Kevad (p)õues

Allikas: www.3rdbillion.net

Õues on lihtsalt nii vaimustavad ilmad, koos põnniga saab viimaks tunde ja tunde mänguväljakul möllata, järve ääres liiva kaldal kulli mängida ja kriuksuval kiigel mõtlikult vee loksumist jälgida, busside ja trollidega lihtsalt niisama ringi sõita, kodulähedastel tänavatel jõlkuda, kõiki koeri ja linde tähelepanelikult uurida, kõik käbid kuusepuu all üle lugeda, lumikellukeste ja märtsikellukeste nimesid õppida ja erinevate kivide suurusi võrrelda. Tõeline idüll.

Pisikese elusolendi pisikesed rõõmud on ka minu rõõmud :)

Aitäh, et mul olemas oled!

Hetk endale

Kui õhtuti see hetk viimaks kätte jõuab, ei teagi kohe, mida peale hakata - raamatud, ajakirjad ja uudised ootavad lugemist, mitme nädala jagu sarju ootab järelevaatamist, käsitöö ja maalimine seisavad ja ootavad oma aega, kindlasti ootab oma järge veel must miljon asja, mille praegu ära unustasin...

Ja siis, kui lõpuks ongi aega ja võiks mingi asjaga otsast alustada, on isu läinud :)
Nähh.

Tihe andmine

Kaks nädalat igal hommikul massaažikabineti vahet jooksmist on viimaks läbi saanud. Huhh. Saab nüüd jälle normaalse koduperenaise kombel elama hakata :) Pühapäev koos mõnusa seltskonna ja heade söökidega tõmbas sellele kiirele ajale mõnusa rasvase joone alla, kuhugi polnud vaja kiirustada ja üle tüki aja anti mulle paar lapsevaba tundi nautimiseks ning lõõgastumiseks. Sellest piisas, et saada uut energiat. Aitäh teile kõigile.

Pühadeaeg võib vaikselt tuure koguma hakata - meie oleme valmis :)

Paus 15 minutit

Üle ma ei tea kui pika aja on aega ja tahtmist jälle natuke kribada. Vahepeal on möödunud suur suvi oma suurte ürituste ja emotsioonidega. Isegi meie perre jagus neid kohe kuhjaga:)

Viimati vist kirjutasingi sellest, et hakkan puhkusele jääma. Nii umbes mõned nädalad enne jaanipäeva pakkisingi töölaua taga oma pliiatsid ja dokumendikausta kokku ning ulatasin need järgmisele inimesele. Hiljem muidugi selgus, et tal ei olnudki võimalust minu ülesandeid tegema hakata, sai vaeseke hoopis teised töökohustused. Kes praegu minu tööd teeb, pole aimugi. Paari nädala pärast pean minema kontorisse pabereid viima, eks siis näeb :)

Jaanipäev möödus Vändras, sellest ma vist isegi rääkisin juba. Seejärel oli veel nädalake aega tegeleda Mari tüdrukute õhtu ettevalmistustega - mõelda ja meisterdada. Tuhlasin kodus vanades albumites ja meenutasin heldimusega kooliaegu. Siis tuli meelde igasuguseid toredaid mälestusi - näiteks kuidas E. pangaautomaati "moosis" ja selle tõttu politsei eest põgenema pidime, diskod Jaani trahteris, kaartide ladumine jne jne. See aeg ilma Marita poleks pooltki nii äge olnud, kui ta oli. Aitäh Sulle!

Igatahes tüdrukute õhtu oli väga äge, pildid tulid super-ilusad ja ilm ise oli super. Taaskord pidas paika ütlus, et kui sa vihmavarju kaasa võtad, siis on kindel, et sadama ei hakka. Äärepealt oleks isegi Kalevi staadioni peale tantsima saanud, kui oleks väga soovinud.

Juuni viimasel nädalavahetusel oli jalka EM finaal ja esmaspäeval pidin minema poodidesse, et pulma mineku jaoks midagi selga vaadata. Elu ei läinud aga sugugi minu plaanide järgi :) Esmaspäeva hommikul kell 9 otsustas üks teine tegelane, et nüüd on aeg hakata meie elu juhtima ja dikteerima :)
02.07. kell 23:52 nägi ilmavalgust väikene meeskodanik. Kaalu 2740g ja pikkust 46cm.

Sellest huvitavast ja emotsionaalsest ajast on praeguseks möödas juba kolm ja pool kuud. Ei saaks öelda, et meie elu oleks vahepeal väga kodune ja igav olnud, vastupidi. Pisike härra on nii tubli laps, et laseb emmel-issil palju ringi rännata - juba väga varases nooruses sai temaga käidud sünnipäevadel, rannas, kooli kokkutulekul, väliüritustel, muuseumides ja teaduskeskustes. Kuigi suure osa ajagraafikust paneb paika tema, on hea, et ta aegajalt meile ka natuke sõnaõigust annab :)

Aga eks kohtume jälle!
Loodetavasti nüüd tihedamini :)