Reedel hiilisin kell pool neli vaikselt töölt ära, et kell viis juba ilus olla.
Reede õhtu algas Pärnus ansambel Kajakas balliga. Aga see ei olnud sugugi kõik. Õhtu jooksul küpses plaan, et kuna nagunii Pärnu-kanti harva satume, siis äkki teeme veel midagi põnevat.
Jõudsime siis ilusatesse ballikleitidesse ja ülikondadesse riietatult Kuursaali, kus mõnuga PS Troikat nautisime ja rahvale kõneainet pakkusime.
Aga ka see ei olnud kõik. Autojuhid keeldusid öösel koju sõitmast ja seega sattusime Pärnu-Jaagupi kanti Martini juurde ööbima. Kell oli saanud viis...
Järgmine päev, mis tunnetuslikult meenutas rohkem pühapäeva, aga polnud seda siiski, algas kell 12 päeval. Peokleit uuesti selga ja hommikusöögile. Igatahes nalja sai kõvasti, maailmaasju sai ka räägitud ja head seltskonda nauditud.
Pealinna poole tagasi sõites põikasime läbi ka minu kodust;) Sõime lõunat ja sõitsime edasi. Ema sai igatahes kergetviisi šoki, aga seda rõõmsam ta oli selle üllatusvisiidi pärast.
Ja linna viimaks kuuest õhtul.
25h Pärnusse ja tagasi. Muljetavaldav.
Ja peale seda olin nii rihm, et ei viitsinud enam midagi teha. Kui mulle maitsev söök valmis tehti ja koogitüki ka selle kõige peale hävitasin, vajusin magusasse unne. Korraks üles, pessu ja jälle tuttu. Saabus uus pühapäev kell üks. Aga laisklemisest lahti ei saanudki.
Ja und jätkub ka täna igale poole.
Nii tahaks teki alla kerra tõmmata ja maailmal lihtsalt lasta mööda tuhiseda. Kahjuks peab sellesse pöörlevasse rattasse jälle sisse astuma ja leppima sellega, et kohale jõudis järjekordne esmaspäev...
Naeratus! ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar