Kui midagi ei saa metsa minna, siis midagi ikka läheb. Ah teate ju küll seda nõmedat ütlust. No ja viimasel ajal tundub mulle ka nii.
Elu nagu iseenesest nii kole rahulik, et naerma ajab lausa (kui muidugi mitte arvestada seda, et aegajalt tapjatrollijuhtidega mööda linna ringi lehvin, et aegajalt ülekäigurajal autodega kohtun, et vahel Virus inimhordide vahele kinni jään...)
Aga ikka on tunne, et kõik on liiga korras, et kohe kuskil plahvatab keegi.
Ma käin ikka liiga rabedal jääl praegu, mulle vähemalt näib nii. Ja ma tean, et ma ei peaks seda siin arutama...
Ja et ma ära ei unustaks, siis pean siinkohal mainima, et "Piraadimere kariibid 3" on suuperhea vilm. Kui kõik filmid nii mõnusad oleks, siis vist elakski kinos...
Teisipäeval käisin vaatamas. Ummiga koos käisin;) Ta muidugi vaatas teist head filmi, aga kinos olime samaaegselt. Naljakas kokkusattumus tegelt. Aga jällegi pidin teda alt vedama, jälle ei saand temaga kokku. Kurb kohe.
Igatahes täna siis sõidan koju ära. Tükiks ajaks kohe.
Puhkan.
Mõtlen elu üle järele.
Ja mõelda on oi-oi kui palju...
5 kommentaari:
Pole hullu midagi, seegi on juba hästi, et me mõtleme sellele, et võiks kokku saada. Mõnikord on niikiire, et ei jõua sedagi.Elu on hernes, kas pole?
Veereb kuradi kiiresti teine...
mnjah... aga veeretajad oleme me ise, paneks korraks pidurid peale, sõbrad, võtaks üheks õhtuks aja maha ja saaks tõepoolest kolmekesi kokku, kas see on tõesti nii raske ettevõtmine, et me ei ole suutnud seda viimase 2 aasta jooksul kordagi teha? See hernes on meie enda kätes, peatagema ta korraks!!! Nii nii tahaks seda kohe!!!
Mõtteid....
Miks ütleme vahest oma kõige kallimatele inimestele halvasti?
Ma ei tea vastust... kuid mulle tundub, et üks põhjuseid on see, et tunneme end nende inimeste seltsis vabalt... ja seepärast julgeme elada nende peal välja ka jumal teab kelle teisega seoses tekkinud pahameelepuhangud... kuigi ei peaks - isegi ei tohiks.
Miks need inimesed meie halvasti ütlemise peale solvuvad?
Selge see, et ka nende jaoks oleme me kallid... enamasti ei vaevuta solvuma inimeste peale, kellest ei hoolita... ei olda pahased suvaliste inimeste peale... seega jah, on normaalne solvuda kui keegi sulle kallis inimene midagi halvasti ütleb...
Ja ongi konflikt sündinud...
Seega palun hoidke oma lähedasi ja pidage meeles, et lõhkuda võib sekunditega, aga parandamiseks ja ehitamiseks võib kuluda sajandeid!
Palun andesta mulle!
Nii kallis oled:)
Postita kommentaar