Reedeõhtusest tujukusest olen sedakorda jälle üle saanud. Nädalavahetus polnud aga üldse selline, nagu entusiastlikult plaanisime.
Laupäeva hommikul pidi muska minema konverentsile ja mina otsustasin hommikut meeldivalt trenniga alustada. Ja kuna oli lausa super ilm, siis osa tagasiteest tulin jalgsi. Siis istusin bussi peale ja seadsin nina Õika poole. Ja kusagil poolel teel sinna tundsin, et enesetunne hakkab tasapisi endast soovida jätma. Pidin veel poodi minema, ühe hooletu neiu pangakaardi päästma ja napakast peast istusin valel pool teed trolli peale...
Njah, see on minu jaoks ikka veel liiga keeruline:)...
Ühesõnaga juhtuski nii, et pidin veel ühe pika otsa koju jalutama ja sellesse jalutuskäiku kogu mu trennist saadud jõud jäigi. Kodus prantsatasin diivanile ja üldiselt keeldusin püsti tõusmast. Aga muska tahtis kangesti K-Rautasse tapeediliimi ostma minna ja mina pidin tingimata kaasa minema. Hea, et muska mul käest kinni hoidis, oleksin vist päris mitmel korral külili kukkunud. Kartsin kangesti, et haigus hakkab tulema ja läksime apteegist ka läbi, et osta nohurohtu ja muuhulgas mu rubiinsilmade tarbeks tilku...
Kodus mässiti mind mõnusalt teki sisse ja selleks korraks oligi remont tehtud:)
Mõnulesin seal tükk aega ja vaikselt tundsin end jälle paremini, muska tegi chai´d ja süüa ja poputas mind, kuidas jaksas.
Oleks ju võinud terve õhtu seda ümmardamist nautida? Oleks. Aga kas siis süütundest või niisama sportlikust hasardist otsustasin siiski end kokku võtta ja lubatud värvimistööd lõpetada. Igatahes hakkama ma sain ja jälle olime ühe sammu võrra eesmärgile lähemal.
No ja pühapäeva hommikul tegin korraliku perenaise kombel pannkooke... Seejärel kiirelt poodi põrandat valima. Oijah. Nendesse ehituspoodidesse jätsime ettemaksuks ikka kuradima palju väärtuslikku tööaega ja kulunud närviosakesi. Ja kõige põnevam oli veel see, et tegelikult oli meil põrand enne juba välja valitud, aga mulle enam ei meeldinud. Lõpuks leidsime peaaegu ideaalse variandi ja pikalt mõtlemata tassisime selle koju. Kodus hakkasime aga hoopis tapeetima...
Ajee, kliister igal pool, mustri kokkusobitamine ja lõpuks väsimusest juba täielik mõistuse kaotamine - selline oli meie pühapäeva pärastlõuna.
Õnneliku ja rahulolevana "Robotite" vaatamine oli üks boonustest, sellele järgnes muidugi tõsine mõttetöö teemal Kuljuse juubel, aga kes see seda ikka lugeda viitsiks...
Magama ikka liiga hilja. Deem.
Side lõpp.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar