Kui Niinu küsis, et kuidas ma küll Sind välja kannatan, siis esialgu oskasin vaid õlgu kehitada. Väga lihtne ju! Seda ei peaks üldse seletamagi...
Ja ometi pani mõtlema, et kuidas siis tegelikult... Oma sisimas ma teadsin vastust, lihtsalt sõnastamisega läks mõni hetk aega.
Oleme üksteisele tasakaaluks, vastandiks, toeks, mõtte jätkuks... Sest nii see ju peabki olema ja nii on õige. Partnerlus ja teineteise täiendamine.
Eile õhtul, kui Sa keset ööd sisse sadasid, olin tegelt kuri. Ja Sa võtsid minult une, varas selline:)
Aga vähemalt oli aega mõelda, et mis ma ikka pirtsutan. Pole ju mõtet skandaale teha. Ma lihtsalt pole selline. Aga vingupill olen küll vahel:) Ja sellega peab lihtsalt leppima. Ära palun nõua, et muutuksin. Viimaste kuudega olen üles leidnud selle tõelise Mirru, kes on teotahteline ja aktiivne ja lõbus ja seltskondlik. Ja aegajalt ving-ving.
Lihtsalt mõnikord pean endale meelde tuletama, et pole mõtet draama-hetki tekitada. See toob ellu liiga palju segaseid momente. Oled mulle nii palju meeldivaid üllatusi teinud, et lihtsalt pole sõnu. Olen nõus kasvõi nende nimel oma isekuse laua alla peitu panema:)
Aga eneseuhkus jääb. Ja Sa ju saad aru...
Oled parim sõber ja kuulaja.
Ilus, tark ja osav, nagu öeldakse ;)
Naljakas ja lõbus.
Aktiivne ja seltskondlik.
Ja romantik;) (isegi, kui Sa seda endale ei tunnista...)
8 kommentaari:
minu nummimeeter on kahesaja peal praegu :))
Tead, Mirjam Schultz...
Ma ei saa enam üldse aru, miks mind peale kolme aastat hüljati. Ei, tõsiselt kohe. Kas kõik su sõnad olid üks suur vale? Kas kõik see kolm aastat oli üks suur vale? Kas siis Meie polnudki teineteisele toeks, täienduseks, käepikenduseks...?
Ma lihtsalt ei mõista su käitumist! Ei mõista neid viimseid sõnu - "ma tahan lihtsalt vaba olla" ja "Sina oled esimene valik, kui vajan uut suhet" ja veel suur valik põnevaid fraase. Ma olen püüdnud aru saada ja mõista, aga...
Sry, et ma seda siin lahkan ja küsin, lihtsalt mul on ütlemata valus kuulda su häält ja veel valumas Sind näha. Selline tekstikujul suhtlemine sobib praegu kõige paremini. Ma üritan ennast kaitsta.
...ja ma tean, et enese säästmiseks ei tohiks ma isegi Sinu blogi lugeda...
no ära siis loe...
Noh..ma ju tean, et minu arvamust ei ole küsitud, aga minu mölapidamatus on ju teada. Teema on enamgi kui tuttav lihtsalt.
Tahan liht öelda, et tõde ja vale on suhtelised mõisted- see, mis on ühel hetkel tõde, võib teisel hetkel seda enam mitte olla. Eriti kui asi puudutab tundeid. Tundeid ei saa sundida, tunnete puhul ei saa öelda, et miski on õige või vale. Ja ei saa süüdistada kedagi sellepärast, et ta rääkis ühel hetkel tõtt ning ei hakka ka praegu valetama- lihtsalt tõde on muutunud.
Elus ju ongi kõik suhteline- see kirjatükk näiteks tegi kellelegi väga haiget, aga teise inimese arvatavasti meeletult õnnelikuks. Kahjuks on nii peaaegu kõigi asjadega. Elu on karm.
(btw kui keegi kurjaks saab, siis kustutan kommi ära, andke ainult teada)
olgem ausad, katsi jutt on tõde.
ja kahju, et sa ei suuda muudmoodi, kui siin avalikult meie musta pesu pesta. See on alandav ja solvav. kirjutaks siis vähemalt ainult mulle. aga ei. kõik peavad ju teadma, kuidas ikka sulle haiget tehti ja kui halb ma olen. rumalus!
enamik nö minu öeldud sõnu on puhtalt su enda oletused ja lootused. pooled on mitmest lausest kokku vusserdatud ja tehtud su oma mõtetele sobivaks. kui sina mind avalikult mustad, siis pean ma kahjuks ainult kaasa tundma, et sa silmast silma rääkida ei julge...
ja üleüldse - mis sind õigupoolest häirib?
et mina eluga edasi lähen, samas kui sina seal halad ja oma elu tuksi keerad?
Ei,mind ei häiri see et sina oma eluga edasi lähed ja mina ennast aeglaselt, kuid järjekindlalt tapan. Ja kui sa seda halana võtad - palun.
Ma ei räägi sellest rohkem, sest meil mõlemal on oma vaade elule ja sellele, mis juhtus ja toimus. Ehk oleme me mõlemad selle enda jaoks sobivaks mõelnud.
Katriini öeldud sõnad on õiged, osalt.
Olen rääkinud ja matnud sõjakirve maha. Saa õnnelikuks!
Postita kommentaar