Elu üle järele mõtlemise hetk: kaherealist ühesuunalist teed ületades minupoolsel real sõitev auto märkab mind ja pidurdab, kõrvalreal paistab kihutav auto. Mina teda näen, tema mind mitte. Kui mina ka ei oleks näinud, oleks ma tõenäoliselt väga haiget saanud...
Järgmisel hetkel auto pidurid suitsevad ja huultelt lugemise meistrina võin juhilt teada saada nii mõndagi - eelkõige muidugi, et ma ei peaks minema tööle, vaid kuhugi pimedamasse...
Roolis oli... naine.
Aga kes käskis kihutada?
Mitte mina.
2 kommentaari:
Ma ühinen elu üle järelemõtlejate klubiga, eile oleksin Kristiine ristmikul auto alla jäänud täpselt sarnases situatsioonis - teises reas tont pani punase tule alt läbi nii, et silm ka ei pilkunud... võttis korraks keset sebra hingest kinni küll. Mina olin õnneks sellelt poolt teele astunud, kus üks auto ees seisis ja kuna ma ei tormelnud, siis sain enne pidama, kui auto must üle oleks vuhisenud, teiselt poolt rohelisega teele astunud neiu sai ikka suuuuuuure ehmatuse ohvriks, kui tema nina eest auto mööda vuhises - kiirendades veel ju :S liikluskultuur või mida
pigem mida :)
Postita kommentaar