... ehk siis aprill, mai, juuni.
Kuidagi sattus nii, et oma sünnipäeva hommikul avastasin end õige ootamatust olukorrast - istusin pastakas peos ja allkirjastasin töölepingut.
Igapäevaselt tööl käinud polnud ma juba aastaid. Algul keha streikis kõvasti, kui nädalate kaupa kell 6 hommikul üles tõusin, aga teatavasti inimene harjub ju kõigega. Töö iseenesest oleks natuke nagu erialane, aga samas nagu müügitöö ka. Ehk siis minu eelnevate töökogemuste summa. Kontori õhkkond on superhea, igapäevaselt rõõmsal tujul tööleminek on elementaarne. Ja kui mu mõistus peakski kogemata pingelistes olukordades kappama minema, siis kontoritäis mehi saavad minu maharahustamisega siiani kenasti hakkama :)
Kui nüüd töö kõrvale jätta, siis mahtus sellesse kvartalisse aga veel muudki:
Aprilli alguses pidasin mitmel nädalavahetusel enda sünnipäeva, nagu ikka. Sõbrannalt kingituseks saadud teatripiletid lähevad realiseerimisele täna õhtul, kolm kuud hiljem. Aga Linnateatri suvelavastused on ka need, mida tasub oodata.
Ka näputöö oli endiselt teemaks, kuigi aega ja jaksu jäi nokitsemiseks töö kõrvalt väga vähe alles. Sellest hoolimata on kvartali jooksul valminud 4 uut ilusat vööd, nende hulgas ka senistest vöödest kõige laiem ja nõudlikem Ambla. Selle vöö kallal sai ikka kurja vaeva nähtud ja oli õhtuid, kus vöökudumine tekitas lausa vastumeelsust, aga sellise emotsiooniga ei tohi vööd kududa - pärast on vöö kandjal väga paha olla. Seepärast tegin paarinädalase pausi (nii mõistliku tellijaga on see võimalik) ja hakkasin tööga pihta jälle siis, kui emotsioon oli paigas.
Aprillikuu lõppu jääb ka poja haiglakülastus, mille tulemusel ilmusid tema õhtustesse vestlustesse küsimused inimese anatoomiast ja funktsioneerimisest ja lõppesid tihti sellega, et olin sunnitud raamatud ja interneti appi võtma. Aga selles mõttes on ju väga tore, et saab kooliaegset tarkust jälle üle korrata ja lapse jaoks arusaadavale tasemele lihtsustada :)
Maikuu keskel nautisime ilusat ilma, toitu ja meeleolu Kalamaja päevadel, kahel järgjestikusel nädalavahetusel väisasime rahvatantsuansamblite juubelikontserte ning igapäevaselt üritasin ennast positsioneerida töö ja kodu ja hobide vahel. Peaaegu et õnnestus.
Kui pigem töine maikuu oli seljataha jäänud, tervitas meid juuni koos suve suurima muusikasündmusega - Lauluväljakul andis võimsa kontserdi Queen!! Pärast seda, kui ma keskmiselt tuimemast inimeste pundist viimaks välja sain trügitud, nautisin kontserti täiel rinnal ja lemmikuimad laulud saatsid mind veel terve järgneva nädala. Küll see võis teiste jaoks vast tüütu olla :P
Seejärel sattusime terve oma fahmiiliga ühiselt vanematekoju, üks vendadest nimelt pidas sünnipäeva.
Siis algas ka lapsel suvevaheaeg vanaema juures ja minule kukkusid sülle kaks nädalavahetust täiesti iseendale. Jaanipäeva eel sai käidud heade sõprade pulmas, jaanipäeval võtsime elu rahulikult ja esimest korda elus veetsime pikad pühad linnas - käisime sushit sööma ja Gustavi kohvikus magustoidu jahil, seejärel sattusime hetkeemotsiooni ajel kinno pulmateemalist komöödiat ("Klassikaaslased") vaatama. Aga filmidest ei saanud veel küllalt, ära sai vaadatud ka "Warcraft" ja "Panda 3" :D
Oimetuna viimaks kodus diivanil lesides panime tööle kingituseks saadud väikese biokamina ehk oma isikliku minijaanitule ja nautisime sääskede puudust ning kõikide mugavuste lähedust.
Ja siis saabus kätte nädal täis tormamist, tantsu, uusi tuttavaid, kükitamist, naeru ja päikest - algasid ettevalmistused võimlemispeoks. Nauditud sai iga hetke, mis sellest, et vahepeal tuli proovid ohverdada töö nimel ja töö ohverdada proovide nimel. Aga kui sul on nii mõistvad tööandjad, siis ei tee sa sellest eriti suurt numbrit. Peo laulud olid juba eelnevalt mulle väga südamelähedaseks saanud, seetõttu oli see pidu kuidagi eriti ilus ja armas. Ja kuigi suurtel tantsupidudel on see ühtekuuluvuse ja ühtehoidmise tunne ehk veel suurem, oli ikkagi lõpetuseks väsimuse asemel eufooria.
Suvi toob veel nii mõndagi huvitavat ja põnevat.
Kindlasti tahaks kirjutada suvelavastusest, mida juba loetud tundide pärast vaatama saab minna ja pajust muust, aga eks näis...
Vähem plaane, rohkem tegusid!
:)
Kuidagi sattus nii, et oma sünnipäeva hommikul avastasin end õige ootamatust olukorrast - istusin pastakas peos ja allkirjastasin töölepingut.
Igapäevaselt tööl käinud polnud ma juba aastaid. Algul keha streikis kõvasti, kui nädalate kaupa kell 6 hommikul üles tõusin, aga teatavasti inimene harjub ju kõigega. Töö iseenesest oleks natuke nagu erialane, aga samas nagu müügitöö ka. Ehk siis minu eelnevate töökogemuste summa. Kontori õhkkond on superhea, igapäevaselt rõõmsal tujul tööleminek on elementaarne. Ja kui mu mõistus peakski kogemata pingelistes olukordades kappama minema, siis kontoritäis mehi saavad minu maharahustamisega siiani kenasti hakkama :)
Kui nüüd töö kõrvale jätta, siis mahtus sellesse kvartalisse aga veel muudki:
Aprilli alguses pidasin mitmel nädalavahetusel enda sünnipäeva, nagu ikka. Sõbrannalt kingituseks saadud teatripiletid lähevad realiseerimisele täna õhtul, kolm kuud hiljem. Aga Linnateatri suvelavastused on ka need, mida tasub oodata.
Ka näputöö oli endiselt teemaks, kuigi aega ja jaksu jäi nokitsemiseks töö kõrvalt väga vähe alles. Sellest hoolimata on kvartali jooksul valminud 4 uut ilusat vööd, nende hulgas ka senistest vöödest kõige laiem ja nõudlikem Ambla. Selle vöö kallal sai ikka kurja vaeva nähtud ja oli õhtuid, kus vöökudumine tekitas lausa vastumeelsust, aga sellise emotsiooniga ei tohi vööd kududa - pärast on vöö kandjal väga paha olla. Seepärast tegin paarinädalase pausi (nii mõistliku tellijaga on see võimalik) ja hakkasin tööga pihta jälle siis, kui emotsioon oli paigas.
Aprillikuu lõppu jääb ka poja haiglakülastus, mille tulemusel ilmusid tema õhtustesse vestlustesse küsimused inimese anatoomiast ja funktsioneerimisest ja lõppesid tihti sellega, et olin sunnitud raamatud ja interneti appi võtma. Aga selles mõttes on ju väga tore, et saab kooliaegset tarkust jälle üle korrata ja lapse jaoks arusaadavale tasemele lihtsustada :)
Maikuu keskel nautisime ilusat ilma, toitu ja meeleolu Kalamaja päevadel, kahel järgjestikusel nädalavahetusel väisasime rahvatantsuansamblite juubelikontserte ning igapäevaselt üritasin ennast positsioneerida töö ja kodu ja hobide vahel. Peaaegu et õnnestus.
Kui pigem töine maikuu oli seljataha jäänud, tervitas meid juuni koos suve suurima muusikasündmusega - Lauluväljakul andis võimsa kontserdi Queen!! Pärast seda, kui ma keskmiselt tuimemast inimeste pundist viimaks välja sain trügitud, nautisin kontserti täiel rinnal ja lemmikuimad laulud saatsid mind veel terve järgneva nädala. Küll see võis teiste jaoks vast tüütu olla :P
Seejärel sattusime terve oma fahmiiliga ühiselt vanematekoju, üks vendadest nimelt pidas sünnipäeva.
Siis algas ka lapsel suvevaheaeg vanaema juures ja minule kukkusid sülle kaks nädalavahetust täiesti iseendale. Jaanipäeva eel sai käidud heade sõprade pulmas, jaanipäeval võtsime elu rahulikult ja esimest korda elus veetsime pikad pühad linnas - käisime sushit sööma ja Gustavi kohvikus magustoidu jahil, seejärel sattusime hetkeemotsiooni ajel kinno pulmateemalist komöödiat ("Klassikaaslased") vaatama. Aga filmidest ei saanud veel küllalt, ära sai vaadatud ka "Warcraft" ja "Panda 3" :D
Oimetuna viimaks kodus diivanil lesides panime tööle kingituseks saadud väikese biokamina ehk oma isikliku minijaanitule ja nautisime sääskede puudust ning kõikide mugavuste lähedust.
Ja siis saabus kätte nädal täis tormamist, tantsu, uusi tuttavaid, kükitamist, naeru ja päikest - algasid ettevalmistused võimlemispeoks. Nauditud sai iga hetke, mis sellest, et vahepeal tuli proovid ohverdada töö nimel ja töö ohverdada proovide nimel. Aga kui sul on nii mõistvad tööandjad, siis ei tee sa sellest eriti suurt numbrit. Peo laulud olid juba eelnevalt mulle väga südamelähedaseks saanud, seetõttu oli see pidu kuidagi eriti ilus ja armas. Ja kuigi suurtel tantsupidudel on see ühtekuuluvuse ja ühtehoidmise tunne ehk veel suurem, oli ikkagi lõpetuseks väsimuse asemel eufooria.
Suvi toob veel nii mõndagi huvitavat ja põnevat.
Kindlasti tahaks kirjutada suvelavastusest, mida juba loetud tundide pärast vaatama saab minna ja pajust muust, aga eks näis...
Vähem plaane, rohkem tegusid!
:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar