Astrite ja politseinike päev

Täna hommikul sain aru, kui hea on ärgata oma kodus. Olles mõnuga kakskümmend minutit kauem maganud, tõusin ja tegin voodi ning köögiuksest möödudes avastasin, et keegi ääretult hea inimene on hommikukohvi ja võikud mulle valmis teinud. Kümme punkti selle eest:) Suhkrut meil muidugi ei olnud, aga täiskohaga kohvihoolikuna ei heidutanud see mind sugugi.
Saatsin muska suudluse ja prügikotiga tööle ja ise läksin kööki hommikusööki nautima. Nüüd ma mõtlen, et ma pean hakkama varem tõusma, sest nüüd on võimalus päeva esimesi hetki nautida - hommikukohv rõdul kõlab ju ahvatlevalt. Talvel läheb muidugi keeruliseks:) Aga niikaua, kui päike veel normaalsel ajal tõuseb ja vähegi soojendab, kavatsen ma seda ära kasutada.
Ja siis ma avastasin veel, et kui mul on võimalust, siis ma võin vannitoas väga palju aega kulutada:) No juukseid oli vaja ju pesta ja kindlasti föönitada, siis hambad pesta ja nägu meikida ja lõhnastada ja kammida ja keha kreemitada ja ...
Ja suurest kastidekuhjast oli vaja riided ka üles leida.
Igatahes tööle jäin ma hiljaks:)

Ja mul läks tükk aega taipamaks, miks terve linn politseinikke täis on:)
Hommikud on lahedad!
Eriti tänane:)

Head 1. septembrit neile, kes täna jälle/alles kooli läksid!