Rasedus siis.
Ei-ei, mitte mina, aga kõik ülejäänud paistavad küll olevat sellesse tõppe haigestunud.
Selle suve trendid - kipsis käsi/jalg ja/või arbuus põlle all.
Isegi titekäru lükkavad issid ei tekita enam poolehoidu, neid liigub lausa hordidena ringi ju:) Landivad seal või ootavad kaastunnet, ei mina tea. Ja ei tahagi teada.
Ma ikka vahel tunnen, et vihkan lapsi. Täiega kohe. Mis kurat nad siis karjuvad ja lõugavad seal poes, kui kohe soovitud kommikotti ei saa? Või no mida sa sülitad sellest lutist siis välja, kui selle järele ikkagi kisama hakkad? Ei mina sellest aru saa.
Ja siis nad vahel kukuvad pikali ja tekitavad sinus kaastunnet...
Pea kaks aastat tagasi, kui õeke Andrat kandis, oli sama lugu. Ja siis ma sattusin just "õigel" nädalavahetusel koju. Andra sündis reedel ja laupäeval läksime vaatama. Isver küll! Täitsa julmalt pisteti pihku ja öeldi, et näh, hoia ka. Päevavanune portselan-nukuke?! Siiamaani siuke kõhe värin, kui seda meenutan.
Ei, lapsed on toredad küll, aga üsna vahel. Eriti siis, kui nad enda omad pole muidugi:)
Või kui nad magavad.
Või kui sa neile lapsehoidjat mängid ja pärast kaugele ära saad minna.
Õnneks olen mina veel terve. Ärge siis teie ka enda peale laske aevastada. See on ohtlik nakkushaigus:)
Teate, kuidas teie käitumine veel muutub? Muudab teid kohe softiks, vahite poe titeosakondades heldinult heleroosasid miniriideid, kõik väiksed lapsed hakkavad teile meeldima ja te ei suuda kuidagi lapsevankrile "vajalikke" kõrinaid külge valida, kuna see tundub nii vastutusrikas ülesanne olevat(kuigi neil pisikestel olevustel on algul küll sügavalt kama, mis neil seal silme ees tilbendab, olgem ausad).
6 kommentaari:
Hmm...seksuaalkasvatuse tundi ma sind küll rasestumisest/mitterasestumisest rääkima ei saadaks ;P Mis krdi piisknakkushaigus...egas rasedus gripp ole :D V mida mina ka tean :P
Sa vaata parem ette:)
hahaa...eks ma püüan :D
Jah, Andra oli ropult pisike, ja tema silmad, kui ta need avas ning meid uudistas........need jäävad vist kogu eluks meelde. :)
Minu arvates on lapsed toredad ja kui nad tulevad õigel ajal ja oodatult, siis oled veel õnnelikum kui varem. Ja seda, et keegi lastega hakkama ei saa, ma ei usu.
No tegelt ma saan küll lastega hakkama. Vägagi hästi kohe:) On mul ju üks nummikas seal Vändras ootamas. Ja alati, kui ma sinna satun,olen terveks õhtuks tema piiramisrõngas.
Lapsed on toredad jah, aga ma lihtsalt leian, et minu enda jaoks on veel vara seda vastutust võtta ja veel kellegi teise eest hoolt kandma hakata.
Ja ma tean väga hästi, et kui ma kunagi sinnamaale peaks jõudma, muutun ma ise samasuguseks softiks, nagu oma jutus kirjeldasin:)
Elu lihtsalt on selline:)
Postita kommentaar