Masekas.
Täiesti kohutav kohe!
Keegi ei oskaks mu tuju hetkel putitada… Vist.
Võibolla ainult need toredad sõbrad, kellega ma olen sõimerühmast saadik koos olnud ning kes tunnevad mind läbi ja läbi. Ei tea ka tegelt. Viimaste aastatega oleme juba üsna lahku kasvanud. Isegi lühikest kokkusaamist peame mitu nädalat ette planeerima ja viimaks unustame sellegi sootuks, sest töögraafikud lihtsalt ei klapi ju…
Ja kui eludes toimuvad muudatused, siis ei saa me seda mitte üksteise käest teada, vaid mõnel nädalavahetusel koju eksides ema käest. Ning ka siis ei võta me enam teineteisega ühendust, et fakte kontrollida. Me kuulame heal juhul näiteks ühe osapoole arvamust asjast ja leiame, et sellest meile piisabki…
Oojaa, ma rääkisin praegu enda elust hetkel. Mu vanad sõbrad ei vaevugi mu käest enam küsima, mis minuga toimub. Neile on see ju ilmekalt selgeks tehtud.
Ja mis sellest, et see jutt minu suust ei pärine! Inimene, kes mind ARVAB tundvat, on neile kõik juba ära rääkinud. Aitäh muidugi, aga hoidku taevas selle seest, et MINU käest küsima tulla! Ma ju olen peast puhta segaseks läinud ja maailma kõige niruma käitumisega inimene…
Ja kui te nüüd leiate, et te ei oska asjasse kuidagi suhtuda. Et sellepärast ei võta ka enam ühendust…
No tänan väga! Mis sõber sa oled, kui hingesugulase hätta jätad…
Kui ma nüüd olin ebaõiglane ja tegin kellelegi liiga, siis andestust! Lihtsalt aegajalt tunnen puudust nendest endistest aegadest, nendest pikkadest jutuajamistest elu ja maailmaasjade, filmi ja raamatute tegelaste teemadel, nendest pikkadest jalutuskäikudest ja lõputult sarkastilistest naljadest eriti kohe…
Mul on palju häid sõpru ja loodan, et me üksteist päris ära ei unusta…
Täiesti kohutav kohe!
Keegi ei oskaks mu tuju hetkel putitada… Vist.
Võibolla ainult need toredad sõbrad, kellega ma olen sõimerühmast saadik koos olnud ning kes tunnevad mind läbi ja läbi. Ei tea ka tegelt. Viimaste aastatega oleme juba üsna lahku kasvanud. Isegi lühikest kokkusaamist peame mitu nädalat ette planeerima ja viimaks unustame sellegi sootuks, sest töögraafikud lihtsalt ei klapi ju…
Ja kui eludes toimuvad muudatused, siis ei saa me seda mitte üksteise käest teada, vaid mõnel nädalavahetusel koju eksides ema käest. Ning ka siis ei võta me enam teineteisega ühendust, et fakte kontrollida. Me kuulame heal juhul näiteks ühe osapoole arvamust asjast ja leiame, et sellest meile piisabki…
Oojaa, ma rääkisin praegu enda elust hetkel. Mu vanad sõbrad ei vaevugi mu käest enam küsima, mis minuga toimub. Neile on see ju ilmekalt selgeks tehtud.
Ja mis sellest, et see jutt minu suust ei pärine! Inimene, kes mind ARVAB tundvat, on neile kõik juba ära rääkinud. Aitäh muidugi, aga hoidku taevas selle seest, et MINU käest küsima tulla! Ma ju olen peast puhta segaseks läinud ja maailma kõige niruma käitumisega inimene…
Ja kui te nüüd leiate, et te ei oska asjasse kuidagi suhtuda. Et sellepärast ei võta ka enam ühendust…
No tänan väga! Mis sõber sa oled, kui hingesugulase hätta jätad…
Kui ma nüüd olin ebaõiglane ja tegin kellelegi liiga, siis andestust! Lihtsalt aegajalt tunnen puudust nendest endistest aegadest, nendest pikkadest jutuajamistest elu ja maailmaasjade, filmi ja raamatute tegelaste teemadel, nendest pikkadest jalutuskäikudest ja lõputult sarkastilistest naljadest eriti kohe…
Mul on palju häid sõpru ja loodan, et me üksteist päris ära ei unusta…
6 kommentaari:
Sul on täiesti õigus. Ka mina tunnen nendest aegadest puudust ja ma vahel lihtsalt mõtlen, et kuidas on võimalik, et ma ei suuda sinuga kokku saada, kuigi me elame samas linnas (ja samas Vändras). Püüan ennast parandada.
Ja mis puutub sellesse teemasse, siis ma ausalt öeldes ei ole lihtsalt julgenud sinu käest midagi küsida. Võibolla see kõlab tobedalt...a ju ma siis olen selline...ettevaatlik - ei tahtnud sind piinata. Ma arvasin, et kõik muudkui küsivad ja uurivad ja arutavad. Tahaks ju küsida küll üht-teist, aga telefonis või MSNis oleks nagu imelik. Kokku oleks vaja saada.(millega ma alustasin:))
kall, kuule..
..ärand nüüd :S
..et mina olen küll hoopis teises olukorras ja mind kohe absoluutselt ei huvitagi kellegi teise arvamus peale Sinu..aga..kui see väheke aitab, siis ma olen valmis kohe kaikaga lööma minema, näita ainult suund kätte ;)
..ja kui Sa lähiajal minuga kohvitamiseks aega ei peaks leidma, siis saad kolki :D
Ummi!Vot selles ongi asi, et keegi ei küsi midagi, kuigi rääkida oleks vaja... Aga me peame kindlalt kokku saama!
Ja Kats! Sinuga lähme kindlalt kohvitama kohe. Mul jälle imelugusid rääkida;)
hm, kui ma täit tõde teaksin, siis räägiksin ka seda, kuid kui minult küsitakse, siis ma räägin seda mida mina tean. Ja ma tean väga vähe ning see ongi kõikse hullem. Inimesed teevad ise omad järeldused. Ütlen neile vaid, millised põhjused sina mulle ütlesid.
Ja tegelikult pole ma neile ka kõike rääkinud...
Me oleme mõlemad rumalusi teinud, aeg andestama hakata.
Nõus...
Et siis seda sa juba tead, Minnikas, kuivõrd sa selle kirjatükiga mind liigutasid. Kogu mu kosmonautikapäev möödus helduses ja harduses mõeldes vanadele aegadele. Aga jah, tõde on ikka valus kuulata ja asjad on täpselt nii nagu nad on. Kiire elutempo hingab meile kuklasse ja me laseme tal end segada; selle asemel, et kordki ümber pöörata ja talle vastu astuda, me lihtsalt allume... Kurb ja mõtlemapanev...
Revolutsionäärid on ikka ja jälle olnud need, kes on maailma muutnud. Kas mina suudaks ka midagi ära teha? Jah! Haaran härjal sarvist ja hakkan oma elutempole vastu ning leian aega kõikidele oma sõpradele!
Tehke teie ka nii ja näete, kuidas päike pilve tagant välja tuleb :D
Postita kommentaar