esmaspäev, 11. juuni 2007

Vaatluspraktika 2007(Kolmas päev)

Reede siis. Issand, need päevad algasid ikka kõik jube vara meil. Mul olid pool hommikut silmad kinni, alles peale kohvitassi tühjendamist tuli elu aeglaselt tagasi. Ja hommikusöögid seal Malmö hostelis olid ikka päris head. Üle ootuste head, ma ütlen.

Aga et siis meie järjekordne reisipäev algas Malmö lähedal oleva põllumajandusülikooli külastusega. Kohalik õppejõud, kes oskas ka eesti keelt muide (on eestlane, kolinud noores eas Rootsi) , tegi meile kiirülevaate, kus oleme ja millega kool tegeleb. Tutvustas ühtlasi ka maastikuarhitektide sama aasta lõputöid. Väga põnev iseenesest.
Tutvustas meile kooli ja ajas meid kadedusest roheliseks, kui maketiruume nägime. Inimesed ikka oskavad kohe! Meie kooli maketiruum on selle kõrval küll sama suur kui seinakapp...
(ja muidugi-muidugi, külastasime ka ülikooli raamatukogu, mis iseenesest oli ümberehitatud lehmalaudast... Tase!)
Õnneks või kahjuks meil ei olnud aega seal tervet igavikku veeta ja nii me hüppasimegi jälle bussi, et sõita tagasi Malmösse. Seal ootas meid mitteametlik vastuvõtt raekojas. Miks? Sest Tallinn ja Malmö on sõpruslinnad ning tallinlasi pidavat alati nii tervitatama. Nooh...
Ei tea. Aga tore oli ikkagi. Maja, mis jättis hea mulje. Esiteks muidugi sellepärast, et ta ei olnud raamatukogu:) Oli vanem ehitis ja seest origaal. Isegi parkett oli alles originaal. Respekt. Ja seinasuurune peegel, mis oli neidude lemmik loomulikult:)

Ja et meid ikka veel rohkem rihmaks tõmmata, ootas ees veel üks objekt. Jäkriborg. Kui Sa oled arhitekt ja plaanid minna Rootsi, siis ära seda kohta kunagi reisikavva võta. See on keskaegse linna põhjal ehitatud uuslinn. Kole ja steriilne koht, kus ei ole võimalik elada mu meelest. Jah, kõik oli ju nii ilus ja puhas ja tore ja keskaegne. Aga mõelge ka! Kes võiks olla nii loll ja sellises idüllis elada. Aga näe elati! See ei olnud muidugi oluline, et sealsamas oli kiirraudtee, millel iga viie minuti tagant terastoru mööda sõitis. Absoluutselt ei tekkind keskaegset tunnet...
Samahästi oleks võinud mõni pikk tänavafront olla ka plekkangaari külg, millel teatud vahemaade tagant avad sees ja see oleks ka rohkem meeldinud.
Sellega õnneks meie päev lõppes ja shokiteraapia raviks teatati, et järgmisel päeval ootab ees Kopenhaagen...
Ohoo!

Kommentaare ei ole: