Tudengipäevade Teisipäev...

...algas siis nagu iga tavaline päev - töö, töö, uni, töö... Uni.
(Paidevei, täna tuleb siuke pisut avameelne kirjutis. Ärge siis ära ehmatage)

Peale seda oli muidugi jube rabelemine, sest mul oli hädasti vaja ühikast läbi minna ja Mustamäele koosolekule jõuda.

Need jopskid ju lükkasid Nõmme tee ka remonti ja siis me olemegi nagu napakad ja jookseme Sõpaka vahet nii, et jalad villis... Tegelt ka! Üks päev küll alles, aga juba on kopp ees(mul, ma mõtlesin) ja nii nõme on kuidagi.

Aga siis, suure tuiskamisega jõudsin edukalt ühikas kaks ampsu süüa ja juba ma tormasin jälle Sõpaka poole. Et siis koosolek. Kuljuse halduskogu oma seekord. Mõttetute teemade ümber jahumine mõttetult pikka aega - nii võiks meie kaks tundi lühidalt kokku võtta. Ei, tegelt. Päris kasulik oli, aga lihtsalt mõni hetk väljuti teemadest ja siis hakati juba rõvedalt aega kulutama.

Ja ma tahtsin ju nii väga Vabakale jõuda...

Ning viimaks, peale suuri ponnistusi, ma jõudsingi kohale. Ja siis, no kurat küll, Niinu arvas, et aitab küll ja lähme hoopis peda folgile. :S
Neetud küll, mõtlesin endamisi! Sina oled ju siin, aga Niinu tahab enda silmarõõmu näha. Kaugelt nägin Sind ka, aga sul oli kiire. Nii vähemalt paistis ja ma ei tulnud segama. Niinu ütles, et kui ta väljas telefoniga rääkimas käis, olite trehvand. No vedas tal!

Vastu minu tahtmist suundusime rahvaga siis RockCafesse. Kui ma juba olin leppinud sellega, et tegelikult olen ju päris änksal peol ja just hakkasin tarbima oma lemmikjooki - tekiilat - Sa helistasid...

No oli Sul vaja siis sinna ühika ukse taha ilmuda? Sitaks ebameeldiv tunne oli, kui inimene, kellega võiks koos olla, on hoopis mu ukse taga ja küsib telefonis kurva häälega, et kus ma olen. No ei olnud hea tunne! Ja Sa veel ütled, et no eks sa pidutse siis hästi!

Nii ei saa ju rallit sõita!

No jooki läks selle peale päris mitu topsi...
Niinule ei tahtnud rääkida, kui löödud ma olen, sest tal oli oma töökaaslasega seal päris palju tegemist. Esialgu muidugi oli tal tegemist sellega, et see noormees lõpetaks minu piiramise:)
(Niinu, kallis oled, et rääkida julgesid! Ma ju saan aru, mida tundsid...)

Ja siis tuli Kaksmeeter-Peeter...
Karvane ja meeletult pikk motomees. Absoluutselt mitte minu maitse! Aga siis ma viitsisin pisut süveneda ja tuli välja, et täitsa änksa kutt on. Vähemalt nalja sai temaga küll;)
Kaks musi ka, aga see selleks.

Palju parem oli see, mida ta minust arvas...
Võttis mu pea oma kahe suure kämbla vahele ja küsis, et kuidas saab nii olla, et sellist naist suudetakse lasta üksi välja lõbutsema. Ja kuidas teinepool küll suudab kodus istuda sel hetkel...
No ma ei tea ka! ;) Ei tegelt täitsa õigustatud küsimus. ma küsiks samamoodi...

Igatahes pidu oli ikka änksa ja veelkord änksa noh!
Suure pusimise peale sain Niinu Erlendi käte vahelt kätte ja suutsin ta taksosse pressida. Huvitav, kuidas nad täna hommikul küll üksteisele töö juures otsa vaatasid...

Tuttu - 4:00