esmaspäev, 2. juuli 2007

Nemad

Ta lõpetas mõni aeg tagasi ülikooli. Oli superilus ja kullakarva.
Tal on maailma kõige armsam naeratus.
Ja lõualohuke;)
Ja tema oli kaks aastat gümnaasiumis minu pinginaabriks. Selja taha on jäänud paksu ja vedelat, armukolmnurki, tülisid, naeru ja nuttu, reisimisi ja sumedaid suveöid. Tema kodukandi jaanipäevad ja öine jalutuskäik mööda lehmade karjamaad. Nostalgia...
Praegustel aegadel trehvame harva. Aga seda meeldivamad on need hetked ja neid oskan ma väga hinnata. Koos olles vist võimegi jääda vatrama niisama tühjast ja tähjast, elust, meestest, sõpradest, minevikust.
Ja koos tinistasime kitarri.
Ta on mulle väga kallis.
Kaksikud, nagu Noora meid kutsus:)
Ja vanad päevikud on täis tema pühendatud luuletusi ja joonistusi. Meenub üks pikk-pikk luuletus p-tähega sõnadest;)



Tema käib veel umbes aasta ülikoolis(ma eeldan). Temast saab filoloog. Eesti keele oma;) Mulle meeldis gümna ajal tema lühijutte lugeda. Eesti keele peale peab lihtsalt annet olema. Ja temal on!
Tunnen teda juba mähkmetest saadik. Noh teate ju küll! Ilus heledapäine noormees seal lasteaia jõulupiltide pealt.
Ja kooli klassipiltide peal alati kõige pisem. Ja kõige nummima naeratusega:)
Koos oleme lõputult terveid kilomeetreid jalutanud ja maailma asju arutanud.
Ja kui matemaatikas kontrolltöö oli, oli tema tihti essa, kellega vastuseid kontrollisime.
Ja huumor. Inglise peen huumor. Tänu temale vaatasin "Elu mõtet" ja lugesin läbi "Kolm meest paadis, koerast rääkimata".
Teda meenutab mulle üks lugu inglise keele tunnist - oli vist "Dennis Moore"? (Paranda, kui eksin)



Temaga ma tutvusin oma praeguses koolis. Oli siuke ilus ja nunnu neiu. Ja piikkk. Ja temaga sain vähemalt klatshida meie ühist tüütut sõbrantsi.
Ja juhuslikult käisime ühises saksa keele loengus. Aga see oli algus!
Nüüdseks oleme koos juba miljoneid tunde üleval olnud ja projekte teinud. Utsitame üksteist tagant ja ei lase alla anda.
Joonestamised olid mu lemmikud. Jalgupidi laua peale ronida ja koos ropendada, kui millimeetrid ei klappinud... Ja kui kell juba hommikut näitas, siis tuli hirmus lauluisu;)
Minu teinepool, nagu nii mõnigi juba on öelnud:)
Arooniaid lendab ja sarkasmi pritsib. Lihtsalt super.
Ja need ämbrisse astumised... (tuleb veel korra?)
Ta on minu praeguse elu lahutamatu osa. Jagame tuba, sööki, saladusi, tolmu...
Mehi ma keeldun jagamast;)



See superaktivist lõpetas eelmine nädal ülikooli. Telekoomik (õige?). Ja lihtsalt nii armas. Teda tean ma umbes kolm aastat, Kuljuse trennidest. Koos jagame saatust sealsel karmil konkurentsipõllul, võib vist nii öelda.
Aga see särav päike lihtsalt ei luba mul unustada, et elu on lill.
Üks vähestest neiudest, kellega koos on võimalik korralikult juua:) Ja ta ei minesta esimese kange lonksu ajal. Samas võime terve õhtu juua ainult mahla ja meil on lõbusam kui mõnel teisl kahepeale kokku.
Koos öölaulupeol sai vesistatud ka.
Ja tema on mind päris hästi karastanud teravkeelsuse vastu.
Ja õigete naistena jagame kingafetisit;) Ja kohvinarkomaaniat (ju?).
Ja alles üsna hiljuti avastasime, et meil on kohutavalt palju ühist. Hetkel, kui mina teda oma eluraskustega piinasin, oli tal nii mõndagi mulle õpetada. Ja siis tuli kevad:) Mõlemale korraga.
Ja ta tantsib sigahästi:)
Ja tema õde teeb parimat shokolaadikooki ever.

MA LIHTSALT ARMASTAN TEID!

7 kommentaari:

Katariin ütles ...

ja mina armastan sind ka..ja paremat lõpuõhtut poleks saandki tahta. tegelt ka :))

PS: kõik küsimärgiga kohad on absoluutselt õiged :)

Anonüümne ütles ...

Ma võin saladuse reeta - Katsi shokolaadikook on vähemalt sama hea, kui mitte parem. Eeldusel, et ta seda teha viitsib;)

Mirjam ütles ...

Ah nii!
Et siis põhjendamatu müüt mittekokkamisoskustest ei peagi paika.
Ma hoian su saladust, Kats:)

Anonüümne ütles ...

Ja nagu me ta blogist lugesime, siis on tal isegi taignarull (!) olemas.....

Urmas ütles ...

Oli küll Dennis Moore!:D Legendaarne kangelane, kes röövis vaestelt ja viis rikastele...
Mina armastan Sind ka!

Katariin ütles ...

ähh..ärge liialdage nüüd :D mina tegin viimati kooki kümnendas klassis :P

Anonüümne ütles ...

aaaaahhh... neiu, mis teed, mul silmad märjad ja süda paigast liikunud.... kohe näha, et ma pole tööl olnud, või kui need paar tundi päevas olingi kontoris, olid käed ja silmad rakkes. Nüüd lugesin su blogi ja tahaks su katki kallida ja siis meeletusi tegema tormata...tegelt ka, täiega igatsen MEID!!! Kallis oled!