esmaspäev, 7. jaanuar 2008

Porganditükid ja muud põnevad hetked nädalavahetusest

Reedel oli aasta esimene eksam. Kunstiajalugu. Eksam seisnes põhimõtteliselt selles, et oli vaja teha umbes väga suur spikker ja siis tuli seda kasutades piltide ajastu ära arvata. Kõige raskem oli kunstivoolude järgnevus endale selgeks teha. Eksam ise oli väga lihtne(võrreldes sellega, millega täna enamvähem hakkama sain).
Sellega minu reedene aktiivsus piirneski. Valetan tegelt:) Peale tööd kiirustasin ühikasse, sättisin end ilusaks ja peale üht väikest koosolekut(mille tähtsus ilmneb kunagi lähitulevikus) oodati meid sünnipäevale. Oma koju.
Siili-pesa korterinaaber allus loodusseadusele, et keegi meist ei saa enam nooremaks, ja lubas end lõpuks 25-aastaseks nimetada. Kuna sünnipäevalaps sai üleüldse hakkama ühe kokteiliga (aga millisega veel!) õhtu jooksul, siis perenaisekohustused liigutati sujuvalt minu õlule.
Ja ega ma vastu punninud ka.
Igatahes sellest ma väga rohkem ei räägiks, võibolla ehk niipalju, et porganditükke oli tõepoolest kõikjal... Ja vahepeal vedeles üks purjus neiu koridoripõrandal ka, aga tema me koristasime ka ruttu voodisse ära.
Ja kell kuus hommikul vanni ääre peal istudes juttu ajada oli mul ka esmakordne. Naljad teemadel porgandid ja alkohol jätkusid kuni laupäeva õhtuni välja, seejärel jätsime väsinud neiud rahule ja suundusime Kumnasse. Kus mina õppisin (mitte just kõige rahulikuma meelega) ja A. käis sõprade juures kiirvisiidil. Seejärel, umbes juba kell kolm (!) saingi pool materjali läbi töötatud ja uni rabas jalust.
Pühapäeva hommik lajatas reaalsusega ja peale kõhutäit ootas ees järjekordne sünnipäev. Seekord vennanaine.
Lubasin endale mõttes, et peale seda hakkan kohe õppima. Jeevrait. Pessa tagasi jõudes hakkasime hoopis kolmekesi lauamängu mängima (mille ma võitsin! see on nii mingi võimalus üks miljonist, et seda mul teha lubatakse...)

Ja siis kunagi peale seda sain lõpuks õppima ka. Aga kuna ma tõesti ei suutnud kogu seda materjali pähe ajada, siis...
Siis hakkasime hoopis filmi vaatama:) Ja pole ime, et täna sain sellise tulemuse, nagu sain. Aga ma olen rahul. See tõestab ka seda, et mul on aega miljon. Õppimist mittepuudutavate asjade jaoks.

Et siis jätkame.

Kommentaare ei ole: