esmaspäev, 23. aprill 2007

Peavalust siniliiliateni :)

Reedet siis kirjeldaks kui järjekordset päeva, mis algas peavaluga:)
Aga ega kaua polnud aega põdeda. Kõik superhead inimesed oli vaja ilusti tööle saata ja ega siis ei tulnudki enam und peale...
Jäin mõtlema ja pikutama sinna mõnusasse voodisse. Mõtlesin ma jee!
Kaifisin lihtsalt teise padja lõhna ja naeratasin totakalt:) Te ju mõistate mind...

Ja siis helistati taas ja küsiti reipa häälega, kas ma ei viitsiks pisut sõitma tulla. Aga loomulikult viitsin! Mis küsimus see on? Olin ju endale päeva vabaks teinud ja tõenäoliselt olekski ma muidu sinna voodisse totra näoga laisklema jäänud (jah, Sul oli selles osas õigus, aga sel hetkel ei soovind küll, et Sulle õigus jääks).
Ühesõnaga, istusin autosse ja algas mitmetunnine sõit. Rääkida sai, head muusikat sai, naerda sai;) Päev oli rohkem kui kordaläinud.

Suure tormamisega jõudsin kursavenna ja naabrinaisega kinno ka. Ai kui rõve film! Mägedel on silmad 2 siis. Nagu kohe eriti rõve noh! Mingi kutt väljub kuivkäimla sitakastist... mingile jobule lüüakse relvatoru konkreetselt silma ja enne seda urgitsetakse peahaava kaudu tema ajus. Nagu päriselt! Närvid olid pärast nii kapi otsas, aga ma nautisin seda mõnuga;)
Give me a hand...
Gänginali(kes teab, see teab...)

Ja õhtu magustoiduks oli soolaleivapidu Kassu ja Miku juures:) Kuna mu kõht polnud päeva jooksul eriti süüa näinud, siis kiired mullijoogid panid aju kihisema. Ja kui ma olin lõpetanud ka veinipudeli, olin jälle kapsauss...
Ja mingi hetke pärast saabus täielik mäller. Selle aja jooksul suutsin ma konkreetselt bitchida ja inimesega tüli norida.

Hommikul muidugi oli paar hämmeldust, aga see selleks...

Ja siis ma hakkasin kodu poole end orgunnima. Tõesti ei viitsind hommikul end rongi peale ajada ja esimese bussi saatsin ka kuradile. Selle asemel võtsin ette pikema teekonna ja maabusin kodus, olles vahepeal end Pärnus surnuks külmetanud;)
Aga asi oli seda väärt. Kodus oli ikka mõnna-mõnna...
Vaikus ja rahu muidugi eelkõige.

Ja tegelt on nii imelik, et pühapäeva hommikul silmi avades oleks tahtnud hoopis linnas olla. Tegelt ka noh!
Terve päev lugesin tunde. Endal hakkas ka juba nõme, kui pool päeva alles läbi oli...
Ja siis ma saatsin end põrgu ja hakkasin asjalikuks. Mingis mõttes noh! Vähemalt ei vahtind iga natukese aja tagant kella...

Aga õhtul tuldi siniliiliatega!
Ja tehti süüa! Mmm, küll oli hää...

3 kommentaari:

Katariin ütles ...

vana joodikas selline :D

Kairi ütles ...

no ma räägin noh..see film on ikka julm..aga noh..ma ei tea kuda teil oli selle vetsu kohaga..aga esimese laksuga kui mees püsti hüppas..sis olid kõik vait, aga kui üks neist ütles seal sita-aadu...siis terve kinosaal vappus naerust:D

Mirjam ütles ...

Meil ka:)