Mulle meeldivad päevalõpud.
Sest siis saab minna trolli peale iidvanade mutikestega eksisteerimise, seismise ja sisenemise pärast võitlema. Ja kui oleks trennivaba päev, läheksin ma tõenäoliselt poodi algajate kassiiride, kaalumata tomatite, udusireenidest beebide ja kurjast vaimust vaevatud inimeste vahele ostlema.
Aga täna lähen hoopis trenni tükkideks keksima ja vaimseid saltosid tegema.
Ja kui veab, jooksen pärast bussi peale ja sõidan koju, et lõpetuseks veel ühe hingetõmbega viis korrust võtta.
Tegelikult pole häda midagi.
Kuvatud on postitused sildiga kuri-kuri. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kuri-kuri. Kuva kõik postitused
kolmapäev, 3. september 2008
reede, 11. juuli 2008
Kohe varsti saab keegi peksa
Mingi tüüp reguleerib kontori akna all juba kolmandat tundi järjest auto signalisatsiooni. Meeldivalt ühtlase tempoga - no nii mõned minutid on vait ja seejärel tuututab signalisatsioon rõõmsalt kaks korda nii kaua, kui ta vait oli.
Aga olgem ausad, pisut käib juba närvidele. Mõtetes olen tegevuses oleva härra ja ka auto saatnud juba väga kaugetesse ja koledatesse kohtadesse, kahjuks tulevad nad sealt ruttu tagasi...
Ja pikemat aega olen juurelnud selle üle, kui hästi võiks näiteks suur rauast riidenagi lennata. Uurimine jätkub.
Ja tööpäeva on veel mõni tund jäänud. Andke armu. Reede ju!
Aga olgem ausad, pisut käib juba närvidele. Mõtetes olen tegevuses oleva härra ja ka auto saatnud juba väga kaugetesse ja koledatesse kohtadesse, kahjuks tulevad nad sealt ruttu tagasi...
Ja pikemat aega olen juurelnud selle üle, kui hästi võiks näiteks suur rauast riidenagi lennata. Uurimine jätkub.
Ja tööpäeva on veel mõni tund jäänud. Andke armu. Reede ju!
teisipäev, 10. juuni 2008
www.kaubanduserror.com
Kõik ajab närvi. Isiklikust seisukohast globaalse sfäärini. Üleüldiselt ja detailides.
Kaubanduslikust valdkonnast näiteid tuues - hommikul poodi minnes avastasin, et keegi tarkpea unustas rahakoti kaasa võtta. No ajab ju närvi. Eriti veel siis, kui trollipeatuses hetk enne kodupoole sõitmist avastad lisaks, et ega sul võtit ju ka pole... See jäi nimelt A. kätte. Ja seda ära ta ka tuua ei saa, sest ta viis samal hommikul auto parandusse... Põrgusse kõik, mõtlesin siis ja vihmas ligunedes sammusin kontori poole. Parim viis päeva alustamiseks:)
Ja mõni päev, kui ma juhuslikult olen rahakoti kaasa haaranud ja naudin konsumeerimisrõõme, võib poes juhtuda kõikvõimalikke asju, mis aegajalt tõsiselt keema ajavad. Ja ma isegi ei räägi tigurlikest kassiiridest, ei räägi ka kõrgsageduslikke helisid väljastavatest põngerjatest, ei räägi ka nendest muldvanadest tädidest, kes paluvad sul terve kommiriiuli läbi otsida, et leida just need õiged glasuuritud rosinad ja kindlasti ei räägi ma ka nendest vedamistest, kui sokiriiulilt on võimalik kaasa haarata näiteks Kinder Bueno või potike lehtsalatiga.
Nendest asjadest palju rohkem ajab närvi see, et ma ei leia poes midagi üles. Ma tean, mille alusel on poes kaup tavaliselt asetatud, aga ma kahtlen vahel, kas šokolaadileti ja kommileti vahel peaks ikka mähkmepakkide virn kõrguma või üht teist marketit meenutades - naiste hügieenisidemed on osakonnas Sinu lemmikule, kohe peale kaelarihmasid ja närimiskonte...
Otseloomulikult võikski siia ironiseerima jääda. Aga seda te kindlasti ei soovi.
Lähen ja olen parem asjalik veidi. Ja vait.
Kaubanduslikust valdkonnast näiteid tuues - hommikul poodi minnes avastasin, et keegi tarkpea unustas rahakoti kaasa võtta. No ajab ju närvi. Eriti veel siis, kui trollipeatuses hetk enne kodupoole sõitmist avastad lisaks, et ega sul võtit ju ka pole... See jäi nimelt A. kätte. Ja seda ära ta ka tuua ei saa, sest ta viis samal hommikul auto parandusse... Põrgusse kõik, mõtlesin siis ja vihmas ligunedes sammusin kontori poole. Parim viis päeva alustamiseks:)
Ja mõni päev, kui ma juhuslikult olen rahakoti kaasa haaranud ja naudin konsumeerimisrõõme, võib poes juhtuda kõikvõimalikke asju, mis aegajalt tõsiselt keema ajavad. Ja ma isegi ei räägi tigurlikest kassiiridest, ei räägi ka kõrgsageduslikke helisid väljastavatest põngerjatest, ei räägi ka nendest muldvanadest tädidest, kes paluvad sul terve kommiriiuli läbi otsida, et leida just need õiged glasuuritud rosinad ja kindlasti ei räägi ma ka nendest vedamistest, kui sokiriiulilt on võimalik kaasa haarata näiteks Kinder Bueno või potike lehtsalatiga.
Nendest asjadest palju rohkem ajab närvi see, et ma ei leia poes midagi üles. Ma tean, mille alusel on poes kaup tavaliselt asetatud, aga ma kahtlen vahel, kas šokolaadileti ja kommileti vahel peaks ikka mähkmepakkide virn kõrguma või üht teist marketit meenutades - naiste hügieenisidemed on osakonnas Sinu lemmikule, kohe peale kaelarihmasid ja närimiskonte...
Otseloomulikult võikski siia ironiseerima jääda. Aga seda te kindlasti ei soovi.
Lähen ja olen parem asjalik veidi. Ja vait.
teisipäev, 8. aprill 2008
Juba jälle...
Mis kuradi komme see on mind pidevalt ajudeta olendiks pidada?!
Ah?
Ja siis, kolm minutit hiljem on kõik jälle korras?
No ei ole. Ma ka aegajalt solvun selliste lausete peale. Eriti, kui lauses kübetki huumorit enam alles ei ole.
Lihtsalt vaadatakse sulle tõsiselt otsa ja öeldakse, et oled rumal.
Normaalne.
Not.
Aga pole hullu, päev oli niisamagi niivõrd p****kukkunud, et õhtul kell 10 polnud enam tõesti vahet, kelleks sind kutsutakse - ajudega või ajudeta kahepaikseks, ainurakseks või lihasööjakärbseks.
Ainult haiget tegi pisut või nii.
Ah?
Ja siis, kolm minutit hiljem on kõik jälle korras?
No ei ole. Ma ka aegajalt solvun selliste lausete peale. Eriti, kui lauses kübetki huumorit enam alles ei ole.
Lihtsalt vaadatakse sulle tõsiselt otsa ja öeldakse, et oled rumal.
Normaalne.
Not.
Aga pole hullu, päev oli niisamagi niivõrd p****kukkunud, et õhtul kell 10 polnud enam tõesti vahet, kelleks sind kutsutakse - ajudega või ajudeta kahepaikseks, ainurakseks või lihasööjakärbseks.
Ainult haiget tegi pisut või nii.
teisipäev, 12. veebruar 2008
Tähtsaid asju ajades...
Ma piinlen ja piinlen ja võimlen ja võlun, otsin ja helistan nagu marutõbine, tüütan kõikvõimalikke inimesi ja klapitan kellaaegu ja kohti ja helistan uuesti ja laveerin halbade variantide vahel, ootan paar päeva ja lasen inimestel minust puhata ja närve koguda ja mõtteid koguda ja siis helistan uuesti ja saan juba peaaegu positiivseid vastuseid...
Siis jookseb kõik aga jälle pekki.
Ja siis tuleb välja, et polekski nagu vaja olnud. Persse, saage ise hakkama siis.
Ma ka enam ei viitsi.
Siis jookseb kõik aga jälle pekki.
Ja siis tuleb välja, et polekski nagu vaja olnud. Persse, saage ise hakkama siis.
Ma ka enam ei viitsi.
neljapäev, 23. august 2007
Ahniionsiislood:)
Ma võiks varsti vabalt selle Viktori ära kägistada... Tegelt ka! No kaua võib üks asi olla ja mitte olla ja jälle olla, et siis jälle mitte olla. Netiühendusest on siis konkreetselt juttu:)
Jaa, Viki on meil siin netigeenius. Tema haldabki ühika netivõrku ja tavaliselt blokib su lihtsalt ära, kui U-Popis lugusid kuulad. Jah.
Muide, kui sa temaga rääkima pead, siis varu aega ja närve, sest vene-eesti pudikeelest on tavaliselt raske aru saada. Ja mismõttes sa ei saa aru sellest tehnoloogiatermineid täis mulinast, mis sulle tavaliselt telefoni kaudu kõrva tungib? Eriti rumal ikka...
Aga mis tast enam... Lihtsalt närvidele käib pisut.
Teeks ükskõik mida, kui vaid teaks, millest kasu on. Ma ei saa ju niimoodi elada. (Jah, minu elu sõltubki internetist. Mina olengi see, kes sureb peale netiühenduse kadumist lihtsalt ära...)
Ei, tegelt ka.
See ei ole normaalne.
Jaa, Viki on meil siin netigeenius. Tema haldabki ühika netivõrku ja tavaliselt blokib su lihtsalt ära, kui U-Popis lugusid kuulad. Jah.
Muide, kui sa temaga rääkima pead, siis varu aega ja närve, sest vene-eesti pudikeelest on tavaliselt raske aru saada. Ja mismõttes sa ei saa aru sellest tehnoloogiatermineid täis mulinast, mis sulle tavaliselt telefoni kaudu kõrva tungib? Eriti rumal ikka...
Aga mis tast enam... Lihtsalt närvidele käib pisut.
Teeks ükskõik mida, kui vaid teaks, millest kasu on. Ma ei saa ju niimoodi elada. (Jah, minu elu sõltubki internetist. Mina olengi see, kes sureb peale netiühenduse kadumist lihtsalt ära...)
Ei, tegelt ka.
See ei ole normaalne.
kolmapäev, 15. august 2007
Warning!
I have an attitude
and I know how to use it!
Ühesõnaga olen ma sigasitas tujus ja sellel ei paista lõppu olevat. Muhahaa! Ma lihtsalt ei viitsi enam oma vaprast tööarvutist rääkida, ta nagunii paneb pildi tasku mõne hetke pärast.
Ja siis ei viitsi ma lihtsalt enam mõelda. Milleks te kiusate inimesi oma egoismiga?
Jätke mind rahule...
Ja mis mõttega ma siin üldse kõigi heaolu pärast tõmblen, kui seda nagunii ei hinnata. Elu paneb ikka mõnuga näkku. Jah.
and I know how to use it!
Ühesõnaga olen ma sigasitas tujus ja sellel ei paista lõppu olevat. Muhahaa! Ma lihtsalt ei viitsi enam oma vaprast tööarvutist rääkida, ta nagunii paneb pildi tasku mõne hetke pärast.
Ja siis ei viitsi ma lihtsalt enam mõelda. Milleks te kiusate inimesi oma egoismiga?
Jätke mind rahule...
Ja mis mõttega ma siin üldse kõigi heaolu pärast tõmblen, kui seda nagunii ei hinnata. Elu paneb ikka mõnuga näkku. Jah.
neljapäev, 12. juuli 2007
Tehnoloogiaajastu või midagi
Ma siiralt vihkan täna oma tööarvutit. No ei saa ju selline pede olla. Need pole isegi mitte tavalised panged enam, need suisa vannid juba.
Ja ma ei räägi siinkohal küsimusest "Do you really want to do this?"(mkm, ma täiesti juhuslikult võtsin selle projekti lahti ja tahtsin JUHUSLIKULT just sinna seda viirutust panna...) ega ka fatal erroritest, ammugi mitte lihtsalt kinnikiilumistest ega iseeneslikest restartidest...
Ah jaa, mul polegi siis ju midagi rääkida...
(Ja ühtlasi olen valmis klopsinud sada imejuttu oma elust...)
Ja ma ei räägi siinkohal küsimusest "Do you really want to do this?"(mkm, ma täiesti juhuslikult võtsin selle projekti lahti ja tahtsin JUHUSLIKULT just sinna seda viirutust panna...) ega ka fatal erroritest, ammugi mitte lihtsalt kinnikiilumistest ega iseeneslikest restartidest...
Ah jaa, mul polegi siis ju midagi rääkida...
(Ja ühtlasi olen valmis klopsinud sada imejuttu oma elust...)
esmaspäev, 9. juuli 2007
Inimestevihkaja:)
No nii! Lõpuks oleme siis jõudnud taas reaalsesse ellu.
Võtaks nüüd kohe mõne hetke rahulikult ja puhkaks inimestest. Kolmapäevast saadik on neid silme eest lausa hordide viisi mööda voorind. Paha hakkab lausa. Mul üldiselt ei ole suure rahvamassi vastu midagi, aga kui see mass sind näiteks läbi ühe pisikese staadioni sissepääsu üritab suruda, siis keeb pisut üle küll.
Või kui üritad näiteks Õllesummeri väravast siseneda ja tervelt miljon inimest mõtleb seda koos sinuga teha.
Väsitav.
Ja siis kõik trügivad ja siis tundub, et kõik uimavad ja siis nad jäävad muidugi keset teed seisma, et näiteks telefoniga rääkida või oma titele lutti suhu tagasi pista. Aaaa...
Ja siis sa seisad lauluväljakul, kuulad rahulikult muusikat ja kõik koguaeg siiberdavad. No tõesti! Eest ja tagant ja minu-sõbra vahelt läbi ja puudub veel, et mõni jalge vahelt läbi poeb...
Olks, teeme nii, et ma nüüd puhkan pisut suurtest rahvahulkadest. Jee vrait! Iga päev töölt koju tulles pean läbima Hobujaama ristmiku ja Viru keskuse. Võeh...
Ah jaa, benji-hüppe tegin ka ära:)
Ja anna andeks, kes sa täna hommikul tund aega sisse magasid. Minu sisemine klokk paistab töötavat, aga sinu oma vist norskas täna mõnuga:)
Võtaks nüüd kohe mõne hetke rahulikult ja puhkaks inimestest. Kolmapäevast saadik on neid silme eest lausa hordide viisi mööda voorind. Paha hakkab lausa. Mul üldiselt ei ole suure rahvamassi vastu midagi, aga kui see mass sind näiteks läbi ühe pisikese staadioni sissepääsu üritab suruda, siis keeb pisut üle küll.
Või kui üritad näiteks Õllesummeri väravast siseneda ja tervelt miljon inimest mõtleb seda koos sinuga teha.
Väsitav.
Ja siis kõik trügivad ja siis tundub, et kõik uimavad ja siis nad jäävad muidugi keset teed seisma, et näiteks telefoniga rääkida või oma titele lutti suhu tagasi pista. Aaaa...
Ja siis sa seisad lauluväljakul, kuulad rahulikult muusikat ja kõik koguaeg siiberdavad. No tõesti! Eest ja tagant ja minu-sõbra vahelt läbi ja puudub veel, et mõni jalge vahelt läbi poeb...
Olks, teeme nii, et ma nüüd puhkan pisut suurtest rahvahulkadest. Jee vrait! Iga päev töölt koju tulles pean läbima Hobujaama ristmiku ja Viru keskuse. Võeh...
Ah jaa, benji-hüppe tegin ka ära:)
Ja anna andeks, kes sa täna hommikul tund aega sisse magasid. Minu sisemine klokk paistab töötavat, aga sinu oma vist norskas täna mõnuga:)
teisipäev, 26. juuni 2007
Põle parem ära!
See on jälle üks nendest hetkedest, kui ma tahaksin kõike ja kõiki põlema panna. Ma ei viitsi lihtsalt enam hea ja naiss olla. Muudkui naerata ja sära...
Öäkk!
Kuidas küll teised inimesed suudavad sellised olla. Tegelt ka oletegi sellised või nii lihtsalt on lihtsam olla? Ega tegelt ei tahagi vastuseid. Ma ei viitsiks tõenäoliselt neid kuulata.
Ja sellistel hetkedel tulevad alati minu juurde isikud, kes peavad end maailmaparandajateks. Et kõik peavad olema head ja peavad naeratama. Mina kaasa arvatud. Palun, minge minema...
Minge kohe vabatahtlikult, muidu hakkan haiget tegema. Sõnadega. Halastamatult.
Oo, ma kuulen juba väiteid, et sellise päikselise ilmaga nii sitas tujus.
Või et küll ma olen ikka egoistlik, et siin niimoodi teiste tuju ka ära rikun.
Loe jutu pealkirja ja pane see blogiaken kinni...
Öäkk!
Kuidas küll teised inimesed suudavad sellised olla. Tegelt ka oletegi sellised või nii lihtsalt on lihtsam olla? Ega tegelt ei tahagi vastuseid. Ma ei viitsiks tõenäoliselt neid kuulata.
Ja sellistel hetkedel tulevad alati minu juurde isikud, kes peavad end maailmaparandajateks. Et kõik peavad olema head ja peavad naeratama. Mina kaasa arvatud. Palun, minge minema...
Minge kohe vabatahtlikult, muidu hakkan haiget tegema. Sõnadega. Halastamatult.
Oo, ma kuulen juba väiteid, et sellise päikselise ilmaga nii sitas tujus.
Või et küll ma olen ikka egoistlik, et siin niimoodi teiste tuju ka ära rikun.
Loe jutu pealkirja ja pane see blogiaken kinni...
esmaspäev, 21. mai 2007
Puhkepäevad...
Laupäev ja pühapäev möödusid tõepoolest oma nimedele vastavalt:) Puhkasin kohe nii, et küll sai. Ja kui nüüd mõelda, et mis tegelt oleks pidand kõik selle kahe päeva jooksul korda saatma, siis võtab lausa kõhedaks tegelt.
Laupäeval pidime toanaabriga ärkama poole kümnest ja ees ootas Kumu-külastus. Seejärel pidin moonduma kingakontsultandiks ja veel mõneks muuks tähtsaks nõuandjaks. Päev oli kuni hiliste tundideni sisustatud... poetuuriga.
Ja mida tegime meie? Ärkasin lubatud kellaajal ja kuulatasin. Vaikne. Imelik, sest tavaliselt Niinu koperdab ringi palju varem kui mina. Kobistasin vaikselt ta toa uksele ja sisenesin, olles ise täis energiat ja teotahet. Nähes aga voodis lamavat näost kriitvalget neiut, kes ahastavalt peast kinni hoiab, hakkas sisemine alarm tööle ja tõsinesin hetkega.
Ühesõnaga, sõna otseses mõttes sappi pritsivast Niinust tõusjat ei olnud ja minu mõtted said ka sellel hetkel otsa. Võtsin kausitäie hommikuputru, mis suuremeelselt valmis oli tehtud, ja maandusin voodis, et panna paika järgmine sõjaplaan. Puder sai otsa ja koos sellega ka minu mõttelend...
Uuesti ärkasin millalgi ühe ajal:) Niinu juba koperdas vaikselt ringi ja maandus minu kõrval voodis. Kumbki ei viitsind väga liigutada. Meil siuke telepaatiline võime üksteise haigust endale kahmata...
Kahe paiku viimaks leidsime, et juba päris hea on olla ja otsustasime vaikselt poodi loivata, et pisutki süüa. Kiiresti see meil igatahes ei läinud ja tagasi olime lõpuks nelja ajal. Siis sõime ja kuulasime taas voodi kutset.
Telekas. Uni. Kuradi änksa päev ikka oli. Ja kõige uskumatum oli see, et ka ööseks jagus piisavalt väsimust. Nii magus ja hea oli ikka...
Ja pühapäeval äratas kelluke üheksast, sest pidin Kristiines kliendiga kohtuma, aga paar parandust oli projektis veel tegemata. See läks üllatavalt ruttu ja oli aega veel tunnike voodis mõnuleda ja end seal superhästi tunda. Ja just siis, kui alustasin enda korrastamist, helistati ja teatati, et kohtumine jääb kahjuks ära...
No persse!
Mida ma oma pühapäevaga siis nüüd peale hakkan? Jõudsin juba mõelda, et miks ma küll reedel koju ei läinud... Aga siis ärkas Niinu ja tal oli samamoodi nulltegevust plaanis. Ühendasime jõud ja mõistuse ja nii küpseski hea plaan.
Meid ootas ees Rapla. Päike ja niisama lebo. Ühesõnaga puhkus jätkus. Ja pärast sai veel sauna ka! Minu patakad said igatahes maksimumini täis laetud ja napakas naeratus ei tahtnud näost kaduda:)
Lissalt liiga hea päev oli.
Aga ei ole hullu. Just hetk enne unenägusid suudeti mind põhjalikult välja vihastada ja samasuguse kurja näoga ma ka uinusin. Hommikulgi veel ei olnud tahtmist naeratada, kuigi õues paistis päike nii ilusti ja vastu vaatas vastikult rõõmus nägu. Öeldakse küll, et vihaga ei tohi magama minna. Aga mis ma sinna parata sain?
Ja vastuseks teatud küsimusele - ei, Sa ei seganud mind. Lihtsalt sellele eelnes teatud tegu, mis mind hingepõhjani solvas ja sügavalt vihastas. Aga keda huvitab(nagu ma ise alati ütlen)? Kui ei suutnud seda sel hetkel rääkida, siis see on nüüdseks möödanik. Vanu asju meelde ei tuletata ja enda kasuks ära ei kasutata. Aga ebameeldiv on ikka...
Paidevei! Ma ei ole pika vihaga, aga antud hetkel on tegemist kahjuks erandiga...
Ja ära arva, et see oli nüüd koht, kus ma (jälle) üle pingutasin mõtlemisega. Ei.
Laupäeval pidime toanaabriga ärkama poole kümnest ja ees ootas Kumu-külastus. Seejärel pidin moonduma kingakontsultandiks ja veel mõneks muuks tähtsaks nõuandjaks. Päev oli kuni hiliste tundideni sisustatud... poetuuriga.
Ja mida tegime meie? Ärkasin lubatud kellaajal ja kuulatasin. Vaikne. Imelik, sest tavaliselt Niinu koperdab ringi palju varem kui mina. Kobistasin vaikselt ta toa uksele ja sisenesin, olles ise täis energiat ja teotahet. Nähes aga voodis lamavat näost kriitvalget neiut, kes ahastavalt peast kinni hoiab, hakkas sisemine alarm tööle ja tõsinesin hetkega.
Ühesõnaga, sõna otseses mõttes sappi pritsivast Niinust tõusjat ei olnud ja minu mõtted said ka sellel hetkel otsa. Võtsin kausitäie hommikuputru, mis suuremeelselt valmis oli tehtud, ja maandusin voodis, et panna paika järgmine sõjaplaan. Puder sai otsa ja koos sellega ka minu mõttelend...
Uuesti ärkasin millalgi ühe ajal:) Niinu juba koperdas vaikselt ringi ja maandus minu kõrval voodis. Kumbki ei viitsind väga liigutada. Meil siuke telepaatiline võime üksteise haigust endale kahmata...
Kahe paiku viimaks leidsime, et juba päris hea on olla ja otsustasime vaikselt poodi loivata, et pisutki süüa. Kiiresti see meil igatahes ei läinud ja tagasi olime lõpuks nelja ajal. Siis sõime ja kuulasime taas voodi kutset.
Telekas. Uni. Kuradi änksa päev ikka oli. Ja kõige uskumatum oli see, et ka ööseks jagus piisavalt väsimust. Nii magus ja hea oli ikka...
Ja pühapäeval äratas kelluke üheksast, sest pidin Kristiines kliendiga kohtuma, aga paar parandust oli projektis veel tegemata. See läks üllatavalt ruttu ja oli aega veel tunnike voodis mõnuleda ja end seal superhästi tunda. Ja just siis, kui alustasin enda korrastamist, helistati ja teatati, et kohtumine jääb kahjuks ära...
No persse!
Mida ma oma pühapäevaga siis nüüd peale hakkan? Jõudsin juba mõelda, et miks ma küll reedel koju ei läinud... Aga siis ärkas Niinu ja tal oli samamoodi nulltegevust plaanis. Ühendasime jõud ja mõistuse ja nii küpseski hea plaan.
Meid ootas ees Rapla. Päike ja niisama lebo. Ühesõnaga puhkus jätkus. Ja pärast sai veel sauna ka! Minu patakad said igatahes maksimumini täis laetud ja napakas naeratus ei tahtnud näost kaduda:)
Lissalt liiga hea päev oli.
Aga ei ole hullu. Just hetk enne unenägusid suudeti mind põhjalikult välja vihastada ja samasuguse kurja näoga ma ka uinusin. Hommikulgi veel ei olnud tahtmist naeratada, kuigi õues paistis päike nii ilusti ja vastu vaatas vastikult rõõmus nägu. Öeldakse küll, et vihaga ei tohi magama minna. Aga mis ma sinna parata sain?
Ja vastuseks teatud küsimusele - ei, Sa ei seganud mind. Lihtsalt sellele eelnes teatud tegu, mis mind hingepõhjani solvas ja sügavalt vihastas. Aga keda huvitab(nagu ma ise alati ütlen)? Kui ei suutnud seda sel hetkel rääkida, siis see on nüüdseks möödanik. Vanu asju meelde ei tuletata ja enda kasuks ära ei kasutata. Aga ebameeldiv on ikka...
Paidevei! Ma ei ole pika vihaga, aga antud hetkel on tegemist kahjuks erandiga...
Ja ära arva, et see oli nüüd koht, kus ma (jälle) üle pingutasin mõtlemisega. Ei.
esmaspäev, 14. mai 2007
No fakk...
Õues on ilus ilm, eksole?
Päike paistab, eksole?
Üleüldse on viimaks soe kevadilm kätte jõudnud, eksole?
No mida kuradit ma siis tujutsen... Nagu mingi naine, ausõna.
Kord kuri, siis kurb, siis mossis, siis lihtsalt apaatne, siis salvav jne jne
Nagu üks tarkpea mainis eile, et pigem sobib mulle naeratus, kui kuri või mossis nägu...
Ähh, vastik on endal ka olla. Võiks ju normaalselt käituda ka vahel. Ei pea pidevalt teisi väsitama oma saja miljoni erineva tujuga! Lihtsalt säraks...
Peaks proovi tegema. Äkki isegi õnnestub;)
Aga ätehh taaskord!
Eilse õhtu eest. See, et Soome jäähokimeeskond sai Kanada käest pähe... Noh, lepime sellega. Aga selle kuti, kes kanadalaste neljanda värava üle rõõmustas, nägu oleks tahtnud küll pisut modelleerida:) Noh nii paari vasakhaagiga...
Kuid see selleks...
Ja RetSept, et õhtusel kurva-hetkel mind ei tüütand. Plusspunkt Sulle! Aga ma tegin olukorra vist ka üsna hästi selgeks, mis siis juhtuda võib...
Just seda ma eile vajasingi. Et oleksid lihtsalt olemas.
Ja sõnu polnudki vaja...
Aga nüüd siis jah, ma proovin oma suunurki pisut kergitada, et päikest mitte ära hirmutada. Pealegi, ma olen juba ise ka endast tüdinud. Kaua võib siuke pirts olla!
(Ära riku teiste tuju vähemalt)
Mõjus:)
Päike paistab, eksole?
Üleüldse on viimaks soe kevadilm kätte jõudnud, eksole?
No mida kuradit ma siis tujutsen... Nagu mingi naine, ausõna.
Kord kuri, siis kurb, siis mossis, siis lihtsalt apaatne, siis salvav jne jne
Nagu üks tarkpea mainis eile, et pigem sobib mulle naeratus, kui kuri või mossis nägu...
Ähh, vastik on endal ka olla. Võiks ju normaalselt käituda ka vahel. Ei pea pidevalt teisi väsitama oma saja miljoni erineva tujuga! Lihtsalt säraks...
Peaks proovi tegema. Äkki isegi õnnestub;)
Aga ätehh taaskord!
Eilse õhtu eest. See, et Soome jäähokimeeskond sai Kanada käest pähe... Noh, lepime sellega. Aga selle kuti, kes kanadalaste neljanda värava üle rõõmustas, nägu oleks tahtnud küll pisut modelleerida:) Noh nii paari vasakhaagiga...
Kuid see selleks...
Ja RetSept, et õhtusel kurva-hetkel mind ei tüütand. Plusspunkt Sulle! Aga ma tegin olukorra vist ka üsna hästi selgeks, mis siis juhtuda võib...
Just seda ma eile vajasingi. Et oleksid lihtsalt olemas.
Ja sõnu polnudki vaja...
Aga nüüd siis jah, ma proovin oma suunurki pisut kergitada, et päikest mitte ära hirmutada. Pealegi, ma olen juba ise ka endast tüdinud. Kaua võib siuke pirts olla!
(Ära riku teiste tuju vähemalt)
Mõjus:)
esmaspäev, 30. aprill 2007
Urr...
Sa ikka oskad aegajalt lausa imeliselt hästi mu tuju ära rikkuda...
Aitäh kohe!
Et homme näeme. No vaatame seda asja! Lausa jonnipärast keeldun homme telefoni vastu võtmast... Ega ma ju ei olegi neljapäevast saadik Sind igatsenud ja meeletu tahtejõuga end tagasi hoidnud, et mitte Su telefoni sms-mälu ära ummistada. (Ok, ühe sms saatsin, aga see oli rohkem info selle kohta, mis linnas toimub.) Nii änksa!
Ja nüüd Sa siis helistad, et ei tulegi linna...
Aaa...
Kiusupunn selline!
Aitäh kohe!
Et homme näeme. No vaatame seda asja! Lausa jonnipärast keeldun homme telefoni vastu võtmast... Ega ma ju ei olegi neljapäevast saadik Sind igatsenud ja meeletu tahtejõuga end tagasi hoidnud, et mitte Su telefoni sms-mälu ära ummistada. (Ok, ühe sms saatsin, aga see oli rohkem info selle kohta, mis linnas toimub.) Nii änksa!
Ja nüüd Sa siis helistad, et ei tulegi linna...
Aaa...
Kiusupunn selline!
teisipäev, 24. aprill 2007
Muusikast ja muust
Saadan tuule su juurde
Et ta sosistaks salaja
Et ta räägiks kõigest sulle
Räägiks sellest kuidas vajan sind ma
Saadan pilved su juurde
Et nad seisaks su ees
Et nad seletaksid sulle
Et sa näeksid mis toimub mu sees
...
Saadan öö su juurde
Ilma sinuta kõle on see
Saadan suudlused suule
See on ainus mida teha võin veel
Saadan kuu su juurde
Et ta näitaks sulle teed
Läbi piinava une
Läbi ööde mitmete veel
...
(Smilers - "Nii sind ootan")
Et ta sosistaks salaja
Et ta räägiks kõigest sulle
Räägiks sellest kuidas vajan sind ma
Saadan pilved su juurde
Et nad seisaks su ees
Et nad seletaksid sulle
Et sa näeksid mis toimub mu sees
...
Saadan öö su juurde
Ilma sinuta kõle on see
Saadan suudlused suule
See on ainus mida teha võin veel
Saadan kuu su juurde
Et ta näitaks sulle teed
Läbi piinava une
Läbi ööde mitmete veel
...
(Smilers - "Nii sind ootan")
Imelik lugu selle muusikaga. Iga eluetapi juurde oskab mõni laulja just ideaalsete sõnadega laulu kirjutada:)
Aga kui teile ei sobi mu mõttelaad, siis keegi ei sunni teid ju lugema:)
Tegelt mul hakkas endal ka juba paha, kui avameelne olen, aga no oli vaja kirjutada ju. Ja kui kellelgi on pretensioone, siis on see küll sügavalt teie isiklik probleem. Seega leppige sellega.
Mind ei huvita...
kolmapäev, 11. aprill 2007
Noselgesiisju!
Ja et päev läheks veel rõõmsamalt ja lõbusamalt edasi, otsustas mu arvuti täna naist mängida(loe:pirtsutama hakata).
Et elu oleks põnev, peksis projekt fataalseid erroreid ja avas kõiki lehekülgi umbes miljon aega. Ja siis ma pidin printima. Seitsme korraliku lehe peale läks mul neli tundi. Neli tundi! Lausa meeletu kiirus ikka...
Aga ei ole hullu. Programm läks vahepeal veelkord segaseks ja siis tegi arvuti juba ise restardi.
Mmm...
Puhas rõõm tööst ja tehnoloogiaajastust:)
Ja peavalu aina süveneb ja süveneb...
Et elu oleks põnev, peksis projekt fataalseid erroreid ja avas kõiki lehekülgi umbes miljon aega. Ja siis ma pidin printima. Seitsme korraliku lehe peale läks mul neli tundi. Neli tundi! Lausa meeletu kiirus ikka...
Aga ei ole hullu. Programm läks vahepeal veelkord segaseks ja siis tegi arvuti juba ise restardi.
Mmm...Puhas rõõm tööst ja tehnoloogiaajastust:)
Ja peavalu aina süveneb ja süveneb...
teisipäev, 10. aprill 2007
Mis mõttes nagu?
Tuju on nagu siinusfunktsiooni graafik...
Tõuseb, langeb, tõuseb, langeb... (Nagu ka bensiinihind, valuutakursid, päike-kuu, enamik elutähtsatest asjadest siin ilmas jne)
Eilsele maksimumile peaks ju enesestmõistetavalt järgnema langus...
Siiski mitte!
Ja ometi on mul tunne, et tahaks mõnele peksa anda. Nii profülaktika mõttes;) Et nagu ette või nii...
Et mis mõttes te sunnite mind tegema asju, mis mulle üldse ei meeldi?
Mis mõttes te ülbitsete minuga?
Ja mis mõttes ma pean pidevalt kellegi järgi ootama, et oma tegevuskava paika sättida?
Et mis mõttes ilmad nii külmad on?
Mis mõttes?
ja mis mõttes nagu?
No kurja küll! Ärge mängige minuga nagu käpiknukuga. Käpiknukk ärkab äkki ükskord ellu ja teeb tagasi...
Päris kindlasti kohe!
Ma olen rääkinud!
Tõuseb, langeb, tõuseb, langeb... (Nagu ka bensiinihind, valuutakursid, päike-kuu, enamik elutähtsatest asjadest siin ilmas jne)
Eilsele maksimumile peaks ju enesestmõistetavalt järgnema langus...
Siiski mitte!
Ja ometi on mul tunne, et tahaks mõnele peksa anda. Nii profülaktika mõttes;) Et nagu ette või nii...
Et mis mõttes te sunnite mind tegema asju, mis mulle üldse ei meeldi?
Mis mõttes te ülbitsete minuga?
Ja mis mõttes ma pean pidevalt kellegi järgi ootama, et oma tegevuskava paika sättida?
Et mis mõttes ilmad nii külmad on?
Mis mõttes?
ja mis mõttes nagu?
No kurja küll! Ärge mängige minuga nagu käpiknukuga. Käpiknukk ärkab äkki ükskord ellu ja teeb tagasi...
Päris kindlasti kohe!
Ma olen rääkinud!
pühapäev, 8. aprill 2007
Hmm!
Masekas.
Täiesti kohutav kohe!
Keegi ei oskaks mu tuju hetkel putitada… Vist.
Võibolla ainult need toredad sõbrad, kellega ma olen sõimerühmast saadik koos olnud ning kes tunnevad mind läbi ja läbi. Ei tea ka tegelt. Viimaste aastatega oleme juba üsna lahku kasvanud. Isegi lühikest kokkusaamist peame mitu nädalat ette planeerima ja viimaks unustame sellegi sootuks, sest töögraafikud lihtsalt ei klapi ju…
Ja kui eludes toimuvad muudatused, siis ei saa me seda mitte üksteise käest teada, vaid mõnel nädalavahetusel koju eksides ema käest. Ning ka siis ei võta me enam teineteisega ühendust, et fakte kontrollida. Me kuulame heal juhul näiteks ühe osapoole arvamust asjast ja leiame, et sellest meile piisabki…
Oojaa, ma rääkisin praegu enda elust hetkel. Mu vanad sõbrad ei vaevugi mu käest enam küsima, mis minuga toimub. Neile on see ju ilmekalt selgeks tehtud.
Ja mis sellest, et see jutt minu suust ei pärine! Inimene, kes mind ARVAB tundvat, on neile kõik juba ära rääkinud. Aitäh muidugi, aga hoidku taevas selle seest, et MINU käest küsima tulla! Ma ju olen peast puhta segaseks läinud ja maailma kõige niruma käitumisega inimene…
Ja kui te nüüd leiate, et te ei oska asjasse kuidagi suhtuda. Et sellepärast ei võta ka enam ühendust…
No tänan väga! Mis sõber sa oled, kui hingesugulase hätta jätad…
Kui ma nüüd olin ebaõiglane ja tegin kellelegi liiga, siis andestust! Lihtsalt aegajalt tunnen puudust nendest endistest aegadest, nendest pikkadest jutuajamistest elu ja maailmaasjade, filmi ja raamatute tegelaste teemadel, nendest pikkadest jalutuskäikudest ja lõputult sarkastilistest naljadest eriti kohe…
Mul on palju häid sõpru ja loodan, et me üksteist päris ära ei unusta…
Täiesti kohutav kohe!
Keegi ei oskaks mu tuju hetkel putitada… Vist.
Võibolla ainult need toredad sõbrad, kellega ma olen sõimerühmast saadik koos olnud ning kes tunnevad mind läbi ja läbi. Ei tea ka tegelt. Viimaste aastatega oleme juba üsna lahku kasvanud. Isegi lühikest kokkusaamist peame mitu nädalat ette planeerima ja viimaks unustame sellegi sootuks, sest töögraafikud lihtsalt ei klapi ju…
Ja kui eludes toimuvad muudatused, siis ei saa me seda mitte üksteise käest teada, vaid mõnel nädalavahetusel koju eksides ema käest. Ning ka siis ei võta me enam teineteisega ühendust, et fakte kontrollida. Me kuulame heal juhul näiteks ühe osapoole arvamust asjast ja leiame, et sellest meile piisabki…
Oojaa, ma rääkisin praegu enda elust hetkel. Mu vanad sõbrad ei vaevugi mu käest enam küsima, mis minuga toimub. Neile on see ju ilmekalt selgeks tehtud.
Ja mis sellest, et see jutt minu suust ei pärine! Inimene, kes mind ARVAB tundvat, on neile kõik juba ära rääkinud. Aitäh muidugi, aga hoidku taevas selle seest, et MINU käest küsima tulla! Ma ju olen peast puhta segaseks läinud ja maailma kõige niruma käitumisega inimene…
Ja kui te nüüd leiate, et te ei oska asjasse kuidagi suhtuda. Et sellepärast ei võta ka enam ühendust…
No tänan väga! Mis sõber sa oled, kui hingesugulase hätta jätad…
Kui ma nüüd olin ebaõiglane ja tegin kellelegi liiga, siis andestust! Lihtsalt aegajalt tunnen puudust nendest endistest aegadest, nendest pikkadest jutuajamistest elu ja maailmaasjade, filmi ja raamatute tegelaste teemadel, nendest pikkadest jalutuskäikudest ja lõputult sarkastilistest naljadest eriti kohe…
Mul on palju häid sõpru ja loodan, et me üksteist päris ära ei unusta…
reede, 23. märts 2007
Nojah siis!
Kuna mingid ahvid võtsid minult võimaluse kirjutada msn space`i, olin sunnitud leidma muid alternatiivseid lahendusi, et kõigile sitasti ja halvasti öelda, et oma napakad ideed kuhugi kirja panna ja niisama maailmaasjadest muliseda.
See, miks nad mu space`i plokeerisid, on muidugi eriti naljakas. Eelmise aasta lõpus olid mul seal üleval pildimaterjalid kunstiajaloo arvestuse jaoks. Noh ühesõnaga a la renessanssiaegsed maalid, võibolla mõni poolpaljas tädi ka. Enivei, kunst noh!
No ja siis need napakad arvasid, et on ilgelt lahe mulle jõulude ajal kiri saata, et kui ma kahe ööpäeva jooksul neid pilte ära ei kustuta, siis nad hakkavad tibideks... Ee, plokkima noh.
Ja mis te arvate, mitu korda ma käisin kiirete pühade ajal netis...
Jep, täpselt null korda. Uuel aastal muidugi oli superhea leida vastav kiri oma postkastist...
No ja siit siis algabki minu blogipidamise ajalugu.
Oeh, ma kohe ei saa. Siuksed napakad võiks kõik süttida. Jaa, mul kohe oli vaja sinna ju üles panna siivutusi ja roppusi. Peitsin need pildid kunsti vahele ära. Just! Ma arvan ka nii, et kaasaegne kunst on ainuke kunst. Selle puhul ei saa vähemalt aru, kas tädi on paljas, kas üldse on naine või mees, kas üldse on inimene või on hoopis vihmauss...
Et siis...
Ma nüüd sain siin kõik kunstivihkajad ka nüüd põlema panna. Minu päev on nüüd plussiga.
Ja nüüd tööle!
See, miks nad mu space`i plokeerisid, on muidugi eriti naljakas. Eelmise aasta lõpus olid mul seal üleval pildimaterjalid kunstiajaloo arvestuse jaoks. Noh ühesõnaga a la renessanssiaegsed maalid, võibolla mõni poolpaljas tädi ka. Enivei, kunst noh!
No ja siis need napakad arvasid, et on ilgelt lahe mulle jõulude ajal kiri saata, et kui ma kahe ööpäeva jooksul neid pilte ära ei kustuta, siis nad hakkavad tibideks... Ee, plokkima noh.
Ja mis te arvate, mitu korda ma käisin kiirete pühade ajal netis...
Jep, täpselt null korda. Uuel aastal muidugi oli superhea leida vastav kiri oma postkastist...
No ja siit siis algabki minu blogipidamise ajalugu.
Oeh, ma kohe ei saa. Siuksed napakad võiks kõik süttida. Jaa, mul kohe oli vaja sinna ju üles panna siivutusi ja roppusi. Peitsin need pildid kunsti vahele ära. Just! Ma arvan ka nii, et kaasaegne kunst on ainuke kunst. Selle puhul ei saa vähemalt aru, kas tädi on paljas, kas üldse on naine või mees, kas üldse on inimene või on hoopis vihmauss...
Et siis...
Ma nüüd sain siin kõik kunstivihkajad ka nüüd põlema panna. Minu päev on nüüd plussiga.
Ja nüüd tööle!
Tellimine:
Postitused (Atom)