Eile õhtul tulime trennist ja jäime TTÜ juures bussi ootama, et koju sõita. Pool üheksa õhtul käis sealkandis tõeline melu - noored tulid koolist, kõigil silmad alles säramas ja suud muigel; peatuses rääkis üks neiu teisele midagi matemaatilise analüüsi (paari nädala pärast saab sellest tõenäoliselt mat-anaal või anaal-mat) harjutustunnist; noormehed jalutasid värskete tutvuste sõlmimise valmiduses maiaste nägudega ringi. Elevus oli selle asja nimi:)
Ennastki võttis naeratama, kui meenus oma esimene koolinädal TTKs. Ja kõik ülejäänud neli aastat.
Olen selle asja veel liiga värskelt lõpetanud, et tagasi igatseda. Kuigi ma juba praeguseks tean ka, et ma kunagi hakkan sellest elust puudust tundma - nendest inimestest ja sellest öisest õppimisest, mille käigus üksteisele näiteks füüsika termineid ja valemeid püüti seletada ning joonestusmaratonidest, mis tavaliselt tipnesid rämeda sõimu, kriiskamise ja laua peal tallumisega ning projektinädalatest, mil pidevalt oli teha kolm projekti korraga ja lisaks veel keha üldiste funktsioonide tööshoidmine ja silmaaluste mustade rõngaste peitmine:)
Aga kõikidest raskustest hoolimata oli ju lõbus. Kohutavalt lõbus:)
Oma sarkastilise huumoriga võisime üksteist lõputult naerma ajada ja rasketel hetkedel toeks olla. Ja just see oligi kõige tähtsam - et oli, kellele toetuda. Oli, kellele muret kurta ja kes teemast ka aru sai, oli keegi, kes pidi hommikul sama vara tõusma ja kellel oli loengus sama raske üleval püsida, kes samamoodi asjadest aru ei saanud ja kes samamoodi projektikuhila all vaevles. Minul oli Niinu. On praegugi. Loodan tema tegemistel ka edaspidi silma peal hoida. Usu, ma olen su jaoks olemas:)
Ei, ma ei taha üldse praegu tagasi. Hetkel ma veel ei suuda jälle öid ja öid üleval olla ja endale kinnitada, et see tuleb mu haridusele ainult kasuks. Ma ei suudaks taas lõputöö jaoks kogu muud elu kõrvale heita. Ei. Mulle meeldib praegune hetk, kus ma saan minna magama peale mõne meeldiva raamatu lugemist ja ei pea muretsema, et mõni aine jäi ette valmistamata, et ma pean valmistuma eksamiteks, et mul on mõni projekt lõpetamata. Hetke elukorraldus sobib mulle suurepäraselt:) Kodu, töö ja Kuljus. Seda on niigi piisavalt.
Eks ma magan end kõigepealt välja ja järgmine aasta mõtlen kõik uuesti läbi. Võibolla siis arvan asjast juba teisiti:)
Kes teab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar