163

just nii kõrge oli minu hemoglobiini tase eile:)
Käisin verd andmas ühesõnaga. Viimaks.
Arstitädi oli ikka väga lahe. Võttis sõrme otsast verd, ütles mu veregrupi(mida nagunii teadsin) ja siis võttis hemogl. proovi. Ja siis pani vererõhu mõõdiku peale.
Üks hetk lõi käsi kokku, et oi kui kõrge hemo näit. Ja siis hüppas vererõhk ka lakke:)
Aga tädi oli rõõmus ja palus tingimata esimesel võimalusel tagasi tulla. Oh see oli ikka hea...

Ma juba gümnaasiumist saadik olen tahtnud minna. Mäletate ju küll. Küll olin äsja kõrvarõngaaugud teinud ja teinekord jälle külmetunud. Ja siis tktk-s sama lugu. Küll pisike nohu või lihtsalt kiire päev. Nüüd tagantjärele võib ölda, et ju ma pisut pelgasin ka. Aga verekeskuse tädid olid nii lahedad, et hirmu ei tekkinudki. Pigem oli uudishimu...
Ja nüüd on tõestatud, et ära ma ei minesta, näost valgeks ei lähe ja suudan täiesti omal jalul koju minna:)

Aga jah. Seekord ei olnud mingit takistust ja nii ma siis ära käisingi. Osalt ka sellepärast, et saada kinnitust, et kõik on ikka korras. Viimati pidin vereproovi muide umbes kümneaastaselt andma...
Olen piisavalt terve olnud, et mitte haigla uksi ja enda närve kulutada.
Raudnaelad mulle ei maitse muide:) (Ukselingid on palju paremad) Mul on lihtsalt vedanud.
Vist:)