Vihmase päeva ideefixid

...eile öösel koju minnes ei suutnud ma mööda asfaldile tõmmatud valget joont sirgelt käia. Aga mis sest! Seda ei suutnud ma ka täna hommikul:) Ja ma olen kaine...
Eile vist natuke ei olnud, aga keda huvitab.

Käisime õhtul Marianni juures pannkooke(superhääd! Atehh) söömas ja vaatamas, kuidas Eesti jälle Euroka poolfinaalist edasi ei saa. Tavaline ühesõnaga:) Kõigi nende ugri-mugride kõrval oli hea vähemalt see, et kuuevarbalistel(loe: lätlastel) joppas. Ülejäänud üheksa olid sellised tüüpilised. Mitte ükski ei ole nendest meeles...
Kõige paremad aga olid Juur&Kivirähk Raadio2-s. Neeger, homo ja Paadam...
Mmm...
Klassika:)

No ja siis ma täna hommikul mõtlesin, et fuih kui kole ilm. Ja siis mu superägeüdinipositiivne töökaaslane arvas, et ega ikka ei ole küll. Aaa... Juhe kohe seitsmeks. Mis mõttes noh? Sajab ju ja külm on ja kurvaks teeb selline ilm. Aga ta leidis, et saab veel hullemaks minna. Hmm... Õige küll! Sellist positiivset suhtumist mul oligi vaja peale hommikust sissemagamist. Tänks, Kaia:) Ja nüüd, olles kurguni supermaitsvat kohvi täis tangitud ja silmist pritsib häid emotsioone, tahaks, et ilm muutuks veel dramaatilisemaks;)
Täielikku loodusstiihiat ootan...
Paduvihma ja tormituult ja maitea mida kõike veel:) On lihtsalt siuke hull tahtmine.

Ja mida rohkem sellele mõtlen, seda tormilisemaks läheb mu enda tuju. Kui mu äratuskell hommikul helistas, olin alles kontaktivõimetu. Niinu äratuse peale sain mõned hilinemist märkivad minutid hiljem ka voodist välja. Ja siis ei olnud aega enam unine olla, sest pidin kotti pakkima, et õhtul vennaga maale vurada. Ja siis kiiresti uksest välja vihmasesse hommikusse. Isegi vihmavarju ei viitsinud lahti võtta, sest vihm oli nii mõnus värskendav. Ja siis muidugi diskuteerimine ilma olemuse üle... See äratas kohe lõplikult üles! Ning nüüd ei saa tuju tõusu enam pidama. Järjest paremaks läheb! Aga doseerigem oma optimismi õige koha peal...

Muide! Köögikraan on siis nüüd jälle terve...
Torumees käis eile ühe teise torumehe tööd parandamas:) Ja koridori tuli ei mängi ka enam majakat, vaid põleb nüüd konstantselt. Ma armastan remondimehi:)

Ja õhtal saab viimaks jälle koju...