Kõik ajab närvi. Isiklikust seisukohast globaalse sfäärini. Üleüldiselt ja detailides.
Kaubanduslikust valdkonnast näiteid tuues - hommikul poodi minnes avastasin, et keegi tarkpea unustas rahakoti kaasa võtta. No ajab ju närvi. Eriti veel siis, kui trollipeatuses hetk enne kodupoole sõitmist avastad lisaks, et ega sul võtit ju ka pole... See jäi nimelt A. kätte. Ja seda ära ta ka tuua ei saa, sest ta viis samal hommikul auto parandusse... Põrgusse kõik, mõtlesin siis ja vihmas ligunedes sammusin kontori poole. Parim viis päeva alustamiseks:)
Ja mõni päev, kui ma juhuslikult olen rahakoti kaasa haaranud ja naudin konsumeerimisrõõme, võib poes juhtuda kõikvõimalikke asju, mis aegajalt tõsiselt keema ajavad. Ja ma isegi ei räägi tigurlikest kassiiridest, ei räägi ka kõrgsageduslikke helisid väljastavatest põngerjatest, ei räägi ka nendest muldvanadest tädidest, kes paluvad sul terve kommiriiuli läbi otsida, et leida just need õiged glasuuritud rosinad ja kindlasti ei räägi ma ka nendest vedamistest, kui sokiriiulilt on võimalik kaasa haarata näiteks Kinder Bueno või potike lehtsalatiga.
Nendest asjadest palju rohkem ajab närvi see, et ma ei leia poes midagi üles. Ma tean, mille alusel on poes kaup tavaliselt asetatud, aga ma kahtlen vahel, kas šokolaadileti ja kommileti vahel peaks ikka mähkmepakkide virn kõrguma või üht teist marketit meenutades - naiste hügieenisidemed on osakonnas Sinu lemmikule, kohe peale kaelarihmasid ja närimiskonte...
Otseloomulikult võikski siia ironiseerima jääda. Aga seda te kindlasti ei soovi.
Lähen ja olen parem asjalik veidi. Ja vait.
1 kommentaar:
Mina sain küll praegu hommikunaeru teha.. :D
Aga paremini seda edasi anda ei olekski enam vist võimalik. Kallid..
Postita kommentaar