Selle hommikukohviga on ikka üks paras nali. Minu teele jääb hommikul kaks võimalikku varianti, kust seda osta. Kui ühes on liiga palju rahvast, lähen teise. Sama firma ja müüjadki juba tuttavate nägudega.
Hoopis põnevam on aga see, et igakord on kohvi erineva maiguga. Kuigi ma tellin juba sajandeid sama asja, saan igakord täiesti uuemaitselise topsitäie. Naljakas ju tegelikult:)
Aga üks asi on alati sama. Peavalu vastu aitab ta küll, olgu see maitse siis teistmoodi või ei. Ja peavalu on mul tihti(kuigi viimasel ajal mitte nii väga). Seega kuulub kohvi lausa kohustuslikult minu hommikute juurde. Sest kui mul pole ärgates kirves pähe taotud, siis lüüakse see sinna suure tõenäosusega päeva jooksul...
Ja täna juhtus esimest korda siuke nali, et ma suutsin oma kohvitopsiga ka Pirtale jõuda ja suisa büroos arvuti tahagi istuda enne, kui tops tilgatumaks pigistatud sai. Täitsa põnev. Ja jook polnudki veel jahtunud. Igatahes maitsev on ta küll, raibe.
Ja kurat, küll on ikka ilus ilm täna. Lausa masekas on siin büroos istuda. Aga õnneks jääb meil alati võimalus katusterrassile istuma minna:) Ja siin on nii vaikne. Lausa haruldaselt vaikne...
Ainult linnud karjuvad kõrva ja Dolly jookseb aias ringi ja haugub aegajalt möödujate peale. Ja siis keskpäeval kostavad siia kloostri kellad...
Hommikul ei raatsinud kuidagi raadiot käima panna. Ümbritsevad helid olid selleks liiga ilusad:)
Ja selline koht peab töötegemist motiveerima! See soodustab pigem unistavalt aknast välja vahtimist ja looduse imetlemist;)
Aga nüüd ma siis võtan kokku ja asjatan ka pisut.
Õige pisut! (Kolm kriipsu ja kodu poole...)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar