-Kui Mirru muska kõrvale lõpuks magama jõudis, oli laupäev juba alanud.-
Reedel peale tööd pakkisime siis oma seitse asja ja panime Vändra poole ajama. Kodus ootasid saun ja pere suuremad/väiksemad ja rahu linnakärast.
Täiesti üllatuslikult läks aga peale sauna kõvemaks andmiseks - õde ja õemees olid tulnud vanemate uut kööki kaema ja liikusid tegema. Kuna aga brändi ei ole just mu lemmikjook, sain mina asja rahulikult võtta ja loota, et ka järgmine päev tuleb meeldiv. Pidu nagu väga pikk ei olnudki, palju pikemaks venitas õhtu aga vestlus ema-isaga, mille lõpuks kolme paiku sunniviisiliselt lõpetasime. Üle tüki aja jälle vanemaid kuulata on hea.
Igatahes sai palju targemaks ja mõtlemist on kohe tükiks ajaks...
Laupäev algas nagu ikka pannkookide ja pika hommikusöögiga. Ja siis arvas ema, et vennal ja muskal on paras võimalus õues vana alõtša- ja kuusekänd välja urgitseda. Tegevust jätkus kohe väga kauaks, kuna viljapuu osutas oluliselt tugevamat vastupanu kui esialgu arvati. Meie Melena ja papsiga seisime muidugi väljakaevamiste kõrval ja targutasime nagu vähegi jaksasime:)
Õues asjatamise lõpetasime täpselt enne vihma.
Mina jõudsin veel peale õhtusööki ja meeldivat logelemist pühapäeva hommikuks tordi valmis meisterdada, samal ajal ku ema koristas vannitoa põrandalt makaronitükke, mis suupilli kurkulükkamise tagajärjel kogemata Andrast väljusid...
Ja pühapäeval peale hommikusööki kappasime juba seda väikest tegelast vaatama, kuna ta otsustas öö jooksul haigeks jääda. Õnneks tõdesime varsti, et tal pole viga eriti midagi - keksis ta ikka samamoodi ringi ja tegi pahandust, ainult silmad olid sellised veidi hallikad, teate küll seda palaviku-pilku...
Ja minipuhkus oligi vaikselt läbi saanud. Türi kaudu Tallinnasse ja kodus me olimegi. Paigalviibimine kestis küll vaid ligi pool tundi, aga asi seegi:) Trenni läksime. Kujuteldavat vastast taguma.
Peale seda sõitsime Kristiinesse, et osta hommikusöögiks jogurtit, juustu ja diivanijalgade alla vilti, et parkett terveks jääks. Kokkuvõtteks ostsime kilo eest kõikvõimalikke vajalikke asju ja juustu unustasime. Mõistlik iseenesest.
Mis ma veel tahtsin öelda, et kased mu tööakna taga juba kolletuvad. Hirmus. Kerge köha paistab olevat samasugune paratamatus. Ja unepuudus on - hommikul oli voodi nii soe ja muska kaisus nii mõnus...
Üks unine porilane tiirleb kontoris ringi. (Mitte mina.) Vahepeal sai veidi kiirema hoo ka sisse - siis kui kõhtupidi kaktuseokka otsa lendas. Taas mõistlik iseenesest-
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar