Kuna eile oli nii mõnus sügisilm, siis võtsin nõuks proovida kodulähedast kergliiklusteed Astangult Nõmmele. Pakkisin poja sisse ja läksin vantsima. Päike paistis üle puulatvade ja paitas veel soojalt põski, tundsin end hästi ja vabalt. Kui hakkasin viimaks otsaga Nõmmele jõudma, tundsin, et enam kuidagi ei viitsi - vanker oli raske ja ebamugavalt võhmale võttis. Imestasin veel ise seejuures, et jube laisaks olen vahepeal muutunud, et isegi lihtne jalutamine võhmale võtab. Otsa ringi keerates sain aru küll, miks pulss salamisi lakke oli roninud - lausa vaimustav tõus oli seljataga ja silmade ees avanes vägev paremkurv alla tagasi :)
Kokku üle 9 km.
Win-win!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar