Eile õhtul, kui järjekordselt esinemiselt lõpuks tulema saime, oli selline tunne, nagu poleks kolm kuud korralikult magada saanud. Vahet ei ole, kas ma käin või ei käi koolis, alates septembrist tekivad silmade ümber ikka sinkjas-mustad rõngad. Kes teab, võõrutusnähud võibolla:)
Aga jah, esinemisi sajab viimasel ajal küll kaela nagu valmis ploome puu otsast. Alates pühapäevast muud ei teegi, kui aga triigin pluusi ja rätikut. Ja peaaegu iga päev on vaja ette valmistada erinevad riided... Oeh, täna veel ja siis ehk saab mõneks ajaks jälle rahu. Aga ei, siis tuleb päevakorda selline teema nagu juubelihooaeg ja siis me alles hakkame vatti saama. Palun üks turbolaeng. Ei, sisse pole vaja pakkida, hakkan kohe kasutama...
No ja remonti tahaks teha, aga kuidas sa teed, kui pole aega koduski olla:) Hommikul kasutad viimaseid minuteid enne hiljaksjäämist magamiseks ja õhtul enne südaööd tuled ka koju, et uuesti magama minna. Mõistlik.
Muska käis ükspäev teist tuba südaöösel pahteldamas, et asi pisutki liiguks... Aga nädalavahetusel saab vist töödega lõpuks korralikult pihta hakata. Ehk.
Ja mis siis ikka.
Paistaks vaid päike - saaks selle pahuruse ja väsimuse kotti toppida, et rõõmsameelsusele ruumi teha. Aga ei.
Kiuslik ja tohletand ilmataat selline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar