Tudengipäevade Neljapäev...

...oot, ma kogun end alles;)
Õhtuks jõuan kirjutatud ehk...

No nii!
Neljapäev hakkas siis rahulikult, sest kolmapäeva õhtu möödus rahulikult(üllatus,üllatus!).
Umbes poole tunniga lõpetasin töö juures oma päevatoimetused ja alustasin sulaselget laisklemist:)

Ja umbes poole kolmest üllatati mind palvega, kas ma ei viitsiks õhtusel peol õhtujuhi veetlevaks abiliseks hakata...
No võttis päris mõtlema, aga ega ma tegelt eriti ei kahelnud. Kõik asjad tuleb ju elus läbi proovida. Ja seda ma veel ei olnudki teinud ju;)

Ja otse loomulikult ilmnes siis ju naisolevuste igavikuline probleem. Just-just! Mida selga ja mida jalga panna...
Ja nagu rikkuritele (minu puhul tähendab see inimest, kes elab juba ammu üle oma võimete)
kohane, tegin paar kiiret poeringi ja mure sai rahuldava lahenduse.

Ühikasse sättima ja siis Katsi poole.
Vanakat jooma;)

Uh, kuidas laksis. Vahepeal suutsin veel telefoni teel teatava inimesega poolenisti tülli minna. Selle peale on mul alati annet. Igatahes nõuti minult kohalolekut sellisel kellaajal, mis mulle meeltmööda ei olnud. Ja siis ma natuke turtsusin seal. Nagu sellest veel vähe oleks, helistati mingi aja pärast hoopis Katsile ja ma võin ainult oletada, millest jutt käis. Igatahes leidis järjekordselt kinnitust see, et naised hoiavad ikkagi kokku. Ei suutnud ta mind varasemaks kellaajaks kohale meelitada. Ja nagu hiljem selgus, olime ikkagi liiga vara kohal.
Aga see selleks!

Enne seda tehti meile veel supersõitu mingi väikse musta kopsikuga, mis tegelt oleks pidanud mahutama ainult neli inimest. Ja see oli päris õige. Niinu oleks põlved vabalt tahtnud aknast välja pista vist. Ja kuna autojuht oli änksa noormees, siis otse loomulikult said kolm purjus tsikki sõidu osaliseks, mida kirjeldab hästi väljend - maosisu esiklaasil:)

Muidugi punkt autojuhile, sest meid toimetati siiski otse Parla trepi ette.

Pidu algas siis järjekordse tekiilaga. Ja tantsimisega:) Kaksmeeter-Peeter ja Erlend olid esimesed noormehed, kes üleüldse kohal olid. Mõte, et kõige varem on kohal meeleheitel vallalised, peab täiesti paika;) (Me muidugi olime veel varem, aga meil oli ka mõjuv põhjus...) Asjaolu, et Peeter mind jälgis ja pilguga tähepanu otsis, mõjus pisut pingestavalt. Minu deit oli ju ka ikkagi seal. Ja minu käevangus suisa!

Ah jaa! Ma ju olin eila VIP! Tasuta siider oli garanteeritud ja seda privileegi ma ka kasutasin. (jube ikka, mis alkohole mu keha kannatab. Ja segamini!)

Ja viimaks lavale...
Änksa oli, kui mu sõbrad mind sealt avastasid. Need näod on kordumatud. Isiklik fännklubi muidugi kulus marjaks ära;) Ätähh, sõbrad! Olite taaskord parimad ja valjuhäälseimad.
Tõesti änksa noh!

No ja Traffic esines. Mu viimase aja lemmik. Tõesti! Kuidagi lühikeseks jäi küll nende kava, aga parimad lood tulid ära ja see oli kõige olulisem.

Kuna mul oli parim kaaslane ever, siis sain tantsida, juua, naerda ja seda hellust, mida hingele vaja oligi. Aitähh sulle veelkord! Praktiliselt terve õhtu ainult minu päralt... See oli suurepärane leevendus teisipäevasele peole;)

Aga kuna Niinu süda tehti taaskord katki (mehed raisk, ma ütlen), põgenesime pisut varem ja läksime hoopis ühikasse üksteise võidu pisaraid valama. Tugigrupp asus tööle...
Mul oli nii kahju! See, et superänksa peo selline lõpp oli pisut ootamatu, oli täiesti ebaoluline. Oluline oli vaid mu sõbrants, kellele tehti taaskord haiget. Ja jälle nii valusalt. Valusalt sellepärast, et tõenäoliselt polnud noormehel õrna aimugi, millega hakkama sai.
Õnneks on see tore neiu nii tugev, et murdub, on pisut aega katki, siis sulgeb selle valu jälle endasse ja ajab taas pea püsti. Just sellepärast ta mulle meeldibki. Ma ju tean, kui haavatav ta on(me kõik oleme ju!), aga ta on tugev.

Ma nii väga tahaks teda kuidagi aidata, aga ei oska. Tahaks teha midagi sellist, nagu tema eile minu nimel.
Selline kurbus valdas eile õhtul mind.
On ikka mehi maailma tehtud...

Tuttu - 4:45