Vot tuiskan jah ringi, kui tahan.
Ma pole oma toanaabrit reedest saadik näinud. Vahel juhtub nii, et terve nädal ei trehva. Lihtsalt kukub nii välja, sest mõlemal on oma elurütm ja tegevused ja inimesed, kellega muhedalt aega veeta.
Aga vahel ikka näeme ka üksteist. Kasvõi sel hetkelgi, kui järjekordselt oma seljakoti sisu vahetama lähen, et siis jälle tükiks ajaks kaduda.
Tegelt pole ma kellegi jaoks kadunud olnudki. Ma muidugi ei saa ajaülejääkidega teid pahviks lüüa, aga...
Sul on vaba hetk ja tahe kokku saada, mul on tahe. Ja küll ma selle vaba hetke ka siis leian:)
Päeva alguses olin tõeliselt kuri siilike. Hommikul oli vahehindamine ja kartuses hiljaks jääda tegin kõigi elu okkaliseks. Hindamisega läks kõik hästi ja ma loodan, et mulle mu kapriisid andestatakse:)
Ja öösel sain magada. Suures voodis ja suure teki all. Kaisus. Mmm...
Aga no selge siis. Selleks mõnusaks korraks kõik. Lähen ja säran siis edasi:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar