Niipalju siis plaanitud nädalavahetusest

Kell 00:10 võib helistada ainult Kaspar.

Ja helistaski. Teatas, et nädalavahetusel laagrit ei toimu ja et kogu kupatus on lükatud 24. ja 25. mai peale. Tore. Sellest kaks päeva edasi on mul lõputöö kaitsmine.
Ja selle asemel, et koduse inimese kombel edasi magada või et üliaktiivse inimese kombel edasi pidutseda, mõtlesime meie KuuMar´i ja Aivariga ristsõnamängu edasi. Ja kella poole kolmeni, nii et aju tossas.
Igaks juhuks mõned ringid miljonimängu küsimusi ka, lihtsalt et olla kindel, et päeva lõpuks pliiats ikka väga nüri välja näeks.
Andestagem pisut nõrgematele ka nende väsimusehetked:)

Vaimse ja füüsilise väsimuse ja veerandpurjus noormehega võideldes, argumenteerides, vaieldes, leppides, naerdes ja nuttes jõudsin lõpuks magama ka. Kell pool viis või nii.
Laupäeva hommik tuli koos päikese ja pika unega. Päev ei läinud aga sugugi raisku. Kuna kodus eriti süüa polnud, siis kolisime mõnikümmend kilomeetrit linnast väljapoole A. vanemate juurde.
Seal pisteti mulle kätte pintsel ja kästi kunsti teha (loe: läksin kasvuhoonet kapsaroheliseks värvima). Õhtuks olid põsed mõnusalt tulised päikesest ja tuulest ning tuju üleütlemata mõnus.
Nädalavahetusse jäi ka hetk, kus A. lambalaadsest koerast sai lühikarvaline vorst:)
Ja oligi aeg taas linna vurada, et kulutada õhtu ühe vist enamvähem staari laulmise ja mitme pisut halvema staarihakatise laulmise peale, peale seda aga kulus aeg uue sõltuvusttekitava mänguga tutvumiseks.

Kell oli märkamatult neli saanud, kui me lõpuks selle totra itsitamise ja kasvueas laste kombel teineteise kiusamise lõpetasime.

Ja ma isegi ei taha mõelda sellele, et plaanikohaselt oleks laupäeval pidanud 8 tundi tantsu vihtuma...

Päevateema

... meie ringkonnas oli eile titetegemise, titesaamise, saamisvõimaluste olemasolu, võimaluste parandamise, soo jätkamise, lapse soo määramise ja määramatuse üle mõtlemise ja arutamise päev. Teema ei tahtnud lõppeda ka kell pool üks öösel, kuna kamp kergelt nokastanud noormehi purukaine neiu seltskonnas teda sellega lihtsalt tüütasid.

Kellelgi oli mitu päeva süda paha olnud,keegi teatas trennikaaslastele peatsest "puhkusele" minekust, keegi oleks pidanud seda ehk veel tegema, kuid mitte seekord.
Seejärel kuulsin vennalt, kuidas ta kahe kuu vanusel pojal läheb, kuulsin ka küsimust, kas mu teine vend ehk ei hakka juba sellele mõtlema.
Arutasime võimalust, kui endiga selline asi juhtub...

Teema on aktuaalne.
Aga ka oluliselt tüütum, kui ma arvasin. Kõik nagu olnuks eile kokku leppinud, et ühes korralikus vestluses peab olema sees ka lapseteema. Isegi jalgpalli ei lastud rahus vaadata:) Mingi mõttetu pläku-pläku. Ja oleks siis, et oleks naisteseltskond olnud. Ei! Kõik puha mehed(kui nüüd minu tagasihoidlik olemasolu hetkel välja jätta, sest ma tõesti tahtsin jalkat vaadata)!


Siinkohal tahan tervitada kõiki tulevasi lapsevanemaid oma tutvusringkonnast:)
Jõudu ja jaksu ja julgust teile!

Kui ma telefonile ei vasta...

... siis ma

*tantsin
*teen tööd ja mu telefon on paberikuhilasse ära kadunud
*kuulan firmajuhti ja proovin üles märkida kõik need miljon asja, mis peavad homseks valmis olema
*jooksen trolli peale või seisan keset Endla tänavat ja proovin elusalt teisele poole teed jõuda, et autosse istuda
*proovin pesupoe kabiinis uut riidetükki
*olen just jõudnud Prisma kassasse ja teisel pool letti istuv minust viis aastat noorem neiu küsib mu käest dokumenti, kuna uitmõtte ajel olin õhtuks pudeli veini korvi asetanud
*väljun ühest kahetähelisest ruumist just hetkel, kui teil on kutsumistoonist villand saanud
*sobran oma käekotis, et telefoni leida ja tõenäoliselt leian selle ikkagi lõpuks mantli taskust
*räägin teise telefoni teel emaga (mis võib vahel väga pikaks tegevuseks kujuneda)
*olen hõivatud Asjadega - siia loetellu kuuluvad käärid, paberinuga, kork, liim, paber, vahtplast, liivapaber, saag, puitpilpad jne
*unustasin telefoni laadida ja vastamisnuppu vajutades paneb telefon pildi taskusse
*magan

Seega ei saa mu peale ju kuri olla.

Juba jälle...

Mis kuradi komme see on mind pidevalt ajudeta olendiks pidada?!
Ah?

Ja siis, kolm minutit hiljem on kõik jälle korras?
No ei ole. Ma ka aegajalt solvun selliste lausete peale. Eriti, kui lauses kübetki huumorit enam alles ei ole.

Lihtsalt vaadatakse sulle tõsiselt otsa ja öeldakse, et oled rumal.
Normaalne.
Not.

Aga pole hullu, päev oli niisamagi niivõrd p****kukkunud, et õhtul kell 10 polnud enam tõesti vahet, kelleks sind kutsutakse - ajudega või ajudeta kahepaikseks, ainurakseks või lihasööjakärbseks.

Ainult haiget tegi pisut või nii.

Neljas

Nädal aega korralikult välja magamata.
Olukord jätkub endistviisi, ilma et üleüldse mingit lõppu paistaks:)

Ja kõht on tühi.

Teine

Kui kuidagi on võimalik tööst ja kohustustest kõrvale hiilida, siis seda ma ka teen.

Eilne õhtu oli nii harukordselt hea ja naerurohke. Juba pikemat aega pole olnud võimalust oma kõige kallimate kursakaaslastega lihtsalt istuda ja lobiseda. Teemad olid küll vaieldamatult arhitektuursed ja diplomitöö-hõngulised, et ma vahepeal suisa kartsin, et kaks muust maailmast pärit inimest täiesti igavusse surevad. Aga ei surnud, naersid hoopis südamest kaasa, eriti siis, kui Rax oma piinarikast päeva kirjeldas või kui üksteise kallal vana rahuga nokkisime.

Klaasid täitusid pidevalt ja sumin nii ruumis kui peas oli märgatav.

Ja ongi vaja ainult nauditavat ja mahlast vestlust parimatega, et unustaks sünnipäevatorti pakkuda:)

Ja nüüd ma imetlen oma uhiuut mõõtejoonlauda ja roosade notsudega uut prillikarpi ning muigan mõnuga, sest eilne päev läks sajaprotsendiliselt korda - mu kapipealne on täis lilli ja uusi häid raamatuid.

Aitäh kullakesed!

Teadusuudis

Esimene

Eile õhtul käis tihe rebimine koha pärast, kes esimesena mulle õnne jõuab soovida. Otse loomulikult oli muska paremal positsioonil (loe: kohe minu kõrval ja ei pidanud sõnumitega mässama) ja võitis ülekaaluka veerandtunniga võistluse.

Enamik õhtust aga kulus õppimisele - diplomitöö seisis peaaegu kaks nädalat lihtsalt paigal, kuna mul ei jätkunud õhtuti jõudu ja tahtmist temaga tegeleda.
Õnneks oli muska aga kannatlikkus ise.

Hilisöine maitseelamus kõigi meeltega...

Ja hommikul! Hommikul serveeriti mulle kohvi (kuigi Ta ise üldse kohvi ei joo, tuleb see Tal ikkagi super-hästi välja) :) ja toodi hommikusöök voodisse. Ma ei oskaks paremat hommikut tahtagi.
Ja ka sellest oli veel vähe. Tööle jõudes avastasin kotist pisikese karbi. Näuu...

Mehed oskavad vahel ikka tõelised hellitajad olla.
Aga ärgem neile seda ütle - see rikub nende mehelikkuse teiste meeste silmis:)

(Ja nii hea on mõelda, et Ta vahel ikkagi ka selline tahab olla. Olgu siis kui harva tahes.)