Kui ma poleks eile õhtul vannitoas hambaid pestes oma alusseelikut silmanud, poleks ilmselt kuni täna lõunani meenunud, et õhtul tuleb jälle esinema minna...
Jäkk, täiesti viljand on.
Aga mis seal ikka - pakkisin siis oma rahvariided jälle kokku. Kusjuures ainult üht komplekti oli seekord vaja ( = tugeva iroonilise alatooniga).
Kuna viimasel ajal unega pisut kitsas käes on olnud, siis telekaprogrammi süvenemata ja meilboksis käimata vajusin üsna varsti unemaale. Ma ei tea, kas asi on magamistoas, voodi asukohas või madratsis või veel milleski muus, aga uni on viimasel ajal väga sügav. Ja unenägudeta. Ja magus.
Mõneks ajaks vist sai tumesinistest varjudest silmade all jälle lahti, saab uuesti pikalt ülevalolemisega end väsitama hakata:) Aga no nädalavahetus ju tulemas, võtame ülesande kohe käsile.
Täna on meeldiv reedepäev ilma tööandjata. Saab rahulikult töönädala lõpule venitada. Motivatsioonitase on peale rabelemist mitmel rindel mõneks ajaks maas, aga küll see ka uuesti tuleb. No eile näiteks toodi mulle lõunasöögi kõrvale lilli. Roose. Daamikesed mul siin ahhetasid pool päeva, et ikka miks ja oh kui ilusad ja sa vaata, milline noormees:)
Mis veel? Meile võib nüüd teinekord ööseks täitsa külla jääda. Kahele inimesele on garanteeritud magamiskoht, tekk ja padjad:) Hakkame elutuba välja rentima - ise me ju nagunii käime kodus ainult magamas, oleks kasulik, kui keegi teist tuba ka aegajalt kasutaks.
Njahh, küll nüüd. Lobisemise eest palka ei maksta ( tööandjale muigi pole vaja öelda, et tegelikult sellega suurem osa tegeledki...)
Lugemiseni siis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar