Pimedate Ööde Filmifestival tähistas sel aastal 20. sünnipäeva ja kunagi ammu sai iseendale lubatud, et selle tähtsa sündmuse puhul sean ka mina oma sammud kinosaali poole.
Sellel aastal oli ju muidugi tore, et PÖFF oli laienenud ka Mustamäe keskuse kinno ja polnud muret, et tuleb hea filmi nimel pool linna läbi sõita. Kuigi jah, hea filmi nimel olen ma muidugi valmis kõigeks...
Igatahes filme valisin puhtalt enda maitsest lähtudes, ei järginud ühtki soovitust ega nõuannet. Välja arvatud enda sisetunde oma muidugi. Nii siis jäigi ca 15 väljavalitud filmist lõpuks sõelale 3+1 filmi, mis kokkuvõttes igaüks omal moel kõnetasid ja mõtlema ärgitasid. Mida see valik minu sisemaailma kohta öelda võiks? Süvapsühholoogia jätan seekord kellelegi teisele...
Esimene - "Meie lahe elu"
Filmi keskmes on kolmest paarist koosnev sõpruskond, kes on koos läbi elanud oma kahekümnendad, mida iseloomustaks lause “homset ei eksisteeri, on ainult täna ja praegu”, ning on nüüd liikumas uude eluetappi.
Nad on lahedad ja teadlikud tarbijad, kes armastavad kõike, mis on seotud ökoga; nende jaoks pole võõrad sõnad "gluteen", "orgaaniline" ja "käsitsi valmistatud", kuid samas ei näe neid ka kunagi instagrammimas ilma õunalogota telefoniga. Näiliselt on neil kõik paigas: hea töö, hea suhe ja miks mitte lisada sellesse võrrandisse ka üks laps. Nii saavadki kõik kolm paari lapsed, kuid selle varjus nende igapäevaelu muutub. Illusioonid pereideaalidest nihkuvad ning paljudest varem pähetambitud tõekspidamistest tuleb lahti lasta.
Film nö Kalamaja hipsteritest, mis paljuski ajas vaikselt itsitama, aga pani ka sügavalt mõtlema, mis on see, mis inimesi tänapäeval ühtse perena koos hoiab ja mis juhtub siis, kui lastega inimesed paarisuhtes enam õnnelikud ei ole. Esimesed sekundid filmist panid mind muuhulgas ootamatu valiku ette, kas lugeda ingiskeelseid subtiitreid või vaadata filmi saksa keeles. Pole just tihti sellist olukorda ette tulnud...
Film ise oli armas ja humoorikas ja enda ning lähedaste tuttavate elu nii paljuski kajastav, et kohati hakkas veidi kõhegi.
Väärt meeles pidada: sul võib olla ükskõik kui kõva kraadiga hariduspaber taskus, aga kui su hing ihkab ikkagi midagi muud, siis võid sa ka lihtsa remondiluksepana oma kutsumuse leida...
Teine - "Pista see küsimus...: Frank Zappa tema enda sõnadega"
1940. aastal sündinud Frank Zappa (helilooja, muusik, bändijuht ja iseõppinud produtsent, aga ennekõike vabamõtleja) pani juba 14-aastaselt paberile oma esimesed avangardistlikud, Varèse loomingust mõjutatud helitööd, kuid alles kahekümnendates hakkas ta kirjutama laulusõnu. Tema debüütalbum "Freak Out", mis avaldati 1966. a, tõi aga kaasa tema kiire tõusu popmuusika üheks kõige enam tsiteeritud ja vastuolulisemaks häälekandjaks.
Filmi õrn ja oskuslik montaaž, mis põhineb üksnes ajaloolisel videomaterjalil, on ere kummardus sellele ekstsentrilisele maestrole. Zappa suri vähki kaugelt liiga noorena juba 1993. aastal. Seetõttu on eriti märkimisväärne, et režissöör Thorsten Schütte on kogunud maailma telejaamade hämaratest keldritest kokku tema unustamatud intervjuud ja esinemised läbi kolme aastakümne ning loonud sel moel ainulaadse 90-minutilise dokumentaalfilmi.
Dokumentaalfilm muusikust, kelle kohta seni teadsin üksnes nime.
Film inimesest, kes on avalikkuse ja meedia poolt veidrikuks ja napakaks kuulutatud, kelle muusika oli niivõrd ühiskonnakriitiline ja sarkastiline, et seda ei olnud pikka aega võimalik raadiotes mängida. Aga ennekõike oli see film suurest meelelahutajast, kellega käisid terve tema elu kaasas jutud narkootikumidest (arvati, et selge peaga ei ole ju võimalik sellist muusikat kirjutada!) ja kellele meeldis olla šokeeriv ning üllatav, kuid kes tegelikult oli väga lihtne ja sirgjooneline inimene.
Suured kunstnikud on alati oma ajast ees olnud.
Tundub, et nii läks ka Frankiga.
Pani mõtlema: hetk, kui Frank rääkis oma ühest populaarseimast loost "Bobby Brown", mis oli Skandinaavia maades tol ajal diskode populaarseim lembelugu. Aga guugeldage loo sõnu! Võeh. Inimesed ikka üldse ei viitsi loo sõnumit kuulata, või mis...
Kolmas - "Meistrimehed Pat ja Mat - suur film" Just Film lastefilmide programmist
Pat ja Mat on vahvad meistrimehed, kes oskavad parandada kõike, mis vaja ning leiutada ka uusi ja veel toredamaid asju. Teinekord juhtub ka nii, et kõik Pati ja Mati leiutised ei taha hästi töötada, aga sellest hoolimata ei heida kaks vahvat selli mitte kunagi meelt.
Meestepäeva puhul saatsin oma pere mehed kahekesi kinno meistrimeestest filmi vaatama ja nad jäid väga rahule. Palju naljakaid seiklusi ja juhtumisi, üllatavaid sisupöördeid ja geniaalseid probleemilahendusi. Filmimuljed ja lõbusad meenutused ei tahtnud tol päeval kuidagi otsa lõppeda.
Filmi keskmes on kolmest paarist koosnev sõpruskond, kes on koos läbi elanud oma kahekümnendad, mida iseloomustaks lause “homset ei eksisteeri, on ainult täna ja praegu”, ning on nüüd liikumas uude eluetappi.
Nad on lahedad ja teadlikud tarbijad, kes armastavad kõike, mis on seotud ökoga; nende jaoks pole võõrad sõnad "gluteen", "orgaaniline" ja "käsitsi valmistatud", kuid samas ei näe neid ka kunagi instagrammimas ilma õunalogota telefoniga. Näiliselt on neil kõik paigas: hea töö, hea suhe ja miks mitte lisada sellesse võrrandisse ka üks laps. Nii saavadki kõik kolm paari lapsed, kuid selle varjus nende igapäevaelu muutub. Illusioonid pereideaalidest nihkuvad ning paljudest varem pähetambitud tõekspidamistest tuleb lahti lasta.
Film nö Kalamaja hipsteritest, mis paljuski ajas vaikselt itsitama, aga pani ka sügavalt mõtlema, mis on see, mis inimesi tänapäeval ühtse perena koos hoiab ja mis juhtub siis, kui lastega inimesed paarisuhtes enam õnnelikud ei ole. Esimesed sekundid filmist panid mind muuhulgas ootamatu valiku ette, kas lugeda ingiskeelseid subtiitreid või vaadata filmi saksa keeles. Pole just tihti sellist olukorda ette tulnud...
Film ise oli armas ja humoorikas ja enda ning lähedaste tuttavate elu nii paljuski kajastav, et kohati hakkas veidi kõhegi.
Väärt meeles pidada: sul võib olla ükskõik kui kõva kraadiga hariduspaber taskus, aga kui su hing ihkab ikkagi midagi muud, siis võid sa ka lihtsa remondiluksepana oma kutsumuse leida...
Teine - "Pista see küsimus...: Frank Zappa tema enda sõnadega"
1940. aastal sündinud Frank Zappa (helilooja, muusik, bändijuht ja iseõppinud produtsent, aga ennekõike vabamõtleja) pani juba 14-aastaselt paberile oma esimesed avangardistlikud, Varèse loomingust mõjutatud helitööd, kuid alles kahekümnendates hakkas ta kirjutama laulusõnu. Tema debüütalbum "Freak Out", mis avaldati 1966. a, tõi aga kaasa tema kiire tõusu popmuusika üheks kõige enam tsiteeritud ja vastuolulisemaks häälekandjaks.
Filmi õrn ja oskuslik montaaž, mis põhineb üksnes ajaloolisel videomaterjalil, on ere kummardus sellele ekstsentrilisele maestrole. Zappa suri vähki kaugelt liiga noorena juba 1993. aastal. Seetõttu on eriti märkimisväärne, et režissöör Thorsten Schütte on kogunud maailma telejaamade hämaratest keldritest kokku tema unustamatud intervjuud ja esinemised läbi kolme aastakümne ning loonud sel moel ainulaadse 90-minutilise dokumentaalfilmi.
Dokumentaalfilm muusikust, kelle kohta seni teadsin üksnes nime.
Film inimesest, kes on avalikkuse ja meedia poolt veidrikuks ja napakaks kuulutatud, kelle muusika oli niivõrd ühiskonnakriitiline ja sarkastiline, et seda ei olnud pikka aega võimalik raadiotes mängida. Aga ennekõike oli see film suurest meelelahutajast, kellega käisid terve tema elu kaasas jutud narkootikumidest (arvati, et selge peaga ei ole ju võimalik sellist muusikat kirjutada!) ja kellele meeldis olla šokeeriv ning üllatav, kuid kes tegelikult oli väga lihtne ja sirgjooneline inimene.
Suured kunstnikud on alati oma ajast ees olnud.
Tundub, et nii läks ka Frankiga.
Pani mõtlema: hetk, kui Frank rääkis oma ühest populaarseimast loost "Bobby Brown", mis oli Skandinaavia maades tol ajal diskode populaarseim lembelugu. Aga guugeldage loo sõnu! Võeh. Inimesed ikka üldse ei viitsi loo sõnumit kuulata, või mis...
Kolmas - "Meistrimehed Pat ja Mat - suur film" Just Film lastefilmide programmist
Pat ja Mat on vahvad meistrimehed, kes oskavad parandada kõike, mis vaja ning leiutada ka uusi ja veel toredamaid asju. Teinekord juhtub ka nii, et kõik Pati ja Mati leiutised ei taha hästi töötada, aga sellest hoolimata ei heida kaks vahvat selli mitte kunagi meelt.
Meestepäeva puhul saatsin oma pere mehed kahekesi kinno meistrimeestest filmi vaatama ja nad jäid väga rahule. Palju naljakaid seiklusi ja juhtumisi, üllatavaid sisupöördeid ja geniaalseid probleemilahendusi. Filmimuljed ja lõbusad meenutused ei tahtnud tol päeval kuidagi otsa lõppeda.
Muide, juhtusin hiljaaegu ka ise ETV2 pealt Pati ja Mati lühimultikat nägema. Tegemist oli ühe episoodiga sellestsamast pikast filmist ja mulle endalegi meeldis väga.
Lõbus ja lustakas ehk just selline, nagu üks multikas olema peaks:)
Hea meeles pidada - ei ole lahendamatuid probleeme, on lihtsalt liiga vähe fantaasiat :D
Neljas - "Olla miss" moekino eriprogrammist
Usutavasti seostub paljudel Venezuelaga just selle riigi naiste meeletu edu Miss Universumi võistlusel. See seos on igati põhjendatud, sest Venezuelal on rahvusvahelistelt missivõistlustelt kogutud tiitleid rohkem kui ühelgi teisel riigil ning nagu filmist selgub, kujundabki riik nende võistluste abil oma rahvusvahelist imagot. Missielu pole aga sugugi nii lihtne, nagu näib, sest nn ideaalse välimusega naiste „tootmisest“ on Venezuelas saanud terve äri. Ühiskondlikud ja paljuski ebareaalsed iluideaalid, püüd raskest slummielust välja murda ning kallis, kuid ebaturvaline ilukirurgia on Lõuna-Ameerika missihakatiste igapäevaelu, mille nimel loovutatakse kooliharidus, n-ö normaalne lapsepõlv ja paraku vahel ka oma elu.
Üsna kurb ja natuke võigas film missihakatistest, kes endale aru andmata "ülla" eesmärgi nimel on valmis oma keha müüma, lõikama, dieetide ja üliinimlike treeningkavadega piitsutama jne. Film maailmast, kus puberteedieas tüdrukud käivad ilulõikustel, kus pisikesi plikasid treenitakse olema seksikad ja kus kogu ühiskond sellele üksnes hoogu juurde annab.
Noored tütarlapsed, kes enamik ajast tulevad täielikust vaesusest, peavad olema valmis kõigeks, et läbi lüüa. Ja ma mõtlen absoluutselt kõigeks. Modellikoolid, kus isehakanud "õpetajad" suunavad sind, kuidas istuda, astuda, kuidas ennast motiveerida ja kuidas eesmärke seada. Mõni neist õpetajatest on ehk ise kunagi kõrgele jõudnud, enamik neist nöörivad lihtsalt raha ja parseldavad tüdrukuid sponsorlepingute raames mingitele suvalistele vanameestele. Tõeline brainwash ikka...
Vaatasin kinosaalis ringi ja lootsin siiralt, et ükski nendest noortest ja blondidest piigadest ei tulnud seda filmi motivatsiooni-eesmärgil vaatama. Päriselt. See oht on ju väga suur ka siinpool maakera.
Mõte filmist? Unusta ära, mida ühiskond sulle sinu kohta üritab väita. Sa OLED ILUS just sellisena, nagu oled. Armasta ennast ja enda keha.
Neljas - "Olla miss" moekino eriprogrammist
Usutavasti seostub paljudel Venezuelaga just selle riigi naiste meeletu edu Miss Universumi võistlusel. See seos on igati põhjendatud, sest Venezuelal on rahvusvahelistelt missivõistlustelt kogutud tiitleid rohkem kui ühelgi teisel riigil ning nagu filmist selgub, kujundabki riik nende võistluste abil oma rahvusvahelist imagot. Missielu pole aga sugugi nii lihtne, nagu näib, sest nn ideaalse välimusega naiste „tootmisest“ on Venezuelas saanud terve äri. Ühiskondlikud ja paljuski ebareaalsed iluideaalid, püüd raskest slummielust välja murda ning kallis, kuid ebaturvaline ilukirurgia on Lõuna-Ameerika missihakatiste igapäevaelu, mille nimel loovutatakse kooliharidus, n-ö normaalne lapsepõlv ja paraku vahel ka oma elu.
Üsna kurb ja natuke võigas film missihakatistest, kes endale aru andmata "ülla" eesmärgi nimel on valmis oma keha müüma, lõikama, dieetide ja üliinimlike treeningkavadega piitsutama jne. Film maailmast, kus puberteedieas tüdrukud käivad ilulõikustel, kus pisikesi plikasid treenitakse olema seksikad ja kus kogu ühiskond sellele üksnes hoogu juurde annab.
Noored tütarlapsed, kes enamik ajast tulevad täielikust vaesusest, peavad olema valmis kõigeks, et läbi lüüa. Ja ma mõtlen absoluutselt kõigeks. Modellikoolid, kus isehakanud "õpetajad" suunavad sind, kuidas istuda, astuda, kuidas ennast motiveerida ja kuidas eesmärke seada. Mõni neist õpetajatest on ehk ise kunagi kõrgele jõudnud, enamik neist nöörivad lihtsalt raha ja parseldavad tüdrukuid sponsorlepingute raames mingitele suvalistele vanameestele. Tõeline brainwash ikka...
Vaatasin kinosaalis ringi ja lootsin siiralt, et ükski nendest noortest ja blondidest piigadest ei tulnud seda filmi motivatsiooni-eesmärgil vaatama. Päriselt. See oht on ju väga suur ka siinpool maakera.
Mõte filmist? Unusta ära, mida ühiskond sulle sinu kohta üritab väita. Sa OLED ILUS just sellisena, nagu oled. Armasta ennast ja enda keha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar