Täna on üks ütlemata imelik päev. Mu hommik algas umbes 7:16, väsimust ei olnud ja tuju oli hea. Isegi kajakaid-rajakaid ei olnud akna taga kuulda. Päike paistis kusagilt pilve vahelt ja toas oli mõnusalt karge kevadhommikune õhk. Ja siis see imehea tunne, kui tekialune on soe ja toas on külm...
Sassis voodilinad ja äramagatud padi... No kuradi hea hommik oli noh.
Seda oleks võinud lõpmatuseni nautima jääda. Ainult omale võetud igapäevakohustustega oli vaja tegelema hakata. Näiteks tööle oli vaja tulla... Ütlemata tore oli toanaabrile hommikul võileibu moogerdada. Tegi kohe tuju heaks, et saan juba nii vara hommikul kellelegi kasulik olla:)
Ja tass imehead kohvi pani taas tundma, kui hea on elada. Kui hea on naeratada. Kui hea on kevad...
Oo, mis melanhoolik täna olen! Ise ka ei usu. Aga elu on liiga lühike, et kurvastada ja vinguda. Tuleb ka argipäevarutiinist imelisi asju otsida...
Isegi soki jalga tõmbamine võib eriline tegevus olla, kui sellest sündmuse teha oskad;)
Mina täna oskasin!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar