(Eile vaatasime jalkat. Telekast. Ma nean maapõhja seda hetke, kui teatati, et meil on trenn ja piletid mängule, aga siis ilmnes, et ikkagi ei ole trenni ja siis ei olnud meil enam ka pileteid, sest jõudsime need juba uuesti tagasi anda. Urr. Nii heast mängust jäime ilma. Eesti võitis Andorrat 2:1. Viimaks ometi väravad...)
Aga üldiselt jooksen ma ajaga võidu:)
Varsti algab jälle kool, teate. Ja enne seda on vaja ainult miljoni asjaga ühele poole saada. Edasine tegevuskava oleks ka vaja läbi mõelda;) Aga selleks küll kahjuks aega ei jää. Juba mul on sada asja ees ja kallite inimeste peale enam aega ei jäägi. Õnneks praktikatega hakkab nüüd asi ühele poole saama juba. Üks nendest oligi mu viimase aja mureliku näo põhjustajaks, nüüd on see ka klaaritud. Ja asi edeneb. :)
Ja ma kavatsen endiselt kooli kõrvalt tööl käima hakata, pluss veel täis kohaga kuljuslane olla ja kõige tipuks veel diplomitööd kirjutada...
Ajast jääb ilmselgelt puudu, aga mis sest. Mulle meeldib mu elu ja siiani olen suutnud mõistlikult oma aega planeerida. Ööpäev on ju 24h ja üks tõeline aktivist kasutab sellest igat sekundit produktiivselt. Hehee.
Aga täna on selline tornaado-tunne. Hommikust saadik lennus olnud, mingil hetkel ka 24 m kõrguse maja otsas vaadet imetlemas käinud ja soojakus paberikaustade sisse ära uppunud. Nüüd omas kontoris ja töödekuhi aina kasvab. Ei teagi, millal täna koju saab...
Aga õhtul näen jälle muskat.
On ju tujutõstev tegur või mis:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar