Vanast ja uuest

Ma kohe ei tahaks üldse teha selliseid kõikehaaravaid kokkuvõtteid, kuigi öelda oleks ju nii paljugi. Juhtunud on nii palju, käidud nii paljudes kohtades, leitud palju uusi sõpru, hoitud ka vanu.

Uudiseid vanal aastal tuli ikka kamaluga.
Mõni jättis pikaaegse kaaslase maha, mõni leidis hingesugulase, mõni teatas peatsest järglasest, mõni lõpetas kooli, mõni aga lõpetas ja läks siis kohe uuesti, mõni läks tööle, mõni vahetas vana koha uue vastu.

Tehtud sai ka palju.
Aastalõpp oli täis pikitud kõikvõimalikke sünnipäevi ja muid pidusid. Umbes kuu aega järjest juhtus nii, et reedesele päevale oli broneeritud kaks üritust. Käidud jõudsime kõigil. Siis veel muska sünnipäev, mille orgunn ja korraldus nõudis oma aja ning oli sügise tähtsündmus. Suvi kubises Kuljuse üritustest. Sellest ajast pärineb ka praamijärjekorra rekord (ja muidugi asfaldil päevitamine ja automaki saatel mini-tantsupidu). Suvine sünnipäevahetk pärineb Kohtla-Järvelt, kus sai joodud ämbritäis booli, ronitud keset ööd mäe otsa ümbruskonda kaema, arutatud maailmaasju ja südamest naerdud. Jaanipäev tuli mõnevõrra teisiti kui tavaliselt, sest umbes sel ajal, kui teised vitsutasid sašlõkki ja grill-liha, nautisime Niinuga koos spaa-mõnusid ja mereõhku Haapsalus. Sellesse aastasse jääb ka mu enda parim sünnipäevapidu tantsulaagri ajal. Sõbrad lihtsalt tegid parima ja armsaima üllatuse. Ja aasta alguses need nn traditsioonideõhtud (jälle Kuljuse-teema), mis juhtisid mu valikud ja elutee siia, kus ma praegu olen.

Uusi sõpru ilmnes igal nurgal - Kuljuses, koolis, tööl, mujal. Oli mõttekaaslasi, lihtsalt jutukaaslasi, töökaaslasi, hingesugulasi, vanu sõpru, parimaid sõpru, uusi mitte nii toredaid sõpru, huvitavaid sõpru, enesekeskseid kaaslasi, hea uudisega sõpru, parimate uudistega sõpru, üllatavaid sõpru. Loetelu kujuneks kohutavalt pikaks, kui üritaksin tabada kõiki neid uusi/vanu tuttavaid, kes möödunud aastal mu elust läbi astusid. Mõni astus läbi, mõni tuli ja läks, mõni aga jäi. Aitäh igatahes kõigile:)

Ja uus aasta? Noh, kes teab. Juhtuda võib kõike. Näiteks ees ootab koolilõpetamine. Kõik ülejäänu polegi praegu väga oluline.

Ja hetkel?
Njaa. Praegu tunnen, et jõulupuhkus läks asja ette, sai puhata ja isegi raamatut lugeda. Teotahe veel tagasi pole jõudnud, aga ma töötan selle kallal.

Tean aga seda, et ma olen õnnelik. Tegelt ka! Ma olen õnnelik, et olen see, kes olen ja et olen siin, kus olen. Mul on parim kaaslane, kes viitsib mind kuulata, kes ajab mind lõputult naerma, kellega koos võime poolviisakal vana-aasta tantsuõhtul käituda nagu kaks viimast napakat või poolhullu ja sellega isegi oma õed naerma ajada, me võime koos õhtu otsa kinos istuda, ta muretseb siiralt, kui jälle ühe uneta öö kooliasjade seltsis veedan... Aga seda kõike te juba teate.

Ja et ma olen õnnelik, teate ehk ka.