
Ma nüüd siis säran siin edasi ja proovin tänase päeva plussi ära teenida. Ja ei taha ma täna näha ega kuulda kedagi vingumas ja jonnimas!
Kolmapäev ju ikkagi! Ja kolmapäev ON imeline. Tuju ka. Päike ka. Kevad ka:)
teisipäev, 3. aprill 2007
Teisipäev
Täna on üks ütlemata imelik päev. Mu hommik algas umbes 7:16, väsimust ei olnud ja tuju oli hea. Isegi kajakaid-rajakaid ei olnud akna taga kuulda. Päike paistis kusagilt pilve vahelt ja toas oli mõnusalt karge kevadhommikune õhk. Ja siis see imehea tunne, kui tekialune on soe ja toas on külm...
Sassis voodilinad ja äramagatud padi... No kuradi hea hommik oli noh.
Seda oleks võinud lõpmatuseni nautima jääda. Ainult omale võetud igapäevakohustustega oli vaja tegelema hakata. Näiteks tööle oli vaja tulla... Ütlemata tore oli toanaabrile hommikul võileibu moogerdada. Tegi kohe tuju heaks, et saan juba nii vara hommikul kellelegi kasulik olla:)
Ja tass imehead kohvi pani taas tundma, kui hea on elada. Kui hea on naeratada. Kui hea on kevad...
Oo, mis melanhoolik täna olen! Ise ka ei usu. Aga elu on liiga lühike, et kurvastada ja vinguda. Tuleb ka argipäevarutiinist imelisi asju otsida...
Isegi soki jalga tõmbamine võib eriline tegevus olla, kui sellest sündmuse teha oskad;)
Mina täna oskasin!
Sassis voodilinad ja äramagatud padi... No kuradi hea hommik oli noh.
Seda oleks võinud lõpmatuseni nautima jääda. Ainult omale võetud igapäevakohustustega oli vaja tegelema hakata. Näiteks tööle oli vaja tulla... Ütlemata tore oli toanaabrile hommikul võileibu moogerdada. Tegi kohe tuju heaks, et saan juba nii vara hommikul kellelegi kasulik olla:)
Ja tass imehead kohvi pani taas tundma, kui hea on elada. Kui hea on naeratada. Kui hea on kevad...
Oo, mis melanhoolik täna olen! Ise ka ei usu. Aga elu on liiga lühike, et kurvastada ja vinguda. Tuleb ka argipäevarutiinist imelisi asju otsida...
Isegi soki jalga tõmbamine võib eriline tegevus olla, kui sellest sündmuse teha oskad;)
Mina täna oskasin!
Niinii
No mis ma teile siis ka räägin?
Et oli jubekeeruline tantsulaager ja hüperlahe sünnipäev...
Mul ON lihtsalt maailma parimad sõbrad! Ja isegi need, kellega nii ammu rääkinud ei ole, leiavad mind taas üles ja annavad telefoni teel märku...
Oh ma kohe ei saa! Pean ikka kekkama, et hindamine läks meil ka hästi reedel. Ma olen ülivägasupermõnnalt rahul noh!
Ja siis muidugi nädalavahetuse pikkpikk treening, mis peamiselt koosnes põlvetõstejooksust;) No ei oleks ju hull, aga vahepeal ununes naeratamine ära... (Te ju mõistaksite, kui ütlen, et trenni oli laupäeval näiteks 7 tundi...)
Aga see selleks! Vähemalt tänase päeva veetsin ma voodis... Et üksi või mitmekesi? No ikka mitmekesi! Une-Mati oli kuni kella 16 kaisus noh...
Arhitektid! Magage siis sisse, et magada välja...
Uni ON hää,eksju!
Manna-Manni-Minni, kes tõesti ei viitsi täna enam sotsiaalne väga olla, lahkub nüüd taas oma musikese kaissu. Une-Mati omasse noh ;)
Et oli jubekeeruline tantsulaager ja hüperlahe sünnipäev...
Mul ON lihtsalt maailma parimad sõbrad! Ja isegi need, kellega nii ammu rääkinud ei ole, leiavad mind taas üles ja annavad telefoni teel märku...
Oh ma kohe ei saa! Pean ikka kekkama, et hindamine läks meil ka hästi reedel. Ma olen ülivägasupermõnnalt rahul noh!
Ja siis muidugi nädalavahetuse pikkpikk treening, mis peamiselt koosnes põlvetõstejooksust;) No ei oleks ju hull, aga vahepeal ununes naeratamine ära... (Te ju mõistaksite, kui ütlen, et trenni oli laupäeval näiteks 7 tundi...)
Aga see selleks! Vähemalt tänase päeva veetsin ma voodis... Et üksi või mitmekesi? No ikka mitmekesi! Une-Mati oli kuni kella 16 kaisus noh...
Arhitektid! Magage siis sisse, et magada välja...
Uni ON hää,eksju!
Manna-Manni-Minni, kes tõesti ei viitsi täna enam sotsiaalne väga olla, lahkub nüüd taas oma musikese kaissu. Une-Mati omasse noh ;)
Tellimine:
Postitused (Atom)