Ma poleks kunagi arvanud, et Harry Potteri filmides nii palju elutarkust see võib olla. Uut filmi veel vaatama pole läinud, kuna otsustasime, et tuletame kõigepealt vanad meelde ja siis alles läheme uue kallale. Nagu eile õhtul ilmekalt selgus, polnud me kumbki "HP ja Tulepeekrit" näinudki:)
Nojah, ilmselt on Fööniksi Orduga sama...
Igatahes - olgugi, et lastele mõeldud ja eriefektidest lausa kubisev film, ikkagi oli hea ja huvitav. Seda enam, et vanematele on seal peidus nii mõnigi tarkusetera, mis niheleval noorukil võibolla sootuks märkamata jääb...
Ja olgugi, et ma suure meediakära saatel ülesupitatud raamatuid tavaliselt keeldun lugemast, pakuvad need mulle ometi huvi. Mõelda, millised tarkused nendes veel võivad peituda!
Põnev.
Kuvatud on postitused sildiga kino. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kino. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 27. juuli 2009
kolmapäev, 27. august 2008
27.08.08
Einoh, august siis ka varsti läbi...
Kirjutada pole eriti jõudnud. Pole tahtmistki tegelt olnud. Õhtuti pole mingit isu oma arvutit kodus lahti teha ja tööl ei leia mahti. Aga täna kohe kibeles...
Eelmine teisipäev sai siis rahvuslikku meelsust üles näidatud ja ka lauluväljakul ära käidud. Iseenesest oli ju lahe ja tore - eestlust pritsis lausa igal sammul. Põnevaid hetki - kuulutati välja M. Lüdigi "Koit" ja mees meie selja taga hakkas valjul häälel laulma T. Mägi "Koitu" (andke andeks, et ma neil vahet oskan teha); Mai-Liis oli tulnud kohale ratastoolis; otsites kuljuslasi, juhatas Kristjan meid neljast postist tagumise parempoolse juurde, kokku oli kuus (!) posti...
Ja järgmine päev oli vaba, mille me suures osas maha magasime:) Tõeliselt mõnus oli korraks niimoodi puhata.
Eelmine nädal mingi aeg käisime kinos Wall-E`t vaatamas. Oli nummikas küll:) Selline korralik perevärk, emmedele-issidele nalja ja väiksematele põngerjatele ka. Lõpus meenus mulle vägisi "Robotite film", mida kunagi Vändra kinos vaatamas sai käidud - film, kus suured ja väiksed naersid hoopis erinevatel aegadel. Pisut kurb, palju lõbus ja kohutavalt õpetlik.
Avastasime üllatuseks, et Nõmme ujula on reede õhtuti peaaegu tühi. Peab kontrollima, kas asi on suvekuudes või reede lihtsalt ongi nii hea päev. Selle päeva error muidugi pärineb duširuumist, kus üks tädi rahumeeli lõpetuseks hambaid hakkas pesema. Kell oli seitse õhtul...
Ja peale seda läksime Ado juurde pokkerit mängima. Pärast raha peale mängu võtsin ka laua ääres koha sisse ja tuletasin endale uuesti meelde, miks ma selliseid mänge ei mängi...
Nädalavahetusel sai sünnipäeval käidud - kahel suisa. Üks oli muska vanaema ja teine Kaupo. Ühesõnaga kodukandis olin, üle tüki aja nägin selliseid häid inimesi nagu Vallo, Mikk, Sander, Krista ja Priit. Teine osa publikust oli Kuljus, nagu ikka. A mis seal ikka, saunas sai käidud, jões ujumas sai käidud, naerdud ja noritud sai ka, juua ka sai pisut. Hommikul sai mannaputru ja kohvi:) Selline mõnus äraolemine, keegi ei liialdanud ega norinud tüli...
Meie igipõline võitlus parkimiskohtade pärast on viimastel päevadel omandanud sootuks uue mõõtme. Kui me pühapäeval maalt tulles oma tavapärasele kohale parkisime (Mitte oma maja ette, vaid maja kõrvale, kuna meie maja parkla on tõkkepuuga ja majaesine kõnnitee kuulub koeri kakatavatele mutikestele), astus järsku meie juurde üks härrasmees ja kukkus lõugama, miks me nende maja parklasse pargime (?). Uurisime siis, et kas kellelgi on parkimisega probleeme või et kas me jääme kellelegi ette. Vastused oli eitavad. Error saabus sellega, kui too härra teatas, et laseb meie auto teisaldada. Et kui me ette ei jää ja parkimiskohti on, siis võiks nagu ikka teisaldada. Noh nii profülaktika mõttes...
Inimesed on täiesti normaalsed.
Eriti kui pärast katastriplaani uurides selgus, et me ikkagi pargime oma maja maa peal ja et ka kõrvalolev parkla on tegelikult riigimaa peal...
Palun ärgem olgem nii väiklased...
Kirjutada pole eriti jõudnud. Pole tahtmistki tegelt olnud. Õhtuti pole mingit isu oma arvutit kodus lahti teha ja tööl ei leia mahti. Aga täna kohe kibeles...
Eelmine teisipäev sai siis rahvuslikku meelsust üles näidatud ja ka lauluväljakul ära käidud. Iseenesest oli ju lahe ja tore - eestlust pritsis lausa igal sammul. Põnevaid hetki - kuulutati välja M. Lüdigi "Koit" ja mees meie selja taga hakkas valjul häälel laulma T. Mägi "Koitu" (andke andeks, et ma neil vahet oskan teha); Mai-Liis oli tulnud kohale ratastoolis; otsites kuljuslasi, juhatas Kristjan meid neljast postist tagumise parempoolse juurde, kokku oli kuus (!) posti...
Ja järgmine päev oli vaba, mille me suures osas maha magasime:) Tõeliselt mõnus oli korraks niimoodi puhata.
Eelmine nädal mingi aeg käisime kinos Wall-E`t vaatamas. Oli nummikas küll:) Selline korralik perevärk, emmedele-issidele nalja ja väiksematele põngerjatele ka. Lõpus meenus mulle vägisi "Robotite film", mida kunagi Vändra kinos vaatamas sai käidud - film, kus suured ja väiksed naersid hoopis erinevatel aegadel. Pisut kurb, palju lõbus ja kohutavalt õpetlik.
Avastasime üllatuseks, et Nõmme ujula on reede õhtuti peaaegu tühi. Peab kontrollima, kas asi on suvekuudes või reede lihtsalt ongi nii hea päev. Selle päeva error muidugi pärineb duširuumist, kus üks tädi rahumeeli lõpetuseks hambaid hakkas pesema. Kell oli seitse õhtul...
Ja peale seda läksime Ado juurde pokkerit mängima. Pärast raha peale mängu võtsin ka laua ääres koha sisse ja tuletasin endale uuesti meelde, miks ma selliseid mänge ei mängi...
Nädalavahetusel sai sünnipäeval käidud - kahel suisa. Üks oli muska vanaema ja teine Kaupo. Ühesõnaga kodukandis olin, üle tüki aja nägin selliseid häid inimesi nagu Vallo, Mikk, Sander, Krista ja Priit. Teine osa publikust oli Kuljus, nagu ikka. A mis seal ikka, saunas sai käidud, jões ujumas sai käidud, naerdud ja noritud sai ka, juua ka sai pisut. Hommikul sai mannaputru ja kohvi:) Selline mõnus äraolemine, keegi ei liialdanud ega norinud tüli...
Meie igipõline võitlus parkimiskohtade pärast on viimastel päevadel omandanud sootuks uue mõõtme. Kui me pühapäeval maalt tulles oma tavapärasele kohale parkisime (Mitte oma maja ette, vaid maja kõrvale, kuna meie maja parkla on tõkkepuuga ja majaesine kõnnitee kuulub koeri kakatavatele mutikestele), astus järsku meie juurde üks härrasmees ja kukkus lõugama, miks me nende maja parklasse pargime (?). Uurisime siis, et kas kellelgi on parkimisega probleeme või et kas me jääme kellelegi ette. Vastused oli eitavad. Error saabus sellega, kui too härra teatas, et laseb meie auto teisaldada. Et kui me ette ei jää ja parkimiskohti on, siis võiks nagu ikka teisaldada. Noh nii profülaktika mõttes...
Inimesed on täiesti normaalsed.
Eriti kui pärast katastriplaani uurides selgus, et me ikkagi pargime oma maja maa peal ja et ka kõrvalolev parkla on tegelikult riigimaa peal...
Palun ärgem olgem nii väiklased...
esmaspäev, 11. august 2008
Kala tagumikus
Adam Sandleri järjekordset ülima sisutihedusega komöödiat "You Don't Mess with the Zohan" käisime vaatamas selle esilinastuspäeval (1.aug).
Zohan (Adam Sandler) on Iisraeli armee parim eriväelane, kes on tüdinud oma ametist ning tahaks kasutada muid tööriistu peale tulirelvade ja granaatide. Mees lavastab enda surma ning lendab salaja New Yorki, et viia seal ellu oma salajane unistus: hakata juuksuriks!
Juuksuriks, kes pakub oma naisklientidele midagi ka lisaks soengule… Midagi, mis toob daamide näole naeratuse ning tagab selle, et järjekord salongi ukse taga ei kao...
Bla-bla-blaa, nagu ikka.
Kui sulle meeldivad naljad allapoole vööd, lapsik kõneviis, häbenemapanev situatsioonikoomika ja sa kindla peale tahad arendada oma siivutut mõtlemisviisi, siis see film on täpselt sulle. Olen üldjuhul siiski paadunud inglise huumori fänn (inglise huumor ei võrdu Benny Hilliga) ja samal ajal hr Sandlerile kaasatundja, kuid sellest hoolimata ajas film ka mind naerma. Sellise ajuvabaduse juures on lihtsalt patt tõsiseks jääda.
Lihtne ja reibas reedeõhtu sisustaja.
Rahast kahju ei olnud:)
Zohan (Adam Sandler) on Iisraeli armee parim eriväelane, kes on tüdinud oma ametist ning tahaks kasutada muid tööriistu peale tulirelvade ja granaatide. Mees lavastab enda surma ning lendab salaja New Yorki, et viia seal ellu oma salajane unistus: hakata juuksuriks!
Juuksuriks, kes pakub oma naisklientidele midagi ka lisaks soengule… Midagi, mis toob daamide näole naeratuse ning tagab selle, et järjekord salongi ukse taga ei kao...
Bla-bla-blaa, nagu ikka.
Kui sulle meeldivad naljad allapoole vööd, lapsik kõneviis, häbenemapanev situatsioonikoomika ja sa kindla peale tahad arendada oma siivutut mõtlemisviisi, siis see film on täpselt sulle. Olen üldjuhul siiski paadunud inglise huumori fänn (inglise huumor ei võrdu Benny Hilliga) ja samal ajal hr Sandlerile kaasatundja, kuid sellest hoolimata ajas film ka mind naerma. Sellise ajuvabaduse juures on lihtsalt patt tõsiseks jääda.
Lihtne ja reibas reedeõhtu sisustaja.
Rahast kahju ei olnud:)
neljapäev, 3. juuli 2008
Filmitreileritest on kasu...
Mul ei tule hetkel meelde ühtegi situatsiooni, kus ma olen telekast näinud filmi treilerit ja tunni aja pärast seda sama filmi juba kinos vaatan.
Kui eilne õhtu välja jätta.
Muska tuli eile trennist ja olime juba telekavast välja valinud saated, mida kindlasti näha tahaks ja siis tuli reklaam - "Hancock". Film käpardlikust superkangelasest, kellel on probleeme viha taltsutamise ja alkoholiga.
Ideel polnud iseenesest midagi viga, teostus ka normaalne, selline keskmine ühesõnaga. Ei midagi jalustrabavat, parasjagu huumorit ja parasjagu lühike. Palju jäi küsimusi, lahtisi otsi ja suur võimalus järje kirjutamiseks. Loodame, et seda ei juhtu. (Kui just spinoff´i ei juhtu.)
Hilisele seansile vaatamata und peale ei ajanud.
Kui eilne õhtu välja jätta.
Muska tuli eile trennist ja olime juba telekavast välja valinud saated, mida kindlasti näha tahaks ja siis tuli reklaam - "Hancock". Film käpardlikust superkangelasest, kellel on probleeme viha taltsutamise ja alkoholiga.
Ideel polnud iseenesest midagi viga, teostus ka normaalne, selline keskmine ühesõnaga. Ei midagi jalustrabavat, parasjagu huumorit ja parasjagu lühike. Palju jäi küsimusi, lahtisi otsi ja suur võimalus järje kirjutamiseks. Loodame, et seda ei juhtu. (Kui just spinoff´i ei juhtu.)
Hilisele seansile vaatamata und peale ei ajanud.
Ja kuskile eelmise ja eilse kinokülastuse vahele jääb ka Indy viimane üllitis. Esimesed kolm kuuluvad minu lapsepõlve juurde. Kahju ainult, et see osa lapsepõlvest on talletatud VHS-dele. Eriti sellepärast, et mul pole neid nagunii kuskil vaadata(vanematekodu välja arvatud). Ja eriti veel selle pärast, et mul pole enam neid kassettegi...
Ahjaa. Ja oma isiklikele traditsioonidele truuks jäädes soetasime mõni aeg tagasi "Oggy" uuemate osade DVD. Selle vaatamise õhtu kuulub igaveseks kategooriasse KuidasMeNaersimeJaEnamPidamaEiSaanud:)
laupäev, 17. mai 2008
Spontaansus ja planeerimine
Täiesti planeeritult tegelesin täna lõputööga. Ei edene enam hästi. Või noh, tegelt edeneb ka, aga viimaste detailide viimistlemise ajal tundub, et kohe üldse ei lähe enam. Aga ainult makett ja 3D ja seletuskiri ja tugiplaan ja põhijoonis ja haljastuse joonis ja linnaehituslikud lõiked ju ongi vaja teha...
Täiesti spontaanselt valisime õhtu sisustamiseks kinokülastuse ja filmi nimega (või siis numbriga) "21". Täitsa vaadatav teine. Kuigi ma umbes pool filmi suutsin aimata süžee arenguid, oli lõpp siiski nauditavalt üllatuslik.
Soovitan.
Ja peaaegu spontaanselt jõudsime jälle tuppa 405b, kus toimus väikestviisi pokkeriturniir, muuhulgas tähistasime Kersti esimese töönadala möödumist ja jätkame nüüd õhtut Riskiga.
Kuna mina olen üleüldiselt selliste mängude mitte just kõige suurem pooldaja, on minu ülesandeks rummi hävitamine.
Teadupärast on alkohol meie suurim vaenlane ja seega kuulub rünnakuobjektide hulka. Lasen end sel hetkel meeldivalt käsutada ja kuulutan vaenlasele sõja.
Side lõpp.
Täiesti spontaanselt valisime õhtu sisustamiseks kinokülastuse ja filmi nimega (või siis numbriga) "21". Täitsa vaadatav teine. Kuigi ma umbes pool filmi suutsin aimata süžee arenguid, oli lõpp siiski nauditavalt üllatuslik.
Soovitan.
Ja peaaegu spontaanselt jõudsime jälle tuppa 405b, kus toimus väikestviisi pokkeriturniir, muuhulgas tähistasime Kersti esimese töönadala möödumist ja jätkame nüüd õhtut Riskiga.
Kuna mina olen üleüldiselt selliste mängude mitte just kõige suurem pooldaja, on minu ülesandeks rummi hävitamine.
Teadupärast on alkohol meie suurim vaenlane ja seega kuulub rünnakuobjektide hulka. Lasen end sel hetkel meeldivalt käsutada ja kuulutan vaenlasele sõja.
Side lõpp.
esmaspäev, 24. märts 2008
Kinokülastus
Kuigi tõenäoliselt on viimasest kinokülastusest möödas palju aega, pole sugugi ilma filmideta hakkama saanud. Nädalavahetusel suutsime ära vaadata kaks nii uut filmi, et need pole veel kinodesse jõudnudki. Üks oli "The Eye" ja teine "The Bucket List". Soovitan vaadata mõlemat, kui kerget meelelahutust soovite. Mingit tõsisemat sügavust filmides polnud, aga täitsa nauditavad diivani pealt vaadates ja head seltskonda nautides.
Pühapäevane kinokülastus oli märkimisväärne selle poolest, et esiteks ei olnud mul mingit ettekujutust, millest film kõneleb. Teiseks tärkasid minus taas ulmeliste teooriate alged, millest kunagi juba lugenud olin.
Eelajaloo hämarustesse viiv film «10 000 B.C.»
Filmi peategelaseks on mägihõimus elav noor kütt D'Leh (Steven Strait), kes on leidnud endale unistuste tüdruku, kelleks on kaunis Evolet (Camilla Belle). Nende küla aga ründavad salapärased sõdalased, kes tüdruku röövivad. D'Leh alustab teekonda maailma otsa, et armastatu päästa. Koos vaprate kaaslastega peab noor kütt võitlema mõõkhambuliste tiigrite ja muude eelajalooliste kiskjatega, liikudes üha lähemale oma retke üllatavale sihtpunktile. Blablablaa. Filmi kirjeldus oli nii imal ja lääge, et naerma ajas. Aga film ise - täitsa vaadatav. Ja sisemine kiljatus Orioni tähemärgi koha peal - teema, mis mind on aastaid paelunud ja tähtkuju, mille eksimatult taevas ära tunnen.
Eestisse jõudis film 21. märtsil.
Ja peale kinoskäiku ei suutnud poes PIXAR`i lühifilmide kogumikust ükskõikse näoga mööduda.
Palju head ühe nädalavahetusega.
Pühapäevane kinokülastus oli märkimisväärne selle poolest, et esiteks ei olnud mul mingit ettekujutust, millest film kõneleb. Teiseks tärkasid minus taas ulmeliste teooriate alged, millest kunagi juba lugenud olin.
Eelajaloo hämarustesse viiv film «10 000 B.C.»
Filmi peategelaseks on mägihõimus elav noor kütt D'Leh (Steven Strait), kes on leidnud endale unistuste tüdruku, kelleks on kaunis Evolet (Camilla Belle). Nende küla aga ründavad salapärased sõdalased, kes tüdruku röövivad. D'Leh alustab teekonda maailma otsa, et armastatu päästa. Koos vaprate kaaslastega peab noor kütt võitlema mõõkhambuliste tiigrite ja muude eelajalooliste kiskjatega, liikudes üha lähemale oma retke üllatavale sihtpunktile. Blablablaa. Filmi kirjeldus oli nii imal ja lääge, et naerma ajas. Aga film ise - täitsa vaadatav. Ja sisemine kiljatus Orioni tähemärgi koha peal - teema, mis mind on aastaid paelunud ja tähtkuju, mille eksimatult taevas ära tunnen.
Eestisse jõudis film 21. märtsil.
Ja peale kinoskäiku ei suutnud poes PIXAR`i lühifilmide kogumikust ükskõikse näoga mööduda.
Palju head ühe nädalavahetusega.
kolmapäev, 26. detsember 2007
Nr 168
Kui ma eelmise nädala alguses sain maha eelviimase projektiga, siis preemiaks käisime teisipäeval kinos. Tark inimene ei suutnud muidugi töölt kuidagi ära tulla, viimase hetkeni redutasin seal ja tormasin siis jooksuga "sossasoolasse".
"Hitman". Mängu põhjal tehtud film. Selle mänguga on mul muidugi eraldi diil. Ja mälestused...
Aga see selleks.
Nüüdseks siis olen maha saanud ka viimase projektiga. Uskumatu tõepoolest. Jaanuari alguses tõotab tulla veel paar unetut ööd, seekord küll kõigest õpikute seltsis, aga see on juba kökimöki.
Ja siis lõputöö.
Aga täna õhtul linna jõudes sadas siin lund! Saa siis aru, eks.
Ja väikese hilinemisega tuli isegi jõulutunne...
"Hitman". Mängu põhjal tehtud film. Selle mänguga on mul muidugi eraldi diil. Ja mälestused...
Aga see selleks.
Nüüdseks siis olen maha saanud ka viimase projektiga. Uskumatu tõepoolest. Jaanuari alguses tõotab tulla veel paar unetut ööd, seekord küll kõigest õpikute seltsis, aga see on juba kökimöki.
Ja siis lõputöö.
Aga täna õhtul linna jõudes sadas siin lund! Saa siis aru, eks.
Ja väikese hilinemisega tuli isegi jõulutunne...
neljapäev, 16. august 2007
Eilane
Käisime jälle kinos. 
Filmiks oli "Murd".
Kokkuvõtteks võib öelda, et ole sa kuitahes tark ja kaval, ikka leidub kuskil sinust kavalamaid. Ja kindlasti pani see film mõtlema selle üle, kas tähtsam on raha või õiglus.
Filmis oli õiglus (elu kohta nii kindlalt öelda ei oskagi).
Ja Anthony Hopkins(kes on ikka meeletult vanaks jäänud vahepeal) ei muundunudki kujutluses Hannibal Lecteriks, vaid kehastus ilma eriliste raskusteta Thomas Crawfordiks, kuigi ega need kaks rolli oma suhtumiselt palju ei erinenudki. Ainult inimliha söömine jäeti seekord mängust välja:)
Ühesõnaga igati aega ja raha vääriv filmiteos.
Mulle meeldis.
* * *
Ja öösel asusin oma tuju putitama.
Ega ta päris korda saanudki, pisut kergemaks ehk läks. Aga aitäh, et vähemalt üritasid kuulata. Ja kõik need sõnad, mida sai öeldud, tulid südame põhjast ja täie mõistuse juures:)
(Olen küll vahepeal vist peapõrutuse saanud, kuna ega ma ju väga mõistusepäraselt ei käitu, aga ma leian siiski, et suudan oma sõnade ja tegude eest vastutada)
Filmiks oli "Murd".
Kokkuvõtteks võib öelda, et ole sa kuitahes tark ja kaval, ikka leidub kuskil sinust kavalamaid. Ja kindlasti pani see film mõtlema selle üle, kas tähtsam on raha või õiglus.
Filmis oli õiglus (elu kohta nii kindlalt öelda ei oskagi).
Ja Anthony Hopkins(kes on ikka meeletult vanaks jäänud vahepeal) ei muundunudki kujutluses Hannibal Lecteriks, vaid kehastus ilma eriliste raskusteta Thomas Crawfordiks, kuigi ega need kaks rolli oma suhtumiselt palju ei erinenudki. Ainult inimliha söömine jäeti seekord mängust välja:)
Ühesõnaga igati aega ja raha vääriv filmiteos.
Mulle meeldis.
* * *
Ja öösel asusin oma tuju putitama.
Ega ta päris korda saanudki, pisut kergemaks ehk läks. Aga aitäh, et vähemalt üritasid kuulata. Ja kõik need sõnad, mida sai öeldud, tulid südame põhjast ja täie mõistuse juures:)
(Olen küll vahepeal vist peapõrutuse saanud, kuna ega ma ju väga mõistusepäraselt ei käitu, aga ma leian siiski, et suudan oma sõnade ja tegude eest vastutada)
neljapäev, 2. august 2007
Ilusa helikopteri surm
Jep, me käisime eile taas kinos.
(Sry, N., aga me ei suutnud sinuga koos minemist ära oodata. Aga kui me kiirustame, siis Kosmoses pidavat "Lõikus" ikka veel jooksma. Lähipäevil siis?)
Die Hard 4.0.
Bruce lammutas taas vägevalt ja võimsalt. You know, tapeti ilus tsikk, möödaminnes ka üks helikopter, tehti suurest rekkast kabriolett-versioon, lõhuti meeletus koguses head riigimaanteed(andke parem meile, raisad...) ja veel hulk häid asju, mis kohe ei meenu. Ja kuradima palju nalja sai.
Ainult sellest ei saand ma aru, miks peaaegu terve saalitäis inimesi vene keelt kõneles (loe:kisas) ja miks on vaja filmi ajal padrata. Ei saa aru. Istus mu kõrvale kena venelanna, alkoholihaisune, pidevalt telefoninäppiv ja valjuhäälne. Ja muutkui patras...
Tüütus selline.
Aga lõpuks jäi vait (umbes täpselt pärast seda, kui ta "meeldivalt" korrale kutsuti).
Kui ma algul arvasin, et tegemist on järjekordse järjega heale filmile, millel läheb nii nagu järgedel ikka, siis ma pidin küll meeldivalt pettuma. Üldteema oli küll sama jah, aga teostus tänapäevastele märulifilmidele igati vastav. Ja sossasoola saali filmiheli oli jälle hea.
Ühesõnaga, väärt filmielamus taaskord;)
(Sry, N., aga me ei suutnud sinuga koos minemist ära oodata. Aga kui me kiirustame, siis Kosmoses pidavat "Lõikus" ikka veel jooksma. Lähipäevil siis?)
Die Hard 4.0.
Bruce lammutas taas vägevalt ja võimsalt. You know, tapeti ilus tsikk, möödaminnes ka üks helikopter, tehti suurest rekkast kabriolett-versioon, lõhuti meeletus koguses head riigimaanteed(andke parem meile, raisad...) ja veel hulk häid asju, mis kohe ei meenu. Ja kuradima palju nalja sai.
Ainult sellest ei saand ma aru, miks peaaegu terve saalitäis inimesi vene keelt kõneles (loe:kisas) ja miks on vaja filmi ajal padrata. Ei saa aru. Istus mu kõrvale kena venelanna, alkoholihaisune, pidevalt telefoninäppiv ja valjuhäälne. Ja muutkui patras...
Tüütus selline.
Aga lõpuks jäi vait (umbes täpselt pärast seda, kui ta "meeldivalt" korrale kutsuti).
Kui ma algul arvasin, et tegemist on järjekordse järjega heale filmile, millel läheb nii nagu järgedel ikka, siis ma pidin küll meeldivalt pettuma. Üldteema oli küll sama jah, aga teostus tänapäevastele märulifilmidele igati vastav. Ja sossasoola saali filmiheli oli jälle hea.
Ühesõnaga, väärt filmielamus taaskord;)
neljapäev, 19. juuli 2007
Ajuragin
Kui sa lähed vaatama filmi "Siseimpeerium", siis pane parem oma aju kõrvaltooli peale istuma. Lihtsam on teda mitte kasutada. Sa ei saa nagunii sellest filmist halligi aru.
Kusjuures kolm tundi möödus minul lennates, sest lihtsalt proovisin oma aju pooleks pingutada, et midagigi taibata. Ei õnnestunud just hästi...
Igatahes David Lynch on võtmenimeks. Kui huvitab, mille eest see kutt Veneetsia filmifestivalil elutöö preemia sai, siis on see film just sulle;)
Aiman, et tema ülejäänud üllitised on sama põnevad...
Kusjuures kolm tundi möödus minul lennates, sest lihtsalt proovisin oma aju pooleks pingutada, et midagigi taibata. Ei õnnestunud just hästi...
Igatahes David Lynch on võtmenimeks. Kui huvitab, mille eest see kutt Veneetsia filmifestivalil elutöö preemia sai, siis on see film just sulle;)
Aiman, et tema ülejäänud üllitised on sama põnevad...
reede, 13. juuli 2007
Kisub pilve
Kui midagi ei saa metsa minna, siis midagi ikka läheb. Ah teate ju küll seda nõmedat ütlust. No ja viimasel ajal tundub mulle ka nii.
Elu nagu iseenesest nii kole rahulik, et naerma ajab lausa (kui muidugi mitte arvestada seda, et aegajalt tapjatrollijuhtidega mööda linna ringi lehvin, et aegajalt ülekäigurajal autodega kohtun, et vahel Virus inimhordide vahele kinni jään...)
Aga ikka on tunne, et kõik on liiga korras, et kohe kuskil plahvatab keegi.
Ma käin ikka liiga rabedal jääl praegu, mulle vähemalt näib nii. Ja ma tean, et ma ei peaks seda siin arutama...
Ja et ma ära ei unustaks, siis pean siinkohal mainima, et "Piraadimere kariibid 3" on suuperhea vilm. Kui kõik filmid nii mõnusad oleks, siis vist elakski kinos...
Teisipäeval käisin vaatamas. Ummiga koos käisin;) Ta muidugi vaatas teist head filmi, aga kinos olime samaaegselt. Naljakas kokkusattumus tegelt. Aga jällegi pidin teda alt vedama, jälle ei saand temaga kokku. Kurb kohe.
Igatahes täna siis sõidan koju ära. Tükiks ajaks kohe.
Puhkan.
Mõtlen elu üle järele.
Ja mõelda on oi-oi kui palju...
Elu nagu iseenesest nii kole rahulik, et naerma ajab lausa (kui muidugi mitte arvestada seda, et aegajalt tapjatrollijuhtidega mööda linna ringi lehvin, et aegajalt ülekäigurajal autodega kohtun, et vahel Virus inimhordide vahele kinni jään...)
Aga ikka on tunne, et kõik on liiga korras, et kohe kuskil plahvatab keegi.
Ma käin ikka liiga rabedal jääl praegu, mulle vähemalt näib nii. Ja ma tean, et ma ei peaks seda siin arutama...
Ja et ma ära ei unustaks, siis pean siinkohal mainima, et "Piraadimere kariibid 3" on suuperhea vilm. Kui kõik filmid nii mõnusad oleks, siis vist elakski kinos...
Teisipäeval käisin vaatamas. Ummiga koos käisin;) Ta muidugi vaatas teist head filmi, aga kinos olime samaaegselt. Naljakas kokkusattumus tegelt. Aga jällegi pidin teda alt vedama, jälle ei saand temaga kokku. Kurb kohe.
Igatahes täna siis sõidan koju ära. Tükiks ajaks kohe.
Puhkan.
Mõtlen elu üle järele.
Ja mõelda on oi-oi kui palju...
kolmapäev, 4. juuli 2007
terviseks!
Eila käisin venna ja veel mõne vahva inimesega kinos. Hehee.
Valisime "Hostel 2". Et õudukas? Vale puha! Komöödia oli:)
Ei, tegelt oli väga supervahva film, mulle igatahes meeldis.
Paar kohta olid muidugi rõvedad ka. Just nimelt rõvedad. Sest mehe teataval määral vajaliku kehaosa mahanaksamine on rõve. Eriti kui koer selle pärast lihtsalt magustoiduks ära sööb...
Aga kuna filmi esitles meile Tarantino, siis vist on ka arusaadav. Nii tema stiili stiilne film. Tõepoolest. Verd purskas nagu ikka...
Väiksed lapsed mängisid mahalöödud peaga jalgpalli nagu ikka...
Tõsiselt hea filmielamus mu meelest:)
Valisime "Hostel 2". Et õudukas? Vale puha! Komöödia oli:)
Ei, tegelt oli väga supervahva film, mulle igatahes meeldis.
Paar kohta olid muidugi rõvedad ka. Just nimelt rõvedad. Sest mehe teataval määral vajaliku kehaosa mahanaksamine on rõve. Eriti kui koer selle pärast lihtsalt magustoiduks ära sööb...
Aga kuna filmi esitles meile Tarantino, siis vist on ka arusaadav. Nii tema stiili stiilne film. Tõepoolest. Verd purskas nagu ikka...
Väiksed lapsed mängisid mahalöödud peaga jalgpalli nagu ikka...
Tõsiselt hea filmielamus mu meelest:)
reede, 18. mai 2007
Sitakäru ja 12 km...
Eile käisime kinos. Sõpruses. "Võõrast" vaatamas...
Päris siuke vahva film. Tannu muidugi keksis seal sajaga. Tutvustati meile Kohtla-Järve elu ja inimeste maailmapilti. Änksa oli. Meenutas pisut mu enda kodukoha mentaliteete. Filmis käsitletud probleemid võibolla pole seal Vändra metsade vahel veel nii teravad, aga küllap saabub ka see aeg... Igatahes soovitan vaatama minna. Päris mitu head lausekildu, mis ka tagantjärele naerma ajavad. Aega ei võta teilt palju, täpselt tunni ja 1 minuti veel otsa:)
Ja kuna eile oli fantast ilm, siis otsustasime jalgsi kodu poole lonkida. Igatahes otsisime ebastandardseid tänavaid ja uitasime niisama ringi. Käisime kohtades, kus vaikus oli lausa uskumatu. Mingil hetkel ei tajunud enam ümbritseva suurlinna olemasolu, olid vaid linnud, päike ja vaiksed linnatänavad. Uskumatu jah.
Kaardilt pärast teekonna pikkust mõõtes saime kokku 8 kiltsa...
Selle kaheksa jooksul jõudsime kommenteerida nii paljut arhitektuuri, et oleks lausa võõrutusravi vaja. Lõppkokkuvõttes leidsin, et ega polnudki ühtki sellist hoonet, kuhu kohe oleks tahtnud sisse kolida:) Kriitik ja viriseja nagu ma olen...
Ning peale üürikest puhkepausi ühikas kutsuti piljardit mängima:)
Ma polnud kii´d ikka väga tükk aega käes hoidnud. Aga see ju polnudki oluline. Olulisem oli, et sai heade sõpradega väljas olla ja niisama lobiseda. Onju? Ja see, et meile võit nii toredasti kingiti, jättis tahtmise ka teinekord kutse vastu võtta;)
Jalad muidugi olid nii väsinud, aga koju oli ka veel vaja minna. Peale pääsukest piljardilaua ääres arvasid kõik luud, et nüüd võiks pehmel horisontaalsel esemel maanduda ja tükiks ajaks sinna ka lebama jääda. Ja hommik oli nii halastamatu ju.
Kui äratus helises, oleks tahtnud oma telefoni pooleks murda. Selle asemel teatas toanaaber, et temagi veel ei viitsi krapsakas olla väga ja kinkis mulle lahkesti 15 lisaminutit magusat und. Aitääh...
Aga buss nr kaheksaga Pirita poole sõites oleks kohvitops sülle maandund, kuna bussijuht oli jälle mingi hull ralliäss. Hea, et õiges peatuses viitsis oodata, kui üks iidne tädike bussi pealt maha roomas ja mina nagu napakas tema järgi ootasin...
Peatusest lahkudes võttis muidugi bemmivenna ette ja tegi järgmise foori taga sellele haledalt ära. Uskumatu... Pole siis ime, et 5 mintsa enne bussi väljumist peatusesse jõudes selgub, et too on juba ammuuu mööda kimanud.
Aga et siis jah. Aeg jälle tööle hakata. Kolm projet korraga käsil ja täna on reede. Millegipärast on nädala edenedes iga päevaga üha rohkem tööd tekkinud. Hea, et nädalavahetus vahel on. Ma muidu upuks töösse ära...
Lillelisi unistusi siis...
Päris siuke vahva film. Tannu muidugi keksis seal sajaga. Tutvustati meile Kohtla-Järve elu ja inimeste maailmapilti. Änksa oli. Meenutas pisut mu enda kodukoha mentaliteete. Filmis käsitletud probleemid võibolla pole seal Vändra metsade vahel veel nii teravad, aga küllap saabub ka see aeg... Igatahes soovitan vaatama minna. Päris mitu head lausekildu, mis ka tagantjärele naerma ajavad. Aega ei võta teilt palju, täpselt tunni ja 1 minuti veel otsa:)
Ja kuna eile oli fantast ilm, siis otsustasime jalgsi kodu poole lonkida. Igatahes otsisime ebastandardseid tänavaid ja uitasime niisama ringi. Käisime kohtades, kus vaikus oli lausa uskumatu. Mingil hetkel ei tajunud enam ümbritseva suurlinna olemasolu, olid vaid linnud, päike ja vaiksed linnatänavad. Uskumatu jah.
Kaardilt pärast teekonna pikkust mõõtes saime kokku 8 kiltsa...
Selle kaheksa jooksul jõudsime kommenteerida nii paljut arhitektuuri, et oleks lausa võõrutusravi vaja. Lõppkokkuvõttes leidsin, et ega polnudki ühtki sellist hoonet, kuhu kohe oleks tahtnud sisse kolida:) Kriitik ja viriseja nagu ma olen...
Ning peale üürikest puhkepausi ühikas kutsuti piljardit mängima:)
Ma polnud kii´d ikka väga tükk aega käes hoidnud. Aga see ju polnudki oluline. Olulisem oli, et sai heade sõpradega väljas olla ja niisama lobiseda. Onju? Ja see, et meile võit nii toredasti kingiti, jättis tahtmise ka teinekord kutse vastu võtta;)
Jalad muidugi olid nii väsinud, aga koju oli ka veel vaja minna. Peale pääsukest piljardilaua ääres arvasid kõik luud, et nüüd võiks pehmel horisontaalsel esemel maanduda ja tükiks ajaks sinna ka lebama jääda. Ja hommik oli nii halastamatu ju.
Kui äratus helises, oleks tahtnud oma telefoni pooleks murda. Selle asemel teatas toanaaber, et temagi veel ei viitsi krapsakas olla väga ja kinkis mulle lahkesti 15 lisaminutit magusat und. Aitääh...
Aga buss nr kaheksaga Pirita poole sõites oleks kohvitops sülle maandund, kuna bussijuht oli jälle mingi hull ralliäss. Hea, et õiges peatuses viitsis oodata, kui üks iidne tädike bussi pealt maha roomas ja mina nagu napakas tema järgi ootasin...
Peatusest lahkudes võttis muidugi bemmivenna ette ja tegi järgmise foori taga sellele haledalt ära. Uskumatu... Pole siis ime, et 5 mintsa enne bussi väljumist peatusesse jõudes selgub, et too on juba ammuuu mööda kimanud.
Aga et siis jah. Aeg jälle tööle hakata. Kolm projet korraga käsil ja täna on reede. Millegipärast on nädala edenedes iga päevaga üha rohkem tööd tekkinud. Hea, et nädalavahetus vahel on. Ma muidu upuks töösse ära...
Lillelisi unistusi siis...
esmaspäev, 23. aprill 2007
Peavalust siniliiliateni :)
Reedet siis kirjeldaks kui järjekordset päeva, mis algas peavaluga:)
Aga ega kaua polnud aega põdeda. Kõik superhead inimesed oli vaja ilusti tööle saata ja ega siis ei tulnudki enam und peale...
Jäin mõtlema ja pikutama sinna mõnusasse voodisse. Mõtlesin ma jee!
Kaifisin lihtsalt teise padja lõhna ja naeratasin totakalt:) Te ju mõistate mind...
Ja siis helistati taas ja küsiti reipa häälega, kas ma ei viitsiks pisut sõitma tulla. Aga loomulikult viitsin! Mis küsimus see on? Olin ju endale päeva vabaks teinud ja tõenäoliselt olekski ma muidu sinna voodisse totra näoga laisklema jäänud (jah, Sul oli selles osas õigus, aga sel hetkel ei soovind küll, et Sulle õigus jääks).
Ühesõnaga, istusin autosse ja algas mitmetunnine sõit. Rääkida sai, head muusikat sai, naerda sai;) Päev oli rohkem kui kordaläinud.
Suure tormamisega jõudsin kursavenna ja naabrinaisega kinno ka. Ai kui rõve film! Mägedel on silmad 2 siis. Nagu kohe eriti rõve noh! Mingi kutt väljub kuivkäimla sitakastist... mingile jobule lüüakse relvatoru konkreetselt silma ja enne seda urgitsetakse peahaava kaudu tema ajus. Nagu päriselt! Närvid olid pärast nii kapi otsas, aga ma nautisin seda mõnuga;)
Give me a hand...
Gänginali(kes teab, see teab...)
Ja õhtu magustoiduks oli soolaleivapidu Kassu ja Miku juures:) Kuna mu kõht polnud päeva jooksul eriti süüa näinud, siis kiired mullijoogid panid aju kihisema. Ja kui ma olin lõpetanud ka veinipudeli, olin jälle kapsauss...
Ja mingi hetke pärast saabus täielik mäller. Selle aja jooksul suutsin ma konkreetselt bitchida ja inimesega tüli norida.
Hommikul muidugi oli paar hämmeldust, aga see selleks...
Ja siis ma hakkasin kodu poole end orgunnima. Tõesti ei viitsind hommikul end rongi peale ajada ja esimese bussi saatsin ka kuradile. Selle asemel võtsin ette pikema teekonna ja maabusin kodus, olles vahepeal end Pärnus surnuks külmetanud;)
Aga asi oli seda väärt. Kodus oli ikka mõnna-mõnna...
Vaikus ja rahu muidugi eelkõige.
Ja tegelt on nii imelik, et pühapäeva hommikul silmi avades oleks tahtnud hoopis linnas olla. Tegelt ka noh!
Terve päev lugesin tunde. Endal hakkas ka juba nõme, kui pool päeva alles läbi oli...
Ja siis ma saatsin end põrgu ja hakkasin asjalikuks. Mingis mõttes noh! Vähemalt ei vahtind iga natukese aja tagant kella...
Aga õhtul tuldi siniliiliatega!
Ja tehti süüa! Mmm, küll oli hää...
Aga ega kaua polnud aega põdeda. Kõik superhead inimesed oli vaja ilusti tööle saata ja ega siis ei tulnudki enam und peale...
Jäin mõtlema ja pikutama sinna mõnusasse voodisse. Mõtlesin ma jee!
Kaifisin lihtsalt teise padja lõhna ja naeratasin totakalt:) Te ju mõistate mind...
Ja siis helistati taas ja küsiti reipa häälega, kas ma ei viitsiks pisut sõitma tulla. Aga loomulikult viitsin! Mis küsimus see on? Olin ju endale päeva vabaks teinud ja tõenäoliselt olekski ma muidu sinna voodisse totra näoga laisklema jäänud (jah, Sul oli selles osas õigus, aga sel hetkel ei soovind küll, et Sulle õigus jääks).
Ühesõnaga, istusin autosse ja algas mitmetunnine sõit. Rääkida sai, head muusikat sai, naerda sai;) Päev oli rohkem kui kordaläinud.
Suure tormamisega jõudsin kursavenna ja naabrinaisega kinno ka. Ai kui rõve film! Mägedel on silmad 2 siis. Nagu kohe eriti rõve noh! Mingi kutt väljub kuivkäimla sitakastist... mingile jobule lüüakse relvatoru konkreetselt silma ja enne seda urgitsetakse peahaava kaudu tema ajus. Nagu päriselt! Närvid olid pärast nii kapi otsas, aga ma nautisin seda mõnuga;)
Give me a hand...
Gänginali(kes teab, see teab...)
Ja õhtu magustoiduks oli soolaleivapidu Kassu ja Miku juures:) Kuna mu kõht polnud päeva jooksul eriti süüa näinud, siis kiired mullijoogid panid aju kihisema. Ja kui ma olin lõpetanud ka veinipudeli, olin jälle kapsauss...
Ja mingi hetke pärast saabus täielik mäller. Selle aja jooksul suutsin ma konkreetselt bitchida ja inimesega tüli norida.
Hommikul muidugi oli paar hämmeldust, aga see selleks...
Ja siis ma hakkasin kodu poole end orgunnima. Tõesti ei viitsind hommikul end rongi peale ajada ja esimese bussi saatsin ka kuradile. Selle asemel võtsin ette pikema teekonna ja maabusin kodus, olles vahepeal end Pärnus surnuks külmetanud;)
Aga asi oli seda väärt. Kodus oli ikka mõnna-mõnna...
Vaikus ja rahu muidugi eelkõige.
Ja tegelt on nii imelik, et pühapäeva hommikul silmi avades oleks tahtnud hoopis linnas olla. Tegelt ka noh!
Terve päev lugesin tunde. Endal hakkas ka juba nõme, kui pool päeva alles läbi oli...
Ja siis ma saatsin end põrgu ja hakkasin asjalikuks. Mingis mõttes noh! Vähemalt ei vahtind iga natukese aja tagant kella...
Aga õhtul tuldi siniliiliatega!
Ja tehti süüa! Mmm, küll oli hää...
teisipäev, 17. aprill 2007
Tudengipäevade Esmaspäev...
... möödus esialgu voodirežiimis. Jube sitt oli olla.
Ja siis ma sundisin end trenni minema, mis otseloomulikult oli viga.
Meid oli kohal tervelt kuus inimest, kusjuures selle arvu sisse meie juhendaja ei mahtunud. Talle viimaks helistades leidis ta suuremeelselt, et no me võime siis ära minna...
Kurat! Milline ajaraiskamine...
Suure kärtsu ja mürtsuga lendasime siis siksiga tudengipäevade avaparaadile. Palju jooki endale sisse, palju kisa endast välja...
Ja siis otse loomulikult laulupeole. Rahvustunde näidik hüppas jälle maksimumi peale. Palju häid laule ja palju toetust pakkuvaid õlgu:) Ma armastan selliseid hetki;)
Päris mitu jooki ja meeletut naermishoogu hiljem maandusime öökinos. Borat, sa oled ikka täiega haige! Eriti rõve film! Ja rõve oli see, et see oli tegelikult naljakas:) Muidugi ümbritsesid mind paar "uinuvat kaunitari", aga see oli liiga tavaline, et end sellest häirida lasta...
Takso
Tuttu - 2:15
Muide - kas ma juba olen maininud, kui änksad mu sõbrad on?
Igav ei hakka absoluutselt mitte kunagi:)
Aitäh, te olete tõesti ikka kallid kõik!
Ja siis ma sundisin end trenni minema, mis otseloomulikult oli viga.
Meid oli kohal tervelt kuus inimest, kusjuures selle arvu sisse meie juhendaja ei mahtunud. Talle viimaks helistades leidis ta suuremeelselt, et no me võime siis ära minna...
Kurat! Milline ajaraiskamine...
Suure kärtsu ja mürtsuga lendasime siis siksiga tudengipäevade avaparaadile. Palju jooki endale sisse, palju kisa endast välja...
Ja siis otse loomulikult laulupeole. Rahvustunde näidik hüppas jälle maksimumi peale. Palju häid laule ja palju toetust pakkuvaid õlgu:) Ma armastan selliseid hetki;)
Päris mitu jooki ja meeletut naermishoogu hiljem maandusime öökinos. Borat, sa oled ikka täiega haige! Eriti rõve film! Ja rõve oli see, et see oli tegelikult naljakas:) Muidugi ümbritsesid mind paar "uinuvat kaunitari", aga see oli liiga tavaline, et end sellest häirida lasta...
Takso
Tuttu - 2:15
Muide - kas ma juba olen maininud, kui änksad mu sõbrad on?
Igav ei hakka absoluutselt mitte kunagi:)
Aitäh, te olete tõesti ikka kallid kõik!
Tellimine:
Postitused (Atom)