No eila oli siuke vahva nali, et nalja ei olnudki. Jõudsin õhtul ühikasse teadmisega, et saan viimaks vara tuttu kobida. Aga võta näpust...
Ja hommuku ei tahtnd silmad kuidagi lahti tulla. Nii hää ja soe oli... Suure pusimise peale suutsin viimaks sõrgkangi silmalaugude vahele ajada ja need lahti kangutada. Une-Mati oli kalluriga liiva silma orgunnind...
Eh, mai viitsi. Tööle tulles lonksasin ühe hää kohvi sisse, see ajas korraks silmad lahti. Nüüd siin kontoris päikese käes istudes koputab ta jälle mulle õlale. See vastik uni noh...
Eelmisest nädalast veel korralikult välja puhkamata on ikka jube raske endas seda motti leida ja ühiskonnale terve päeva jooksul kasulik olla. Ikka kipub nii minema, et laisklen siin arvuti taga oma aja ära ja kui viitsin, siis teen millimeetri jagu tööd ka;)
Aga homme lähen koju ja siis PEAB midagi tarka ka tegema. Kodu kohe on siuke koht, kus ei ole tahtmist väga pikalt magada. Seal on mu kutsu, kellega on vahva aias ringi joosta.
Ja Andra, kellega me siis kas jookseme toas/õues, mängime klaverit, tantsime, laulame, otsime vanaema, kiusame vanaema, joome iga viie mintsa järel morssi, sööme iga kahe mintsa tagant või teeme niisama pättust... ;) Ja kui ta ära väsib, siis laulame koos karumõmmi laulu ja jääme tuttu. Ja kui mina ära väsin, siis läheb Andra emme või vana juurde ja siis nad hakkavad mind kiusama...
Ühesõnaga, kodus on lahe!
Lilled, linnud ja heinamaa...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar