Teadusuudis

Rachel Vreeman Indiana ülikoolist ning Aaron Carroll Regenstriefi instituudist kummutasid ajakirjas British Medical Journal tutvustatava uuringu raames rea laialt levinud tervisemüüte, millesse usuvad siiani ka paljud arstid.
Uurijad võtsid vaatluse alla 7 erinevat populaarset terviseväidet - päevas tuleb juua vähemalt 8 klaasi vett, me kasutame vaid 10% oma ajust, juuksed ja küüned kasvavad pärast surma edasi, hämaras ruumis lugemine rikub silmi, raseerimise tulemusena kasvavad karvad tagasi tihedamate ja paksematena, haiglas mobiiltelefoni kasutamine on ohtlik ning kalkuni söömine muudab eriti uniseks.

Teadlased otsisid antud uskumusi puudutavat infot meditsiinikirjandusest ning analüüsisid suurt hulka erinevaid teadustöid.
Pingsa töö tulemusena selgus, et antud väited ei kannata mingisugust kriitikat.

Soovitus juua päevas 8 klaasi vett pärineb uurijate sõnul USA tervishoiuministeeriumi 1945. aasta ametlikust soovitusest tarbida päevas 2,5 liitrit vett, ent Vreemani kinnitusel saab inimene suure koguse vett ka muust tarbitud vedelikust ja toidust, mistõttu lisaks veel 8 klaasitäie vee tarbimisel puudub tavaliselt igasugune mõte.
Tegelikult võib liiga agar veejoomine tervise hoopis tuksi keerata, märgivad uurijad.

Väide, et me kasutame vaid 10% oma ajust, sai Carrolli ja Vreemani andmeil alguse möödunud sajandi 70.-ndatel aastatel, kui oli väga populaarne rääkida inimese "varjatud võimetest" ning viisidest need esile tuua.
Paraku puudub 10%-väitel igasugune teaduslik tagapõhi ning tänapäevaste diagnostikavahenditega on selgelt jälgitav, et ajus praktiliselt puuduvad piirkonnad, mis oleksid täielikult inaktiivsed.
Lisaks näitavad ajuvigastusega patsientide uuringud, et peaaegu iga ajuosa kahjustused mõjutavad negatiivselt vaimset võimekust või siis füüsilist kehakontrolli.

Küünte ning juuste surmajärgse kasvamise müüt põhineb optilisel illusioonil - pärast surma hakkab nahk kiiresti kuivama ning pehme kude tõmbub kokku, mistõttu paistavad küüned ja (mõnevõrra ka) juuksed olevat varasemast pikemad.
Küünte ja juuste tegelik kasvamine pärast surma on teadlaste sõnul absoluutselt võimatu ning seda mõistab iga inimene, kel vähegi organismi füsioloogilistest protsessidest aimu on.

Põlvkond põlvkonna järel on vanemad lastele meelde tuletanud, et hämaras lugemine rikub silmi.
Silmaarstide sõnul ja teaduslike uuringute andmeil hämaras lugemine küll väsitab silma tavalisest enam, ent sel ei ole silmale püsivaid mõjusid.

Ka väide pärast raseerimist tagasi kasvavate karvade paksenemisest ja tihenemisest põhineb optilisel illusioonil ning mobiiltelefonide kasutamine haiglas võib mõnede uuringute andmeil arstide töö kvaliteeti hoopis parandada ja mõjutab meditsiinilise aparatuuri tööd vaid üliharvadel juhtudel ning sedagi vaid siis, kui mobiiliga räägitakse keerukate aparaatide vahetus läheduses.

Vreeman ja Carroll tunnistasid, et uskusid enne uurimistöö alustamist väidet, mille kohaselt muudab kalkuniliha söömine inimese eriliselt uniseks - nimelt on teada, et kalkunilihas leidub looduslikku ühendit trüptofaani, mis põhjustab uimasust.
Asja uurides selgus aga, et trüptofaani on kalkunilihas suhteliselt vähe ja enam-vähem samas koguses kui kanalihas või loomalihas, kusjuures sealihas on seda isegi enam.
Pidulaua taga muutuvad inimese teadlastepaari sõnul uniseks seetõttu, et tavalisest suurem hulk verd siirdub ajust kõhupiirkonda, kus head ja paremat täis laotud magu peab kõhutäie seedimisega ränka vaeva nägema.

Uurijad tunnistasid, et paljud kolleegid suhtusid nende töösse umbusklikult, sest pidasid mitmeid ülalnimetatud väidetest tõesteks ja jagasid neid agaralt ka oma patsientidele.
Kui aga Vreeman ja Carroll esitasid neile väited ümberlükkavad tõendid, möönsid kõik tohtrid, on tõepoolest seni pimeduses ekselnud.