Jalutuskäigud

Igapäevased jalutuskäigud on vahel üsna tüütud ettevõtmised just käru vedamise ja treppidest üles-alla trampimise tõttu, aga pärast on nii mõnus enesetunne. Seda enam, et kaks päeva on juba seda valget ollust saanud nautida. Ilm on mõnus ja tuju on pärast naerune :)
Põnni esimene lumesadu ja tema auks ehitatud lumememm - tehtud!

Nokitsen

Olen kuidagi ootamatult sattunud käsitöö lainele. Võtsin taas kätte vöö kudumise, sest sain esimese tellimuse :) Aga enne on vaja ära lõpetada juba üles rakendatud vöö, alles siis saan tellimustöö kallale asuda. Õnneks oli klient lahkelt nõus ka veidike ootama.

Ja siis meisterdasin sünnipäevakinki õetütrele. Kingi karpi voltides tuligi mõte, et oleks vaja neid oskuseid ka täiendada. Enne jõule on see kindlasti vajalik :)

Aga lõpptulemus siis siin - selline karp ja sellised vidinad. Sünnipäevalaps käis terve õhtu uhkelt oma uute ehetega ringi :)

Väike jalutuskäik

Kuna eile oli nii mõnus sügisilm, siis võtsin nõuks proovida kodulähedast kergliiklusteed Astangult Nõmmele. Pakkisin poja sisse ja läksin vantsima. Päike paistis üle puulatvade ja paitas veel soojalt põski, tundsin end hästi ja vabalt. Kui hakkasin viimaks otsaga Nõmmele jõudma, tundsin, et enam kuidagi ei viitsi - vanker oli raske ja ebamugavalt võhmale võttis. Imestasin veel ise seejuures, et jube laisaks olen vahepeal muutunud, et isegi lihtne jalutamine võhmale võtab. Otsa ringi keerates sain aru küll, miks pulss salamisi lakke oli roninud - lausa vaimustav tõus oli seljataga ja silmade ees avanes vägev paremkurv alla tagasi :) 

Kokku üle 9 km. 

Win-win!

Tahtsin jagada :)

Tulin just pikalt jalutuskäigult, mis hõlmas endas ka Rocca al Mare kaubanduskeskuse külastust. Tahtsin lihtsalt jagada, et sellel nädalal pakutakse keskmise ukse juures 1 euri eesti lihtsalt taevalikku kakaod :) Selline mõnusalt kreemjas ja magus. Mmm. Oleks ma seda enne teadnud, oleks iga päev teinud põhjust sinna jalutamiseks.

Ma loodan, et nädalavahetusel satun korra veel sinna. Nom-nom!

Ja PS, kes talviste rasvavarude kogunemise kartuses jõutrenni tahab teha, siis tulge minuga jalutama. Iga päev pärast paaritunnist kiirkäimist ligi 20kg raskust esimeselt viiendale viia on tõeline biitsepsi rõõm :)
Päriselt :)

Paus 15 minutit

Üle ma ei tea kui pika aja on aega ja tahtmist jälle natuke kribada. Vahepeal on möödunud suur suvi oma suurte ürituste ja emotsioonidega. Isegi meie perre jagus neid kohe kuhjaga:)

Viimati vist kirjutasingi sellest, et hakkan puhkusele jääma. Nii umbes mõned nädalad enne jaanipäeva pakkisingi töölaua taga oma pliiatsid ja dokumendikausta kokku ning ulatasin need järgmisele inimesele. Hiljem muidugi selgus, et tal ei olnudki võimalust minu ülesandeid tegema hakata, sai vaeseke hoopis teised töökohustused. Kes praegu minu tööd teeb, pole aimugi. Paari nädala pärast pean minema kontorisse pabereid viima, eks siis näeb :)

Jaanipäev möödus Vändras, sellest ma vist isegi rääkisin juba. Seejärel oli veel nädalake aega tegeleda Mari tüdrukute õhtu ettevalmistustega - mõelda ja meisterdada. Tuhlasin kodus vanades albumites ja meenutasin heldimusega kooliaegu. Siis tuli meelde igasuguseid toredaid mälestusi - näiteks kuidas E. pangaautomaati "moosis" ja selle tõttu politsei eest põgenema pidime, diskod Jaani trahteris, kaartide ladumine jne jne. See aeg ilma Marita poleks pooltki nii äge olnud, kui ta oli. Aitäh Sulle!

Igatahes tüdrukute õhtu oli väga äge, pildid tulid super-ilusad ja ilm ise oli super. Taaskord pidas paika ütlus, et kui sa vihmavarju kaasa võtad, siis on kindel, et sadama ei hakka. Äärepealt oleks isegi Kalevi staadioni peale tantsima saanud, kui oleks väga soovinud.

Juuni viimasel nädalavahetusel oli jalka EM finaal ja esmaspäeval pidin minema poodidesse, et pulma mineku jaoks midagi selga vaadata. Elu ei läinud aga sugugi minu plaanide järgi :) Esmaspäeva hommikul kell 9 otsustas üks teine tegelane, et nüüd on aeg hakata meie elu juhtima ja dikteerima :)
02.07. kell 23:52 nägi ilmavalgust väikene meeskodanik. Kaalu 2740g ja pikkust 46cm.

Sellest huvitavast ja emotsionaalsest ajast on praeguseks möödas juba kolm ja pool kuud. Ei saaks öelda, et meie elu oleks vahepeal väga kodune ja igav olnud, vastupidi. Pisike härra on nii tubli laps, et laseb emmel-issil palju ringi rännata - juba väga varases nooruses sai temaga käidud sünnipäevadel, rannas, kooli kokkutulekul, väliüritustel, muuseumides ja teaduskeskustes. Kuigi suure osa ajagraafikust paneb paika tema, on hea, et ta aegajalt meile ka natuke sõnaõigust annab :)

Aga eks kohtume jälle!
Loodetavasti nüüd tihedamini :)