Lumiii....

Lausa totter, kuidas see valge asjandus tekitab head enesetunnet ja rõõmsat meelt:)

Paar päeva varem, kui korraks katsetati mingi lumeseguse asja sadu, läksin parasjagu kodu poole ja ümisesin rõõmsalt jõululaulukest:)
Piparkoogid on meil juba pikemat aega laua peal õhtuti nosimiseks ja poodidesse on jõudnud ka mandariinid.
Ja glögi.
Jõulutunne? Pole ja ega ma seda enda juures kunagi tuvastanud polegi. Lihtsalt sellel ajal saavad oluliseks mingid kindlad tegevused ja käitumisnormid - saadakse kokku perega ja istutakse laua taha ühiselt sööma ja vestlema. Jõulutunnet ei tekitagi niivõrd need kohutavad kassikullaläikelised kulinad ja jõulutuledemeri kuivõrd need inimesed, kellega selle pimeda aja koos veedad.
Minu meeleseisundite varasalve kuulub vist pigem talvetunne. Ja selle jaoks pole olemas universaalset kalendripäeva - kaks talve tagasi tuli see täpselt 18.detsembril, eelmise talve arvestuses (väga laias laastus) jäi see hoopis naistepäeva paiku Ylläsele (koos minu tervisega jäi sinna), selle aasta talveunistus täitub kindlasti veebruari alguses, aga ilmselt juba varemgi. Ma ei taha nüüd kindlasti öelda, et talvetunde tekitamiseks tuleb kindlasti põhja reisida, lihtsalt eelmine aasta jäi siinsest valgest kihist pisut väheks. Sest ka esimene ärasulav lumi võib tekitada selle õige tunde - meeleolu, keskkond ja inimesed peavad vaid õiged olema.

Mis ma siis veel tahtsin öeldagi...
Jaa, eile õhtul jäin teleka ette magama, pool filmigi jäi nägemata. Igatahes ärkasin ma hommikul oma suurepärases voodis, mis lausa õhkab häid unenägusid ja sügavat und.
Te kujutage siis ette, kui mõnus oli ärgata seal sooja teki all ja silmi lahti tegemata tunda seda talve lõhna (mul viimasel ajal on üldse mingi lõhnade-error).
Kohutavalt mõnus:)
Siis soojad riided ja talvejope selga, madalad papud jalga ja hea muusika kõrva paitama - kui oleks olnud aega, oleks vist terve tee täna jala tööle tulnud.
Aah, see päev meeldib mulle kohe väga:)

Ilusat reedet!