Kell 00:10 võib helistada ainult Kaspar.
Ja helistaski. Teatas, et nädalavahetusel laagrit ei toimu ja et kogu kupatus on lükatud 24. ja 25. mai peale. Tore. Sellest kaks päeva edasi on mul lõputöö kaitsmine.
Ja selle asemel, et koduse inimese kombel edasi magada või et üliaktiivse inimese kombel edasi pidutseda, mõtlesime meie KuuMar´i ja Aivariga ristsõnamängu edasi. Ja kella poole kolmeni, nii et aju tossas.
Igaks juhuks mõned ringid miljonimängu küsimusi ka, lihtsalt et olla kindel, et päeva lõpuks pliiats ikka väga nüri välja näeks.
Andestagem pisut nõrgematele ka nende väsimusehetked:)
Vaimse ja füüsilise väsimuse ja veerandpurjus noormehega võideldes, argumenteerides, vaieldes, leppides, naerdes ja nuttes jõudsin lõpuks magama ka. Kell pool viis või nii.
Laupäeva hommik tuli koos päikese ja pika unega. Päev ei läinud aga sugugi raisku. Kuna kodus eriti süüa polnud, siis kolisime mõnikümmend kilomeetrit linnast väljapoole A. vanemate juurde.
Seal pisteti mulle kätte pintsel ja kästi kunsti teha (loe: läksin kasvuhoonet kapsaroheliseks värvima). Õhtuks olid põsed mõnusalt tulised päikesest ja tuulest ning tuju üleütlemata mõnus.
Nädalavahetusse jäi ka hetk, kus A. lambalaadsest koerast sai lühikarvaline vorst:)
Ja oligi aeg taas linna vurada, et kulutada õhtu ühe vist enamvähem staari laulmise ja mitme pisut halvema staarihakatise laulmise peale, peale seda aga kulus aeg uue sõltuvusttekitava mänguga tutvumiseks.
Kell oli märkamatult neli saanud, kui me lõpuks selle totra itsitamise ja kasvueas laste kombel teineteise kiusamise lõpetasime.
Ja ma isegi ei taha mõelda sellele, et plaanikohaselt oleks laupäeval pidanud 8 tundi tantsu vihtuma...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar