teisipäev, 31. juuli 2007

Lihtsalt võluv:)

Ehk - mis juhtub siis, kui peale pikka puhkust jälle ühistransporti satud:)

Eile hommikune tööletulek sisendas isegi lootust, et ühiskonda tagasi siirdumine polegi ehk nii valus. Mu lootus lõi aga pisut kõikuma, kui taaskord Viru bussiterminalis vanamutikestega võitlema asusin. Olles aga hommikul üsna heas tujus, lasin need sprinterid kõik istuma ja jäin ise seisma (koos ühe väga raseda tädiga, kes samuti istuma ei mahtunud, sest pimedad mullamutid keeldusid temast välja tegemast)
Juba esimeste peatustega oli selge, et meil on tegemist järjekordse rallikaga. Kaks helepunast foorituld ja üks poolenisti surnuks ehmatatud jalakäija. Hea skoor.

Töölt uuesti koju orienteerudes sättisin end täpselt bussi peale (jama mõte, tean). Buss nr 34A tuligi täpselt õigel ajal, ehk just siis, kui ise soovis. Millega tahtsin minna, oli peatusest juba minema kimand ja järgmine sõitis mu meelest üsna vaba graafiku alusel. Igatahes, sisenesin bussi. Üsna minu kõrval seisis üks naine oma viie-kuue aastase tütrega, kes emme käskude peale tähelepanelikult teed jälgis. Millegipärast tundusin sellele naisele väga igavlevana ja ta otsustas mind kesklinna jõudmiseni lõbustada. Olid nad käinud tütre lasteaeda vaatamas ja nüüd sõidavad kodu poole ja laps õpib teed. Midaiganes, mõtlesin iga tema lause peale, endal võluv naeratus näol. Ja siis jõudsin Viru juurde. No ei oska inimesed selle pöörduksega käituda. Mul oli väga kahju sellest ühestainsast noormehest, kes pidi võitlema terve trobikonna ajukääbikutega, kes pidevalt selle ukse seisma panid. Läbisin Viru takistusraja haavata saamata ja Estonia ees istusin troll nr kahte. Kõik oligi väga kena kuni selle hetkeni, mil Kaarli kiriku juures trollil sarved maha tulid. Tuli siis meie kena venelannast trollijuht ja hakkas sarve otsa mutrivõtmega taguma. Terve trollitäis rahvast vahtis ja imestas. Ja miks keegi appi ei läinud? Trolli uksed olid kinni... Ja siis hakkas ta seda sarve väänama. Sõitis mööda 6 ja siis 1 ja isegi 17A ning siis tuli järgmine 6. Jäi seisma ja ootas. Meie juht läks teise trolli juurde ja palus abi. Juhikabiinist väljus tõsiseilmeline korpulentne tädi, tõmbas kindad kätte ja esimese ropsuga olid sarved korras. Terve trollitäis rahvast itsitas...

Aga vähemalt hea, et koju jõudsin:)

3 kommentaari:

Urmas ütles ...

Oi ühistranspordist võiks pikki päevi rääkida :) Mõtle kui igav oleks päev ilma ühistranspordita. Ei mingeid memmesid, rallipiloote ega kettidega räppareid...

Mirjam ütles ...

Täitsa nõus;)

M.T ütles ...

.. ja mul jälle nalja nabani :D Veab teil seal Tallinnas ikka jubedalt :D