Nädal 4

3. nädal möödus linnutiivul, treeningutega sai korralikult tegeldud, ainult nädalavahetus läks vanemate juures olemise tõttu pisut sassi, aga päris lulli ikka ei löönud - pühapäeval käisime õega jooksmas jälle. Ta on nimelt üks väheseid inimesi, kellega meil on ühine tempo ja kellega ma suudan jooksmise ajal ka lobiseda. Oleks ilmselt isegi suuremale tiirule läinud, aga üks kannatamatu tegelane ootas meid pikkisilmi tagasi ja ei saanud ju oma väikesele sugulasele pettumust valmistada.

Aga jah, üks tõeliselt lasterohke nädalavahetus, lisaks kallid sugulased ja muidu toredad sõbrad. Oli tõeliselt mõnus ja rahustav.

Tänasest mul siis käsil neljas nädal, esimese treeningfaasi viimane nädal. Trennikava on eelmiste nädalatega võrreldes muutunud, jõutreeningud on asendunud sisemiste lihaste treeningutega ja joogat on ka rohkem. Tundub mõnus igatahes:)

26.10.:

Eile sai käidud verd andmas ja täna oli seega vaja treeningplaanis väheke muudatusi teha. Võtsin käsile neljapäevaks mõeldud venitused, selmet kujuteldavat vastast käte- ja jalalöökidega pikali taguda. Selle trenni jätsin targu homse peale, sest ilmselt oleks täna ise enne kukkunud kui mu nähtamatu vastane :) Sest isegi sellise lihtsa treeningu ajal tuli end tõsiselt jälgida, et erinevatest venitustest liiga järsult püsti ei hüppaks - pilt virvendas paar korda ikka korralikult. Aga ma olen hoolas, luban.

Nädalavahetusel sai maal vererõhku mõõdetud ja täiesti üllatuslikult on see mul minu jaoks ikka väga madalale langenud. Rõhutan - minu jaoks. Tavamõistes tähendab see normaalset :) Aga tavapäraselt ei ole sellist numbrit kunagi arsti juures mõõtes, siis läheb ikka vererõhk kõrgeks. Foobik, mis teha :) Palju olulisem oli aga see, et hemoglobiin oli jälle 20 ühikut kõrgem kui eelmisel korral - tervelt 153:)

Võtke heaks, kõik abivajajajad:)

Veredoonorlus on lahe!