Kuvatud on postitused sildiga teadus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga teadus. Kuva kõik postitused
teisipäev, 1. aprill 2008
esmaspäev, 24. märts 2008
Teadusuudis
Rachel Vreeman Indiana ülikoolist ning Aaron Carroll Regenstriefi instituudist kummutasid ajakirjas British Medical Journal tutvustatava uuringu raames rea laialt levinud tervisemüüte, millesse usuvad siiani ka paljud arstid.
Uurijad võtsid vaatluse alla 7 erinevat populaarset terviseväidet - päevas tuleb juua vähemalt 8 klaasi vett, me kasutame vaid 10% oma ajust, juuksed ja küüned kasvavad pärast surma edasi, hämaras ruumis lugemine rikub silmi, raseerimise tulemusena kasvavad karvad tagasi tihedamate ja paksematena, haiglas mobiiltelefoni kasutamine on ohtlik ning kalkuni söömine muudab eriti uniseks.
Teadlased otsisid antud uskumusi puudutavat infot meditsiinikirjandusest ning analüüsisid suurt hulka erinevaid teadustöid.
Pingsa töö tulemusena selgus, et antud väited ei kannata mingisugust kriitikat.
Soovitus juua päevas 8 klaasi vett pärineb uurijate sõnul USA tervishoiuministeeriumi 1945. aasta ametlikust soovitusest tarbida päevas 2,5 liitrit vett, ent Vreemani kinnitusel saab inimene suure koguse vett ka muust tarbitud vedelikust ja toidust, mistõttu lisaks veel 8 klaasitäie vee tarbimisel puudub tavaliselt igasugune mõte.
Tegelikult võib liiga agar veejoomine tervise hoopis tuksi keerata, märgivad uurijad.
Väide, et me kasutame vaid 10% oma ajust, sai Carrolli ja Vreemani andmeil alguse möödunud sajandi 70.-ndatel aastatel, kui oli väga populaarne rääkida inimese "varjatud võimetest" ning viisidest need esile tuua.
Paraku puudub 10%-väitel igasugune teaduslik tagapõhi ning tänapäevaste diagnostikavahenditega on selgelt jälgitav, et ajus praktiliselt puuduvad piirkonnad, mis oleksid täielikult inaktiivsed.
Lisaks näitavad ajuvigastusega patsientide uuringud, et peaaegu iga ajuosa kahjustused mõjutavad negatiivselt vaimset võimekust või siis füüsilist kehakontrolli.
Küünte ning juuste surmajärgse kasvamise müüt põhineb optilisel illusioonil - pärast surma hakkab nahk kiiresti kuivama ning pehme kude tõmbub kokku, mistõttu paistavad küüned ja (mõnevõrra ka) juuksed olevat varasemast pikemad.
Küünte ja juuste tegelik kasvamine pärast surma on teadlaste sõnul absoluutselt võimatu ning seda mõistab iga inimene, kel vähegi organismi füsioloogilistest protsessidest aimu on.
Põlvkond põlvkonna järel on vanemad lastele meelde tuletanud, et hämaras lugemine rikub silmi.
Silmaarstide sõnul ja teaduslike uuringute andmeil hämaras lugemine küll väsitab silma tavalisest enam, ent sel ei ole silmale püsivaid mõjusid.
Ka väide pärast raseerimist tagasi kasvavate karvade paksenemisest ja tihenemisest põhineb optilisel illusioonil ning mobiiltelefonide kasutamine haiglas võib mõnede uuringute andmeil arstide töö kvaliteeti hoopis parandada ja mõjutab meditsiinilise aparatuuri tööd vaid üliharvadel juhtudel ning sedagi vaid siis, kui mobiiliga räägitakse keerukate aparaatide vahetus läheduses.
Vreeman ja Carroll tunnistasid, et uskusid enne uurimistöö alustamist väidet, mille kohaselt muudab kalkuniliha söömine inimese eriliselt uniseks - nimelt on teada, et kalkunilihas leidub looduslikku ühendit trüptofaani, mis põhjustab uimasust.
Asja uurides selgus aga, et trüptofaani on kalkunilihas suhteliselt vähe ja enam-vähem samas koguses kui kanalihas või loomalihas, kusjuures sealihas on seda isegi enam.
Pidulaua taga muutuvad inimese teadlastepaari sõnul uniseks seetõttu, et tavalisest suurem hulk verd siirdub ajust kõhupiirkonda, kus head ja paremat täis laotud magu peab kõhutäie seedimisega ränka vaeva nägema.
Uurijad tunnistasid, et paljud kolleegid suhtusid nende töösse umbusklikult, sest pidasid mitmeid ülalnimetatud väidetest tõesteks ja jagasid neid agaralt ka oma patsientidele.
Kui aga Vreeman ja Carroll esitasid neile väited ümberlükkavad tõendid, möönsid kõik tohtrid, on tõepoolest seni pimeduses ekselnud.
Uurijad võtsid vaatluse alla 7 erinevat populaarset terviseväidet - päevas tuleb juua vähemalt 8 klaasi vett, me kasutame vaid 10% oma ajust, juuksed ja küüned kasvavad pärast surma edasi, hämaras ruumis lugemine rikub silmi, raseerimise tulemusena kasvavad karvad tagasi tihedamate ja paksematena, haiglas mobiiltelefoni kasutamine on ohtlik ning kalkuni söömine muudab eriti uniseks.
Teadlased otsisid antud uskumusi puudutavat infot meditsiinikirjandusest ning analüüsisid suurt hulka erinevaid teadustöid.
Pingsa töö tulemusena selgus, et antud väited ei kannata mingisugust kriitikat.
Soovitus juua päevas 8 klaasi vett pärineb uurijate sõnul USA tervishoiuministeeriumi 1945. aasta ametlikust soovitusest tarbida päevas 2,5 liitrit vett, ent Vreemani kinnitusel saab inimene suure koguse vett ka muust tarbitud vedelikust ja toidust, mistõttu lisaks veel 8 klaasitäie vee tarbimisel puudub tavaliselt igasugune mõte.
Tegelikult võib liiga agar veejoomine tervise hoopis tuksi keerata, märgivad uurijad.
Väide, et me kasutame vaid 10% oma ajust, sai Carrolli ja Vreemani andmeil alguse möödunud sajandi 70.-ndatel aastatel, kui oli väga populaarne rääkida inimese "varjatud võimetest" ning viisidest need esile tuua.
Paraku puudub 10%-väitel igasugune teaduslik tagapõhi ning tänapäevaste diagnostikavahenditega on selgelt jälgitav, et ajus praktiliselt puuduvad piirkonnad, mis oleksid täielikult inaktiivsed.
Lisaks näitavad ajuvigastusega patsientide uuringud, et peaaegu iga ajuosa kahjustused mõjutavad negatiivselt vaimset võimekust või siis füüsilist kehakontrolli.
Küünte ning juuste surmajärgse kasvamise müüt põhineb optilisel illusioonil - pärast surma hakkab nahk kiiresti kuivama ning pehme kude tõmbub kokku, mistõttu paistavad küüned ja (mõnevõrra ka) juuksed olevat varasemast pikemad.
Küünte ja juuste tegelik kasvamine pärast surma on teadlaste sõnul absoluutselt võimatu ning seda mõistab iga inimene, kel vähegi organismi füsioloogilistest protsessidest aimu on.
Põlvkond põlvkonna järel on vanemad lastele meelde tuletanud, et hämaras lugemine rikub silmi.
Silmaarstide sõnul ja teaduslike uuringute andmeil hämaras lugemine küll väsitab silma tavalisest enam, ent sel ei ole silmale püsivaid mõjusid.
Ka väide pärast raseerimist tagasi kasvavate karvade paksenemisest ja tihenemisest põhineb optilisel illusioonil ning mobiiltelefonide kasutamine haiglas võib mõnede uuringute andmeil arstide töö kvaliteeti hoopis parandada ja mõjutab meditsiinilise aparatuuri tööd vaid üliharvadel juhtudel ning sedagi vaid siis, kui mobiiliga räägitakse keerukate aparaatide vahetus läheduses.
Vreeman ja Carroll tunnistasid, et uskusid enne uurimistöö alustamist väidet, mille kohaselt muudab kalkuniliha söömine inimese eriliselt uniseks - nimelt on teada, et kalkunilihas leidub looduslikku ühendit trüptofaani, mis põhjustab uimasust.
Asja uurides selgus aga, et trüptofaani on kalkunilihas suhteliselt vähe ja enam-vähem samas koguses kui kanalihas või loomalihas, kusjuures sealihas on seda isegi enam.
Pidulaua taga muutuvad inimese teadlastepaari sõnul uniseks seetõttu, et tavalisest suurem hulk verd siirdub ajust kõhupiirkonda, kus head ja paremat täis laotud magu peab kõhutäie seedimisega ränka vaeva nägema.
Uurijad tunnistasid, et paljud kolleegid suhtusid nende töösse umbusklikult, sest pidasid mitmeid ülalnimetatud väidetest tõesteks ja jagasid neid agaralt ka oma patsientidele.
Kui aga Vreeman ja Carroll esitasid neile väited ümberlükkavad tõendid, möönsid kõik tohtrid, on tõepoolest seni pimeduses ekselnud.
teisipäev, 18. september 2007
Kaks teadusuudist
Pärinevad horisont.ee leheküljelt.
Sellel lehel tasub üldse silm peal hoida, kui teadus vähegi huvitab.
Tarkust sisaldab ta palju:)
Kahanev kilogramm
Teine silm loeb teisiti
...
Sellel lehel tasub üldse silm peal hoida, kui teadus vähegi huvitab.
Tarkust sisaldab ta palju:)
Kahanev kilogramm
Teine silm loeb teisiti
...
kolmapäev, 16. mai 2007
Teadusuudis
Sabaliputamisel on suund tähtis
Seda me oleme kõik näinud, kuidas koer saba liputab. Aga nüüd tuleb välja, et sabaliputamise viisist võib ka nii mõndagi välja lugeda.
Kui koer näeb midagi põnevat või ligitõmbavat, siis liputab ta saba rohkem paremale poole, aga kui nähtav teda pigem heidutab, siis vasakule. Sedamoodi väidavad Itaalia teadlased, ja nende värske uurimistulemus on järjekordne näide sellest, kuidas aju parem ja vasak poolkera eri viisil emotsioone ohjavad...
Mulle kohe väga meeldivad teadlased, kes on oma teadlase-elu pühendanud koera sabale:)
Peaks soovitama, et nad oma värske uurimuse omale sabalähedasse kohta pistaksid. Ja siis tehke uus uurimus. Kuidas emotsionaalne seisund selletõttu muutus näiteks...
PS! Vaesed koerad. Mul on siiralt neist kahju, kuna mingid napakad pidevalt nende tagumikke passisid ja siis omaarust murrangulise avastuse tegid. Tegelt ka! Jätke loomad rahule...
Seda me oleme kõik näinud, kuidas koer saba liputab. Aga nüüd tuleb välja, et sabaliputamise viisist võib ka nii mõndagi välja lugeda.
Kui koer näeb midagi põnevat või ligitõmbavat, siis liputab ta saba rohkem paremale poole, aga kui nähtav teda pigem heidutab, siis vasakule. Sedamoodi väidavad Itaalia teadlased, ja nende värske uurimistulemus on järjekordne näide sellest, kuidas aju parem ja vasak poolkera eri viisil emotsioone ohjavad...
Mulle kohe väga meeldivad teadlased, kes on oma teadlase-elu pühendanud koera sabale:)
Peaks soovitama, et nad oma värske uurimuse omale sabalähedasse kohta pistaksid. Ja siis tehke uus uurimus. Kuidas emotsionaalne seisund selletõttu muutus näiteks...
PS! Vaesed koerad. Mul on siiralt neist kahju, kuna mingid napakad pidevalt nende tagumikke passisid ja siis omaarust murrangulise avastuse tegid. Tegelt ka! Jätke loomad rahule...
teisipäev, 15. mai 2007
Teadusuudis
Lguiesn kgunai akterkilt slelset, et iminene sduuab leguda tsketi, kus õgies jekärjarros on viad snõa eismene ja viniame thät. Snõa kskeel atsuvae teähtde jrokäjred ei hlvaedna olseluilt lousevatt.
Kas tiee staae slleset aru, mdia ma kjuitran? Kas slele leguimne vlaimatsb tiele oluillset rekhom rksasui nnig vaõtb rehkom agea, kui õistgei kujritutad ssvaliue tktsei lgeumine?
Vatsvaalt Crabmidge'i Ükoloili uunilurge ploe ollunie, mis jokrrearjäs on theäd snaõs; onilule on viad see, et emisene ja vaniime thät oskelid õgeil kaohl. Kiõk muu viõb olla tlieäik sdoi, aga sa saduud sdea ikka leguda imla preelombiedta. Sdea pujheõsl, et iinmmiuõmsts ei loe thtäi üskvahal, viad snõu teukvirna.
Kas tiee staae slleset aru, mdia ma kjuitran? Kas slele leguimne vlaimatsb tiele oluillset rekhom rksasui nnig vaõtb rehkom agea, kui õistgei kujritutad ssvaliue tktsei lgeumine?
Vatsvaalt Crabmidge'i Ükoloili uunilurge ploe ollunie, mis jokrrearjäs on theäd snaõs; onilule on viad see, et emisene ja vaniime thät oskelid õgeil kaohl. Kiõk muu viõb olla tlieäik sdoi, aga sa saduud sdea ikka leguda imla preelombiedta. Sdea pujheõsl, et iinmmiuõmsts ei loe thtäi üskvahal, viad snõu teukvirna.
Tellimine:
Postitused (Atom)