Talvekuu esimestel päevadel

Kuigi reedel peale tööd Kristiinesse minnes esimese asjana üks maksaplekkidega tädi oma Prisma käruga minust peaaegu üle sõitis ja kuigi ma ülemise korruse noortekamba, kes väga tüütul moel mingisse panka uusi liikmeid värbavad (nad ei saanud ka kuuendal korral aru, et ma siiski ei soovi nende panka üle tulla ja nende arvates olen ma vähemalt neli aastat noorem), vältimise pärast kaks korda rohkem edasi-tagasi liikumist harrastasin, teadsin ma siiski, et nädalavahetus tuleb tore.
Ja tuligi.

Reede õhtul oli Kuljuse 59. sünnipäev. Tants, trall, nali ja väikesed äpardusedki kuuluvad lahutamatult selle õhtu juurde. Üle tüki aja nägin kaht venda korraga ja üle veeeel pikema aja sain ühega neist ka tantsida:)
Tõeliselt mõnus õhtu kallite sõprade seltsis.
Peale päkkasid tulitamapanevat tantsumaratoni, suhteliselt kiiret koristustööd ja omaalgatuslikku laulupidu jõudsime lõpuks rampväsinuna koju. Lühiühendus mingi kell 4?

Laupäeval ei suutnud kuidagi loobuda hommikusest trennist, kuhu läksin veel üsna lapiku ja väsinuna. Sealt sain kätte oma päevase energialaengu ja sellest jätkus päris kauaks.
Ühe soojaga tuiskasime hiljem läbi poest ja ostsime külmkappi veidi toitu, nagu normaalsetel inimestel kombeks. Seejärel ootasid meid magamistoa põrandaliistud, millega me täielikult ei suutnudki lõpuni jõuda. Kuna mul vahepeal midagi teha ei olnud, võtsin ette meie 52 ruutu korterit ja otsustasin selle täies hiilguses ära koristada.
Neli ruutu esikut ühes suure hunniku remonditarvikutega jätsin muskale koristada, ülejäänuga lõpetasin ma öösel kell 4:)

Õhtu jooksul suutsime end lõpuks magamistuppa organiseerida, mööbeldasime kummutite ja kappidega, leidsime nende alt eelmiste omanike huvitavaid asju ja sahkerdasime mitme mehe eest.

Pühapäeva hommikul plaanisin pannkooke teha, aga hommik ei tahtnud kuidagi saabuda. Kui kell lõuna lõpuks silmad lahti tegin, köök juba lõhnas nende järgi. Kibuvitsa tee ja mustsõstramoos veel pealekauba - päikseliselt hommikult polnud enam midagi tahta:)

Pärastlõunal käisime veel Kumnas ja õhtul trennis ja ülejäänud aja nautlesime niisama - hingedepäeva küünla valgel.
Meeldivalt töine nädalavahetus ja kosutav uni teevad ikka imesid:)

Oleks vaid sellisteks hetkedeks rohkem aega...