Teine

Kui kuidagi on võimalik tööst ja kohustustest kõrvale hiilida, siis seda ma ka teen.

Eilne õhtu oli nii harukordselt hea ja naerurohke. Juba pikemat aega pole olnud võimalust oma kõige kallimate kursakaaslastega lihtsalt istuda ja lobiseda. Teemad olid küll vaieldamatult arhitektuursed ja diplomitöö-hõngulised, et ma vahepeal suisa kartsin, et kaks muust maailmast pärit inimest täiesti igavusse surevad. Aga ei surnud, naersid hoopis südamest kaasa, eriti siis, kui Rax oma piinarikast päeva kirjeldas või kui üksteise kallal vana rahuga nokkisime.

Klaasid täitusid pidevalt ja sumin nii ruumis kui peas oli märgatav.

Ja ongi vaja ainult nauditavat ja mahlast vestlust parimatega, et unustaks sünnipäevatorti pakkuda:)

Ja nüüd ma imetlen oma uhiuut mõõtejoonlauda ja roosade notsudega uut prillikarpi ning muigan mõnuga, sest eilne päev läks sajaprotsendiliselt korda - mu kapipealne on täis lilli ja uusi häid raamatuid.

Aitäh kullakesed!