Küll meil oli ikka ilus kevadkontsert, onju? Kes käis, see teab:)Aga esmaspäevast siis.
Eilse õhtu magasin maha. Täielikult ja süümepiinadeta.
Peale tööd käisin all kohvikus veel söömas ja see oli ka viimastest mõistusega asjadest, millega eile üldse hakkama sain. Tööl võitlesin terve päev oma igavese vihavaenlasega (uni...), kuna eelnev öö jäi ikka kohe liiga lühikeseks.
Ühesõnaga, oma voodisse ma maandusin ja kustusin. Ärkasin CSI alguses ja vaatasin seda, ei tea, kas lõpuni jõudsin, sest terve eilne õhtu on vati sisse mähkunud. Uuesti ärkasin siis, kui Kanal 2st algas "Koletis"(üks mu lemmikutest) ja ärkasin uuesti, kui film oli läbi saand. Siis loivasin vannituppa, pesin hambad ja kadusin jälle kaissu ära. Une-Matile...
Ja oh imet! Hommik oli nii kuradi lilleline, et naerma ajas lausa...
Täiesti välja puhanud ja niisama õnnelik olek. Peegel muidugi irvitas mu sassis juuste ja meeletu padja üle näos, aga see ei rikkunud tuju. Isegi äratuskell oli armas! Aitäh talle;)
Ja töö. No eile jäi jutt, et teatud joonis on vaja teha valmis täna pärastlõunaks. Aga naerma ajas küll, kui boss nõutult jalalt jalale tammus ja kukalt sügades teatas, et kell 11 peab sellega juba kesklinnas olema... No sõrmi murdes siis sain hakkama:)
Ja nüüd jaman siin niisama. Peaks endale tegevust leidma, igav hakkab muidu ja pärast ei viitsi enam midagi teha siis.
Aga õues on ikka nii mõnna-mõnna. Linnukesed vidistavad rõõmsalt ja rohi kasvab mühinal, puud vahetavad vaikselt värvi ja kui töömehed tellingud akna tagant ära koristaksid, siis näeks kuuse otsas lippavat oravapoissi ka;)
Oki-oki, ninnu-nännu tuju sai nüüd otsa, mõistlik oleks mõistlikuks hakata.
Ja teie ka!
Muudkui raiskate aega laisklemise peale. Tööle-tööle nüüd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar