Nurr

hullu koera trahteris
kaktusviina pudelis on peidus mälestused
häälest ära klaveril
mängib ühesilmne vana mees
ta laulab üht laulu
mis mulle on tuttav
kui preeriatuul

kui kõik lahingud on peetud
laibad sõjaväljalt veetud
ellujääjad kogunevad siin
kui ka vaibub sõjakära
selle eest ei joosta ära
ravib meie haavu kaktusviin

põlend püssirohuga
langend sõbra verega on määritud mu poncho
lõbunaiste naeruga
veel ei suuda harjuda sest siis
kui silmad pigistan kinni
taas kangastub sõjatandri õud

kui kõik lahingud on peetud
laibad sõjaväljalt veetud
ellujääjad kogunevad siin
kui ka vaibub sõjakära
selle eest ei joosta ära
ravib meie haavu kaktusviin
/Terminaator "Kaktusviin"/

See laul on mind kummitanud juba terve nädala. Ei teagi, kas põhjus on selles, et pühapäeval kaajotist tagasi sõites Termikas just seda laulu laulis või siis selles, et meil ühikas üks selline sarnase nimega asi laua peal seisab:)

Jah.